VIDEO JA FOTOD! LOE JULGETEST TEGUDEST! Abivalmid kodanikud said riigilt tunnustuseks aumärgid

Justiitsminister andis aumärgid  kuuele inimesele, kes on oma vaprate tegudega panustanud kurjategijate peatamisse või ühiskonna turvatunde taastamisse. Aumärgi said sel aastal Lilli Tarakanov, Assar Jõgar, Heinar Tolpats, Bronislav Škaperin ja Dmitri Melnikov. Postuumselt sai aumärgi ka Lihula veresauna kangelane Virgot Rägastik, kelle aumärgi võttis vastu tema ema Maie Rägastik.

Pilt: Mats Õun
Video Eesti

VIDEO JA FOTOD! LOE JULGETEST TEGUDEST! Abivalmid kodanikud said riigilt tunnustuseks aumärgid

Priit Liiviste / Video: Dmitri Povilaitis

"Öeldakse, et kurjus võidab just seal, kus headus jääb ükskõikseks. Sellepärast on mul hea meel selle üle, mida olete korda saatnud," ütles justiitsminister Raivo Aeg täna kodanikujulguse aumärke üle andes.

Justiitsminister andis aumärgid  kuuele inimesele, kes on oma vaprate tegudega panustanud kurjategijate peatamisse või ühiskonna turvatunde taastamisse. Aumärgi said sel aastal Lilli Tarakanov, Assar Jõgar, Heinar Tolpats, Bronislav Škaperin ja Dmitri Melnikov. Postuumselt sai aumärgi ka Lihula veresauna kangelane Virgot Rägastik, kelle aumärgi võttis vastu tema ema Maie Rägastik.

43images

"Igal aastal on kodanikujulguse aumärkide väljaandmine suur au. On märkimisväärne, et meie hulgas leidub inimesi, kes julgevad sekkuda, kui näevad pealt kuritegu või ebaõiglust. Samuti see, et teised inimesed selliseid tegusid märkavad," ütles justiitsminister Raivo Aeg.

"Kurvaks teeb aga, et kangelaslik sekkumine võib maksta inimesele tema elu. Anname kolmandat aastat järjest ühe aumärgi välja postuumselt. Sel aastal andsime postuumselt aumärgi Virgot Rägastikule, kes sekkus vapralt Lihulas suve alguses toimunud traagilistesse sündmustesse ja kaotas selle tõttu oma elu,“ nentis minister.

"Teie teod julgustavad kõiki inimesi tegutsema, et mitte jääda kõrvaltvaatajaks. Kuigi kodanikujulguse aumärgi nimetus tõstab esile julgust, olen ma kindel, et hea kodanikuna käitumiseks pole vaja vaid julguks, vaid eelkõige kohusetunnet. Ka kõige suuremad kangelased tunnevad hirmu, ent au- ja moraalitunne aitavad neil sellest hirmust üle saada ja oma kodanikukohust täita."

Kangelasi alati rohkem kui aumärke

Kokku esitati aumärgile 16 kandidaati, mille seast valiti välja kuus kõige sobivamat. Mullu oli kandidaatide arv märksa kõrgem ja ka aumärgi saajate hulk oli suurem - väärika tunnustuse pälvis toona tervelt 23 inimest. Väiksema arvu põhjuseks on siiski enamjaolt asjaolu, et viimastel aastatel on ka palju olnud neid aumärgi saajaid, kes on kellegagi koos midagi ette võtnud ja tänu sellele on ka aumärgi saajaid rohkem olnud.

"Kangelasi oli tegelikult palju rohkem, aga mingi valik tuli teha ja see valik oli keeruline. Need kuus, mis sõelale jäid, olid pärlid, mis oli võimalik välja valida," ütles politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher. 

Riigi peaprokurör Andres Parmas on samuti veendunud, et auhinnasaajate väiksem hulk ei ole tingitud sellest, et inimesed vähem sekkuksid.

"Minu jaoks oli üks oluline kriteerium see, et paljud neist, kes olid esitatud, tegutsesid oma ametialaseid volitusi täites. Mitte, et see ei oleks tunnustamisväärne ning õige ja hea asi, aga minu arvates on kodanikujulguse aumärk mõeldud eelkõige selleks, kui keegi vabatahtlikult, ilma sellekohase ametialase kohustuseta silmapaistvalt tegutseb. Need kuus inimest olid just nimelt sellised," sõnas Parmas.

Turvalisus algab sinust endast

"Küsimusele "kust algab turvalisus?" kiputakse vahest vastama, et turvalisust tagavad meile päästeamet, kaitseliit ja Eesti politsei. Kui selle teema üle aga pikemalt arutleda, siis jõuab igaüks tegelikult selleni, et turvalisus algab minust endast," ütles Elmar Vaher, kelle sõnul sekkuvad inimesed murettekitavatesse olukordadesse üha rohkem.

"Kümme aastat tagasi võis tõesti juhtuda, et inimesed kõndisid mööda, kui kedagi tänaval peksti. Täna aina rohkem lähevad inimesed appi ja selle üle on ainult hea meel," lisa Vaher, kelle sõnul on peamiseks põhjuseks asjaolu, et inimesed on muutunud hoolivamaks.

"Meil ei ole ükskõik, kuidas teistel läheb. See muutus on väga-väga positiivne," lisas Vaher.

Kodanikujulguse aumärke hakati välja andma 2004. aastal ning 16  aasta jooksul on koos tänaste auhinnasaajatega aumärgi saanud 197 inimest.

