VIDEO JA FOTOD! Politsei lähisuhtevägivallast: mida rohkem on vabu päevi, seda rohkem inimesi langeb perevägivalla ohvriks

"Ühiskond ei ole muutunud vägivaldsemaks, vaid pigem saame me sellistest juhtumitest rohkem teada - kas kannatanu ise julgeb teavitada või kõrvalised märkajad," kinnitas Politsei- ja Piirivalveameti Pärnu politseijaoskonna juht Üllar Kütt.

Pilt: Albert Truuväärt

VIDEO JA FOTOD! Politsei lähisuhtevägivallast: mida rohkem on vabu päevi, seda rohkem inimesi langeb perevägivalla ohvriks

Toimetaja: Sandra Lepik

"Ühiskond ei ole muutunud vägivaldsemaks, vaid pigem saame me sellistest juhtumitest rohkem teada - kas kannatanu ise julgeb teavitada või kõrvalised märkajad," kinnitas Politsei- ja Piirivalveameti Pärnu politseijaoskonna juht Üllar Kütt.

Solarise keskuses toimus perevägivalla teemaline pressiüritus, kus anti ülevaade perevägivalla ennetamise ja perevägivallas kannatanu abistamise meetmetest. Sotsiaalministeerium korraldas üritust koostöös sotsiaalkindlustusameti, politsei- ja piirivalveameti ning prokuratuuriga.  

 

Kuna jõulupühad on kodused peresisesed pühad, on ka väga suur hulk politsei väljakutsetest seotud perevägivalla juhtumitega. "Neid on nii palju, et võrreldes tavalise nädalavahetusega on jõulupühade ajal neid ööpäevas kaks korda rohkem," selgitas Kütt, et tavalisel nädalavahetusel on ööpäevas 30, jõulupühade ajal umbes 50-60 väljakutset. 

17images

Kui tavaliselt tuntakse pikkade pühade üle suurt rõõmu, siis perevägivalla all kannatavad inimesed tunnevad selle ees hirmu. "Pikad pühad maksavad kätte - mida rohkem on vabu päevi, seda rohkem on inimesi, kes langevad füüsilise perevägivalla ohvriks," nentis Kütt. 

Aasta lõikes on Eestis toimunud ligemale 4000  lähisuhtevägivalla kuritegu. "See on suur ühiskondlik probleem - see ei ole perekonnasisene asi, vaid meie riigi ühine mure, mispärast oleme võtnud vastu otsuse, et riigina teevad kõik asutused sellega tööd. Me vaatame pidevalt praktikat üle ja teeme uusi kokkuleppeid, kuidas veelgi tõhusamalt selle vastu võidelda," selgitas riigiprokurör Karin Talviste.

Üha enam teavitavad lähisuhtevägivallast ka märkajad 

Talviste rääkis, et järjest enam annavad lähisuhtevägivallast teada naabrid, kolleegid või sõbrad, kes näiteks kuulevad tülitsemist pealt. "Ka selliste teavitamiste põhjal alustatakse uurimist. Nendel juhtudel loodame, et ka kannatanu on valmis tegema koostööd ja menetluses osalema." 

Lapse heaolu ei ole tagatud peres, kus toimub regulaane lähisuhtevägivald. "Selle tõttu ongi hästi oluline roll märkajatel, näiteks õpetajatel või sõpradel, kes näevad ohvri kannatusi või oskavad võimalikke probleeme hinnata lapse käitumisest," selgitas Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna põhja piirkonna juht Kaja Rattas.  

"Lapsed saavad osa kõigest, mis peres toimub, isegi kui tundub, et see on täiskasvanute vaheline konflikt või et laps magas," selgitas Rattas, et lapsed on lähisuhtevägivallast väga mõjutatavad, isegi kui nad ei ole otsesed ohvrid. 

 "Meil kõigil on silmad ja kõrvad peas, me teame ja märkame. Ühiskonna liikmena võiksime teha selle sammu, et kui asi tundub kahtlane, siis läheme ja küsime, tunneme huvi," rääkis märkamise olulisusest ka Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefoni juht Mari Tikerpuu. 

Anonüümsed kõned laste poolt

Lisaks märkajatele helistavad Ohvriabi telefonile ka kannatavad lapsed ise. "Hästi oluline on see, et lapsed ja ka kõik teised teaksid, et Ohvriabile saab helistada anonüümselt. On lapsi, kes on helistatud ja küsinud, et mida teha, kui vanemad teises toas tülitsevad," kirjeldas Rattas. 

