VIDEO! Jürilo: jääme hädaolukorra valmisoleku faasi, sest haigus pole kuskile kadunud

"Usun, et kuni aasta lõpuni on võimalik teha erinevaid kokkuvõtteid, kuid kriisis on palju erinevaid osapooli ja õppetundide pakett on laiem. Eesti tuli uure viiruspuhanguga toime hästi. Kui vaatame haigestumist ja suremust, siis võti on koostöös partnerasutustega, kes tulid meile appi," kinnitas Terviseameti peadirektor Merike Jürilo.

Pilt: Dmitri Povilaitis
Tervis Video Eesti

VIDEO! Jürilo: jääme hädaolukorra valmisoleku faasi, sest haigus pole kuskile kadunud (4)

Enn Tosso / Video: Dmitri Povilaitis

"Usun, et kuni aasta lõpuni on võimalik teha erinevaid kokkuvõtteid, kuid kriisis on palju erinevaid osapooli ja õppetundide pakett on laiem. Eesti tuli uure viiruspuhanguga toime hästi. Kui vaatame haigestumist ja suremust, siis võti on koostöös partnerasutustega, kes tulid meile appi," kinnitas Terviseameti peadirektor Merike Jürilo.

Jürilo ütles, et vaadates viimase 14 päeva koroonaviirusesse haigestumist, minnakse hädaolukorrast üle hädaolukorra ohu olukorda. "Valvsust ei tohi kaotada ning tervishoius ja hoolekandes ei tohi toimuda viiruse kontrollimatut levikut," sõnas ta.

"Hädaolukorra valmisoleku faasi me jääme, sest haigus pole kadunud," selgitas Jürilo, et põhieesmärgiks on viiruse leviku piiramine ning iga nakatunuga tegelemine.

Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai tegi neljakuise tagasivaate pandeemiale. Ta meenutas, et jaanuaris tulid esmased signaalid, et Hiinas võib olla levimas uus viirus. Toona teadsime, et see puudutab Hiinat ning tuleb olla valvas, kuid uute viiruste tekkimine pole midagi erakordset ning seda juhtub mitu korda aastas. "Jaanuaris me jälgisime olukorda ja riske ning andsime reisimisega seotud soovitusi," sõnas ta. WHO esialgu seda ohuks ei hinnanud, kuid hiljem hinnati olukord ümber.

"Meie riskihinnang oli sünkroonis WHO hinnanguga. Jaanuari lõpus jõudis WHO selleni, et käivati rahastamine ja ekspertide lähetamine nakkuskoldesse," sõnas ta.

Veebruaris tulid esimesed üksikud sissetoodud juhtumid Euroopasse. "Siis hakkasime hindama riski Euroopas. Veebruari lõpus tekitas Itaaliass ärevust, haigestumine tõusis hüppeliselt," meenutas ta. Siis muutusid Terviseameti soovitused, kuid kuna Eestis haigust polnud, siis olid soovitused reisijatele.

12. märtsil kuulutati valitsuse poolt välja eriolukord ja 13. märtsist oli Terviseameti poolt välja kuulutatud hädaolukord.

Tervishoiutöötajate teavitamine oli esimene ülesanne

Kadai meenutas, et esmane prioriteet oli tervishoiusektori teadlikuks muutmine, et töötajad oskaks haigust kahtlustada ja vastavalt tegutseda. "Klassikalises mõttes esimene skeem on, et haigus kohapeal ei leviks ning pöörame igale juhtumile tähelepanu. Sellel põhinesid meie toonased soovitused jaanuaris ja veebruaris," sõnas ta.

Ta osutas, et see oli kompleksne sündumus – üks asi on viiruse poolt põhjustatud oht, ent teine asi oli isikukaitsevahendite nappus. "Esimesed signaalid tarneraskuste kohta tulid veebruari alguses," meenutas ta. 

28. veebruaril jõudsime hädaolukorra ohu olukorrani, sest siis oli haigusjuhtum Eestisse sisse toodud. "Püüdsime leidsime lahendusi, et isikukaitsevahenditega varustada, võtsime appi kodumaised tootjad," sõnas ta.