Sel aastal aumärgi saanute lood:

Virgot Rägastik (postuumne)

Virgot Rägastik teavitas 6. juuni õhtul telefonitsi Häirekeskust, et Lihulas Olerexi tankla juures sõidab kahtlase sõidustiiliga mootorsõiduk. Häirekeskusest antud juhiste järgi järgnes Virgot oma mootorrattal sõidukile, et takistada selle edasist liikluses osalemist. Mõne aja möödudes sõiduk peatus ja seda juhtinud mees tulistas talle järgi sõitnud Virgotit, kes suri sündmuskohal. Traagilises sündmuses hukkus veel üks inimene ning kaks last, vanur ja abipolitseinik said vigastada.

Värske kaitseliitlasena käitus Virgo Rägastik viisil, mida ootame ja soovime igalt seadusekuulekalt kodanikult. Asudes jälitama sündmuskohalt põgenevat meest, astus Virgot välja ebaõigluse ja ülekohtu vastu, soovides omakasupüüdmatult panustada turvalise ühiskonna toimimisse. Kaitseliitlase soov aidata politseil kurjategijat tabada on tõeline näide kodanikujulgusest, mida tunnustada ja eeskujuks seada. Virgot maksis ülesnäidatud kodanikujulguse eest kõrgeimat hinda, kaotades heade kavatsuste nimel oma elu. 

Lilli Tarakanov

9. septembri hommikusel tipptunnil hoidis Lilli Tarankov oma kiire ja vapra tegutsemisega ära raske bussiavarii ning päästis sellega 30 reisija ning ka bussijuhi elu ning tervise. Maaliini bussijuhti tabas Tartumaal Aruküla juures äkiline terviserike ja ta kaotas meelemärkuse. Selle tagajärjel kaotas buss juhitavuse ning kaldus vastassuunavööndisse. Lilli võttis kiirelt bussi juhtimise üle ning tal õnnestus see peatada ilma, et keegi reisijatest oleks viga saanud.

Assar Jõgar

4. juulil sai politsei teate, et vaimsete häiretega mees võttis hommikul kaasa oma tuttava 6-aastase lapse ja sõitis temaga teadmata suunas minema.  Meest ja poissi otsiti üle Eesti, kuid tulutult. Pärastlõunal märkas Assar Jõgar Tartumaal ohtlikke manöövreid tegevat ja ühest teeäärest teise sõitvat bussi ning andis sellest teda häirekeskusele. Kuni politsei saabumiseni sõitis ta bussil järel. Politsei peatas bussi ning selgus, et tegemist oli otsitavate mehe ja lapsega.  Ekspertiis selgitas välja, et lapse kaasa võtnud mees oli narkojoobes. Seega päästis Assar oma kodanikukohustust täites nii lapse kui ka mehe elu.

Heinar Tolpats

18. mail oli Heinar Tolpats enda kodus Pudiveres, kui kuulis väljas karjumist ja otsustas minna vaatama, mis toimub. Heinar nägi tee peal pikali karjuvat naist, keda puresid neli suurt koera. Heinar haaras esimese puukaika, mis käeulatuses oli ja tõttas naisele appi ning ajas koerad minema. Kohale  jõudnud kiirabi osutas kannatanule esmaabi. Hammustusjälgi oli kogu kehal, suuremaid vigastusi sai üks jalg, kus meedikutel oli tarvis haavu õmmelda. Hiljem lubati naine kodusele ravile. Tänu Heinari julgele sekkumisele pääses naine kergemate vigastustega, mis on tänaseks paranenud. Kõrvalise abita oleks juhtum võinud lõppeda surmaga. Koeraomanikuga on politsei tegelenud ja ta on karistuse saanud.

Bronislav Škaperin

11. aprilli viimastel minutitel nägi Bronislav Škaperin Harjumaal juhuslikult pealt, kuidas üks mees lasi teisele ammuga noole pähe. Kuna kurjategijal oli käes ka teine laetud amb, reageeris abipolitseinike  ridadesse kuuluv Bronislav kiiresti ja jooksis laskja pikali. Pärast seda aitas Bronislav kannatanut ning suhtles häirekeskuse töötajatega, kuni kohale jõudsid politsei ja kiirabi. Kannatanu sai raske tervisekahjustuse, kuid jäi tänu Bronislavi kiirele ja oskuslikule tegutsemisele ellu. Kohus mõistis laskjale karistuseks reaalse vangistuse.

Dmitri Melnikov

11. septembril veidi enne kella üht päeval nägi Dmitri Melnikov, kuidas üks mees lõhkus Kohtla-Järvel Jaaniku tänavas asuva maja kahe akna klaasid ning lahkus pärast vandaalitsemist. Selline tegu ei jätnud Dmitrit ükskõikseks. Ta otsustas teavitada politseid ning  järgnes ise samal ajal aknaid  lõhkunud mehele. Dmitril õnnestus lõhkuja kinni pidada ning sellest politseile teada anda. Patrulli saabumiseni hoidis Dmitri meest kinni. Aknaid lõhkunud mehele oli eelnevalt kutsutud politsei seoses    perevägivalla juhtumiga, millele järgnes aknaklaaside lõhkumine. Dmitri julge sekkumisega peatas agressiivse mehe edasised plaanid ning politsei viis ta Jõhvi arestimajja kainenema. Piirkonna  inimeste turvatunde hoidmisel on oluline teada, et meie hulgas on inimesi, kes ei pööra sellistes olukordades pead ära, vaid tegutsevad.

 

 

Laadimine...Laadimine...