Pühade ajal on aset leidnud ka selliseid juhtumeid, kus mõlemad lapsevanemad ei suuda oma laste eest hoolitseda. Sellistel juhtumitel eemaldatakse laps kodust turvalisemasse paika. "Selliseid asju ei juhtu massiliselt, aga on ette tulnud," märkis Rattas.  

Ohvriabi võtab vastu kõik kõned

Tikerpuu rääkis, et lähisuhtevägivalla väljakutsed ei hakka pihta 24. detsembrist, vaid juba sellest nädalavahetusest.  

Sel aastal on pöördutud Ohvriabisse 4500 korda. Nendest kordadest on 84% helistatud ning 16% suheldud meili teel. "Me võtame kõik kõned ja kirjad vastu ning kui meie nõustajad ei oska aidata, suuname kindlasti pädevama asutuse poole edasi, et sellepärast ei pea muretsema, et ma ei hakka igaks juhuks helistama, et äkki ei ole mu mure piisavalt tõsine," julgustas Tikerpuu helistama Ohvriabisse igasuguse vägivalla või kahtluse korral. 

Kasvab teadvustatus, mitte vägivald

Mida rohkem lähisuhtevägivalla juhtumitest ja lahendustest räägitakse, seda rohkem hakkavad inimesed ka ise teavitama. "Järjest rohkem on inimesi, kes julgevad avalikult sellest oma näoga rääkida. Sellised lood inspireerivad neid inimesi, kes on kahevahel, et kas jätkata sama vana teed või otsida abi," rääkis Kütt, et kuigi statistika näitab vägivalla tõusu, siis tegelikult on tõus tingitud sellest, et inimesed teavad ja julgevad üha rohkem abi otsida või kannatavast kaaskodanikust teavitada.  

"Lähisuhtevägivallast mitte teavitamine on probleemi edasi lükkamine," selgitas Kütt, et isegi kui vägivallatseja tunnistab oma viga ja lubab edaspidi seda mitte korrata, läheb olukord sageli hoopis veelgi jõhkramaks. "Mida kiiremini inimesed teavitavad, seda kiiremini saame sekkuda ja lahenduse leida."

Olukordasid, kus märkaja on teavitanud võimalikust lähisuhtevägivallast ning asja uurimisel on selgunud, et märkaja hindas ise olukorda valesti, on ka ette tulnud. "Pigem tuleks siiski alati teavitada - me lähme vaatame olukorra üle ja vajadusel aitame," kinnitas Kütt. 

"Ühiskond ei ole muutunud vägivaldsemaks, vaid pigem saame me sellistest juhtumitest rohkem teada - kas kannatanu ise julgeb teavitada või kõrvalised märkajad," kinnitas Kütt. "Vägivald on kogu aeg olnud, lihtsalt täna on olemas kanalid, kuhu pöörduda abi saamiseks," lisas ka Tikerpuu. 

 

Statistikat:

· 2019. aastal on politseile perevägivallast teada antud ligi 16 000 korral ja neist umbes kolmandiku puhul alustati kriminaalmenetlus.

· 2019. aastal on politseil keskmisest rohkem perevägivalla väljakutseid olnud mais, juunis ja juulis. 

· 2019. aastal olid perevägivalla kannatanutest 40% ja toimepanijaist 65% nähtavas alko- või narkojoobes. 

· Viimasel viiel aastal hukkus perevägivalla kuritegude tõttu 45 inimest. Elu kaotas 25 naist ja 20 meest.

· Enamik rasketest perevägivalla kuritegudest pandi toime eluruumides. 

 

Mida teha vägivalda märgates?

· Kui satud ise hätta või kuuled naabrite juurest sõimu, appihüüdeid, näed vägivalla kasutamist, helista hädaabinumbril 112. 

· Ise pole mõistlik tüli lahendama asuda – vägivalletseja võib rünnata ka kõrvalist isikut.

· Julgusta otsima abi ja pöörduma politseisse, ohvriabisse, naiste tugikeskusesse või arsti poole, et fikseerida füüsilise vägivalla tagajärjed. 

· Ohvriabi kriisitelefon on 116 006. Ohvriabi ja naiste tugikeskuste kontaktid leiad siit

· Kui näed hädasolevat last, helista lasteabitelefonile 116 111 või kirjuta siia. 

· On oluline, et lapsed teaksid: murest, millest mingil põhjusel ei saa rääkida oma vanemaga, võib rääkida näiteks perearsti, klassijuhataja, mõne sugulase, politseinikuga.

Laadimine...Laadimine...