VIDEO! Peaminister Ratas: emadepäeval veel hooldekodu külastada ei saa

Peaminister Jüri Ratas tõdes, et sissekirjutus saartele ning lisa-aadressi märkimine on märgatavalt inimeste poolt kasvanud, millega on inimesed tekitanud juba praegu endale õiguse sõita saartele.

Pilt: Mats Õun
Video Eesti

VIDEO! Peaminister Ratas: emadepäeval veel hooldekodu külastada ei saa (2)

Õnne Puhk / Video: Dmitri Povilaitis

"Ka mina mõtlen selle peale, et millal tekib võimalus oma eakaid lähedasi näha, aga hooldekodude külastamise lubamine sõltub sellest, milline on nõukoja ja terviseameti hinnang," ütles peaminister Jüri Ratas. "See, et me võtame maha piiranguid, ei tähenda, et me olema vabad üldisest ohukeskkonnast: vältida avalikes kohtades lähikontakte, see reegel kehtib endiselt, ja suurränne Lätti Ikeasse ei ole soovitatav," sõnas välisminister Urmas Reinsalu.

Nii Ratas kui ka Reinsalu rõhutasid, et viiruse teine laine on tõenäoline, aga me oleme selleks paremini valmis.

"Oleme kindlasti rohkem ja paremini valmis kui selleks – täna saab öelda esimeseks – laineks, mis on loodetavasti praegu lõpufaasis," ütles Ratas, et me oleme paremini valmis nii kaitsevahendite, testide osas kui ka meditsiiniliste teadmiste osas.

Reinsalu: "Me peame aru saama, et kui me distantsi ei hoia ja hakkame käituma nii nagu jaanuaris-veebruaris, siis on reaalne oht, et tekib teine laine. Ja siis me hakkama otsa vaatama piirangute leevendamisele tagurpidi," sõnas välisminister.

Ratas: me peame olema valmis selleks, et viirus tuleb tagasi

Ratas ütles täna valitsuse pressikonverentsil, et valitsuskomisjon arutab täna saartele kehtestatud liikumispiirangute lõpetamist. Praegu kehtiva korra järgi tohivad saarte ja mandri vahel liikuda vaid need, kellel on saartel sissekirjutus või lisa-aadress. "Saaremaa liikumispiirangud vaadatakse täna üle, sest neid ei ole ilmselt mõtet hoida eriolukorra lõpuni," ütles ta.

Ratas ütles, et viirus võib tulla tagasi ja peavad inimesed endiselt järgima kehtestatud nõudeid – täitma hügieenireegleid ning hoiduma lähikontaktidest niipalju kui võimalik.

"Head Eesti inimesed, käitume väga vastutustundlikult – reeglid ei ole ju selleks, et neist mööda minna, vaid selleks, et viiruspuhangust kiiresti väljuda ja uut ära hoida," sõnas ta.

Ratas ütles, et eilne kohtumine Balti riikide peaministritega piiride avanemise küsimustes näitas, et me suudame omavahel kokku leppida.

"Teatud piirangud, eeskätt kolmandatest riikidest sissesõitmisega jäävad," sõnas ta. "Eesti-Soome vaheline pilt peaks samuti muutuma 14. maist – inimesed saavad tööalaselt liikuma, aga mitte veel turismi eesmärgil," lisaas ta.

Ratas ütles ka, et lõppev Kevadtormi õppus vähendatud kujul näitab, et kaitseväe inimeste hoidmine karantiinis andis võimaluse sellel toimuda. "See on ajateenijate küpsuseksam sellel aastal. Pühendumus ajateenijate ja kaitseväe poolt oli positiivne," sõnas ta.

Ratas peatus ka sellel, et tulemas on kolm olulist tähtpäeva: homme, 8. mail täitub 75 aastat II maailmasõja lõppemisest; laupäeval, 9. mail on Euroopa päev ning pühapäeval emadepäev, mil me meenutame ja tunnustame oma vaaremasid, vanaemasid ja emasid.

