VIDEO! Jürilo: avame plaanilise ravi samm-sammult rangete piirangute tingimustes

"Me avame plaanilise ravi samm-sammult väga rangete piirangute tingimustel, kus kõigil osapooltel on vaja rangelt järgida infektsiooniohu nõudeid," sõnas terviseameti peadirektor Merike Jürilo. "Mai lõpuni on isikukaitsevahendite varu olemas," ütles riigihalduse minister Jaak Aab.

Pilt: Mats Õun
Tervis Video Eesti

VIDEO! Jürilo: avame plaanilise ravi samm-sammult rangete piirangute tingimustes

Õnne Puhk / Video: Dmitri Povilaitis

"Me avame plaanilise ravi samm-sammult väga rangete piirangute tingimustel, kus kõigil osapooltel on vaja rangelt järgida infektsiooniohu nõudeid," sõnas terviseameti peadirektor Merike Jürilo. "Mai lõpuni on isikukaitsevahendite varu olemas," ütles riigihalduse minister Jaak Aab.

Jürilo ütles, et täna on korraks positiivne päev, kuna terviseamet kinnitas plaanilise ravi jätkamise juhised, mis kooskõlastati asjakohaste osapooltega.

 

Plaanilise ravi piiramise otsus tehti eriolukorras seoses viiruse plahvatusliku leviku ja isikukaitsevahendite puudusega.

"Täna oleme jõudnud olukorda, kus nakatunute hulk on stabiliseerunud ja paljudes maakondades kerges langustrendis ning meil on olemas kriitiline varu isikukaitsevahendeid," ütles Jürilo. "FFP3 maskidega on veel raskusi, kuid FFP2 maskide tarned on taastunud," täpsustas ta.

Jürilo selgitas, et patsiendi ettevalmistamiseks läheb rohke aega ja inimene peab olema kindel, et ta ei ole COVID-19 nakkuse kandja.

"Plaaniline ravi peab olema võimalikult ohutu nii patsiendile kui ka teenuse osutajatele," rõhutas ta, et ravi avamine toimub järkjärguliselt.

Jürilo ütles, et plaanilise ravi taastamine laieneb ka eratervishoiule: "Me oleme kehtestanud nii üldhaiglavõrgu haiglatele kui ka erahaiglatele sarnased piirangud," ütles ta.

Küsimustele vastates selgitas Jürilo, et kontaktravile tulevale inimesele peab arst andma meditsiinilise maski, et oleks 100-protsendiliselt kindel, et nakatumist ei toimu.

"Kui me teenuseid avame, siis kaitsemaskide vajadus kasvab nii tervishoiuasutustes kui ka koolides. Seetõttu avatakse teenused samm-sammult," selgitas ta.

Riigihalduse minister Jaak Aab omakorda kinnitas, et tervishoiuteenuste järk-järguliseks avamiseks on vajalik kaitsemaskide varu praegu olemas.

Jürilo selgitas veel, et piirangute leevendamise üheks tingimuseks on see, et positiivsete testide hulk peaks jääma 5% piirimaile või alla selle.

"Viimased 16 päeva on positiivseid teste olnud alla 5%, nii et me liigume tasapisi stabiliseerumise ja nakatumise vähenemise trendi poole," ütles ta.

"Jätkuvalt peame lähtuma 2 + 2 reeglist ning haiged inimesed peavad püsima kodus ja ettevaatlik tuleb olla vanemate inimestega," rõhutas Jürilo.

Aab: mai lõpuni on isikukaitsevahendite varu olemas

Aab ütles, et FFP3 maskide jaoks kaalutakse ka lisahankeid – ja ka plaanilise ravi avamine kasvatab kindlasti vajadust isikukaitsevahendite järele. "Samuti ei tea me veel seda, millist mõju avaldab koolide osaline avamine," ütles ta.

Aab ütles briifingul ka, et Eestist said alguse häkatlonid kriisi lahendamiseks. "Esimene häkatlon toimus juba enne eriolukorra väljakuulutamist ja sellest sai alguse ülemaailmne trend," selgitas ta.

Häkatlonide võrgustikus osaleb 40 riiki ja ligi 15 000 inimest ning tegeletakse küsimustega, kuidas e-riik ja digiriik saavad kaasa aidata kriisiolukorra lahendamisele.

"Häkatlonide tulemusel loodi varude ja vajaduste platvorm – kõik on andmetes sees ja me teeme iga nädal ülevaate, kui palju on varusid ja kui suur on vajadus," ütles Aab.

Loe täpsemalt isikukaitsevahendite varude teemal tänast uudist SIIT.

Reimand: Eestis käivitati kaks teadusuuringut viiruse leviku kohta

Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand ütles, et kuigi hariduses on eriolukorras olnud põhitähelepanu eelkõige tavakoolide töökorraldusel, toimub töö ka kõrg- ja kutsehariduses ning teaduses.

"Distantsõpe on toimunud ka kutse- ja kõrghariduses, õppetöös võetakse leevendavad meetmed kasutusele 15. mail – loomulikult siis, kui olukord seda lubab," ütles ta.

"Kõrgkoolides saab vajadusel korraldada seminare ja praktikat kuni 10-liikmelistes gruppides," selgitas ta. "Kutsekoolid lähtuvad konkreetse õppekava läbiviimise seisust ja praktika läbiviimise võimalustest," ütles ta.

Reimand ütles, et koolivaheaeg on ainult üldhariduskoolides, kutsekoolid määravad vaheaegade ajad ise.

Ta rõhutas, et sel aastal tuleb kõik suuremad üritused koolides ära jätta – see kehtib ka lõpuaktuste kohta. "Nakkuse leviku tõkestamiseks tuleb järgida kõiki terviseameti kehtestatud reegleid – ka ühiselamutes, kus nende täitmine võib nõuda natuke suuremat pingutust," rõhutas ta.

Reimand ütles, et valitsuse erikomisjon käivitas kaks teadusuuringut viiruse leviku kohta inimeste seas.

"Tartu ülikool alustab sellel nädalal teadusprojekti, et uurida viiruse levikut elanikkonna seas – kuna paljudel nakatunutel haigusnähte ei esine, annab see olulist infot," selgitas ta.

Mais on plaanis läbi viia teine uuring, millega uuritakse antikehade olemasolu inimestel ning see uuring näitab, kellel on nakkus juba olnud.

"Need uuringud on vajalikud viiruse leviku prognoosimisel ja eriolukorra lõpetamisel," ütles Reimand.

 

Laadimine...Laadimine...