VIDEO! Linnavolikogu innovatsioonikomisjon vaagis Tallinn-Helsingi tunneli arenguid

Täna oli Tallinna linnavolikogu innovatsioonikomisjonis arutlusel Tallinn-Helsingi tunneli kavandamise seis. Ülevaate asjade seisust andsid Tallinna transpordiameti projektijuht Liivar Luts ja linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal.

 

Pilt: Dmitri Povilaitis

VIDEO! Linnavolikogu innovatsioonikomisjon vaagis Tallinn-Helsingi tunneli arenguid

Urmas Kaldmaa

Täna oli Tallinna linnavolikogu innovatsioonikomisjonis arutlusel Tallinn-Helsingi tunneli kavandamise seis. Ülevaate asjade seisust andsid Tallinna transpordiameti projektijuht Liivar Luts ja linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal.

 

Michali sõnul on praegu kaks tunneli rajamise algatajat. Üks on soome ettevõtja Peter Vesterbacka. Ta on kokku toonud suure hulga ettevõtjaid, kes lubavad tunneli ehitusega alusta ja selle valmis ehitada tunduvalt kiiremini kui riik. Teiseks tegeldakse tunneli projektiga Eesti ja Soome riigi tasandil ning sellesse töösse on kaasatud ka Tallinna ja Helsingi linn. "Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel on Eesti jaoks ajalooline võimalus," rõhutas Michal. Viimased merepõhjauuringud on Michali hinnangul vägagi lootustandvad, sest vähemalt pool pinnasest on graniit, mis teeb tunneli rajamise odavamaks. Michali hinnangul oleks tunneli rajamise tulemusel tekkival kaksikpealinnal suuri eeliseid. "Tunnel teeks Tallinna ja Eesti suuremaks," ütles Michal. "Meil oleks näiteks võimalik sõita 25 minutiga Helsingi lennuväljale ja me võiksime konkureerida Riia lennuväljaga.“ Michali arvates on projekti õnnestumiseks tingimata vajalik, et linn ja riik teeksid omavahel koostööd ja ühtlasi kaasaksid sellesse töösse ka ettevõtjaid. „Linnas paraku öeldakse, et las riigid teevad,“ kurtis Michal. "Äkki võiks olla tunnel ka Tallinna arengukavas. Linn peaks mõtlema praegu tunneli osas 30-40 aastat ette."

Transspordiameti projektijuht Luts alustas selle tõdemusega, et Tallinna ja Helsingi vahelise püsiühenduse loomise pole sugugi uus idee. Selle ideega tuldi välja juba 1871. aastal, kui kahte linna kavandati omavahel ühendada rippsillaga. Tõsisemalt hakati tunneli-ideega tegelema aga 2014. aastal, kui alustati tasuvus-uuringu eeluuringuga. Jõuti järeldusele, et sõiduaeg ühest linnast teise peaks olema ligikaudu 30 minutit, maksumus kuni 13 miljardit ja tasuvusaeg kuni 40 aastat. Terminalid oleksid tulnud Ülemistele ja Helsingi raudteejaama. Hilisem ja täpsem uuring näitas, et tunneli ehitus läheb kallimaks ja selle maksumus võib küündida 20 miljardini.

Edaspidi loodi riigikogus tunneli ehitamise algatusrühm ja Soomes kutsus majandusminister kokku töörühma, kuhu kuulusid kõigi tunneli kavandamisega seotud osapoolte esindajad. Lutsu hinnangul kõigest seni tehtust siiski ei piisa, et tunneli kavandamine saaks kulgeda kiiresti ja pidevalt. "On vaja luua Eesti ja Soome ühisorganisatsioon, mis koordineeriks tunneli ehitust," ütles Luts. "Kahe riigi vahel oleks vaja allkirjastada ühiste kavatsuste protokoll ja see peaks olema võimalikult üksikasjalik. Projekti oleks vaja kaasata ka elanikke. Tähtsad otsused on seni siiski tegemata. Oleks vaja inimesi, kes hakkavad tunneli projekti pidevalt tegelema." Lahtine on ka töö rahastamine. Lutsu hinnangul võiks Euroopa Liit anda 40 protsenti tunneli rajamiseks vajalikust rahast, kuid nii suur panus olevat siiski vähetõenäoline.

 

Laadimine...Laadimine...