Ratas lisas ka, et praeguses olukorras on hädavajalik luua rohkem õigusselgust – kas 2 + 2 reegel on kohustuslik jne. "Juristid on vaielnud ja seisukoht on 50 : 50 – eriti kui rääkida hädaolukorrast või tavaolukorrast – reeglite kehtestamine on päevakajaline ainult neis olukordades, kus meil on suur majanduslik ja ühiskondlik mõju," märkis ta.

Reinsalu: reisimisel jääb kehtima üldpõhimõte, et rahvusvaheline reisimine pole mõistlik

"Meie seas on eeldatavalt üle 1000 inimese, kes võivad olla teadmatusest viirusekandjad ja seega piirangute leevenedes peaks ikkagi järgima distantsi nõuded ja hoiduma liigsetest lähikontaktidest," sõnas ta.

Välisminister Urmas Reinsalu peatus töörände taastamisel Soome vahel: "Praegu on olukord selline, et esmaspäeval on langetanud Soome pool otsuse, mis täna vormistatakse õiguslikuks otsuseks – tööränne taastub alates 15. maist ning Eesti-Soome töögrupis olid kõne all parvlaevade reisiliikluse usaldusmeetmeid," teavitas ta.

"Anname teada, kuidas need tehnilised protseduurid toimuvad – nüansse pannakse paika Soome riigi poolt ning kõigile Soomest Eestisse saabujatele on plaanis saata tekstsõnum," selgitas ta.

Eesti kodanikele, kes Soomest tulevad, karantiini ei kohaldada ning kaalumisel on ka Soome pendeltöötajatele karantiini mitte kohaldamise küsimus.

"Balti ühise liikumisruumi moodustamise eeldus on see, et meil on viiruse levik sarnane," ütles Reinsalu.

Kolmandate riikide puhul kehtivad esialgu endiselt karantiininõuded, mis võetakse maha järk-järgult, teavitas ta.

Reinsalu rõhutas, et reisimisel jääb kehtima üldpõhimõte, et rahvusvaheline reisimine, kui see pole vältimatu, pole mõistlik.

Reinsalu peatus ja rahvusvahelise julgeoleku teemal. "Geopoliitiline olukord on pingestunud – ja see toob ka meile täiendavaid julgeolekuriske, millega seoses on arutuse all kriisi mõjud ja see, milliseid samme astuda, et tasakaalustada julgeolekuriske," sõnas ta.

Seoses sellega, et Eesti on maikuus Euroopa julgeolekunõukogu eesistuja, rõhutas ta, et esiteks pole ÜRO ajaloos varem nii laiaulatusliku tasemega kohtumist aset leidnud – koos on üle 70 riigi ja 50 välisministrit.

"Pärast maakera lukkupanekut on see esimene rahvusvaheliselt nii kõrgel tasemel kokkutulek," sõnas ta.

"8. mai ei tähendanud Ida-Euroopa riikidele sõja lõppu vabanemise tähenduses, vaid nad jäid raudse eesriide taha ja nende vabadus realiseerus alles kaks inimpõlve hiljem. Tähtis on rõhutada üle, et väär ajalookäsitlus ei tohiks läbi minna," sõnas ta.

Valitsus kiitis heaks maaelule 200 miljoni euro jagunemise

Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) sihtkapitali suurendamise ja halduslepingu sõlmimise kriisimeetmete rakendamiseks, MES-i meetmete kogusumma on ligikaudu 200 miljonit eurot.

Maaeluminister Arvo Aller ütles neljapäevasel pressikonverentsil, et MES leevendab kolme erineva meetme kaudu põllumeeste ja maaettevõtjate likviidsuskriisi nii praeguses olukorras kui ka eriolukorrast väljumisel.

Aller rääkis, et rakendatakse kolme meedet: käenduste meede ulatub 50 miljoni euroni, laenumeede 100 miljoni euroni ja maafond maakapitali näol 50 miljoni euroni.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...