"Sündmused kulgesid omasoodu, oli selge, et haiglad ei saa minna edasi tavapärases korralduses. Määrasime esmalt haiglad, kuhu haiged suunati ning siis otsustasime, et kõik haiglad peavad vastu võtma koroonapatsiente. Otsustasime nimetada 13. märtsil tervishoiualaseks hädaolukorraks ning piirata plaaniline ravi," meenutas ta.

Kuressaarde tulid appi vabatahtlikud

Samal ajal saadeti Kuressaarde appi kaitseväe välihaigla, mis oli Kadai sõnutsi väga õige otsus. "Tänan vabatahtlikke, mäletan hetke, kus inimesed ise pakkusid võimalust, et nad lähevad välihaiglasse appi," meenutas Kadai.

Jürilo meenutas, et 13. jaanuaril otsustati Terviseameti laboris testimise käivitamine ning 6. veebruaril tehti esimene test. "Seega olime valmis, kuni jõudis Eestisse esimene positiivne test. Kiire reageerimine tähendas väga usalduslikku suhet. Meie töötajad täitsid ka psühholoogi rolli, sest teadmised haiguse kohta olid vähesed. Mida teha kodus teistmoodi? Kuidas teha koostööd kohaliku omavalitsusega, et inimene saaks abi?" meenutas Jürilo kriitilisi samme. 

"Ühel hektel haigete hulk kasvas kiiresti ning iga lähikontaktsega eraldi enam ei tegeletud, sest levik oli riigisisene. 16. märtsil otsustati siiski haigega kokkupuutunutega siiski ühendust hoida. 

"Saaremaa võrkpallimäng oli kohaliku tasandi otsus. Tagantjärgi vaadates oleks võibolla pidanud kirja omavalitsusele sõnastama karmimalt. Hästi on näha, et ühest üritusest võib toimuda nakatumine ja millised on järgmise ringi nakatumised. Ühe ürituse raames nakatusid inimesed, kes viisid haiguse koju või tööle ning sealt algas teise ringi nakatumine," selgitas Jürilo.

Kommunikatsioon oli esialgu häiritud

Ta möönis, et keskenduti kriisi lahendamisele, kuid ei selgitatud, mis otsused on tehtud. "Kommunikatsioon oli esialgu vähene," sõnas ta. "Tähtis on, et haigestunud inimesi ei sildistata, vaid neile antakse abi. Neid ei tohi taga kiusata," rõhutas terviseameti juht. 

Ta võttis kokku, et halvimast suudeti hoiduda. "Usun, et kuni aasta lõpuni on võimalik teha erinevaid kokkuvõtteid, kuid kriisis on palju erinevaid osapooli ja õppetundide pakett on laiem. Alustades positiivsest, Eesti tuli uure viiruspuhanguga toime hästi. Kui vaatame haigestumist ja suremust, siis võti on koostöös partnerasutustega, kes tulid meile appi," rõhutas ta. Jürilo tänas häirekeskust ja kaitseväge.

Ta rõhutas, et riigi tasandi riskijuhtimises tuleb üle vaadata, kas hädaolukorra seadus tagab, et ei tekiks eri tasanditel paralleelne koordineerimine. "Mulle tegi muret, et ülesannete jäävuse printsiip läks kaduma. Kippus tekkima olukord, et vaadati Terviseameti poole ja küsiti, et miks teie midagi ei tee?" osutas Jürilo probleemile. "Tähtis on, et ükski asutus ei tohi jääda tervishoiutöötajatest ilma." 

"Valmisolek tagada haiglates valmisolek – mustad ja puhtad pinnad," rõhutas Jürilo tulevikku suunatud tegevusi. "Kriisis tuleb kiiresti otsustada, kuid inimlikkus ei tohi kaduma minna," tõi ta välja kõige olulisema võtmeküsimsue kriiside puhul. "Kriisi lahendajad peavad saama töörahu ning nendest tuleb hoolida, et nad oleksid töövõimelised ning ei nakatuks," märkis ta.

"Tänan väga meediat, sest esimene koht, kust inimesed infot saavad, on meedia. Teie olete andnud suure panuse viiruse leviku tõkestamiseks," tunnustas ta ajakirjanikke.

4 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...