VIDEO! Ratas: läbirääkimised EL riikide laenude ja toetuste osas tulevad keerulised

Peaminister Jüri Ratas ütles, et ta tegi valitsusele ettepaneku luua ekspertkogu majanduspoliitika juhtimiseks, et kiirendada tarka majandusarengut investeeringute kaudu.

Pilt: Mats Õun

VIDEO! Ratas: läbirääkimised EL riikide laenude ja toetuste osas tulevad keerulised

Õnne Puhk

Peaminister Jüri Ratas ütles, et ta tegi valitsusele ettepaneku luua ekspertkogu majanduspoliitika juhtimiseks, et kiirendada tarka majandusarengut investeeringute kaudu.

"Ma pean oluliseks majanduspoliitiliseks sihiks võtta kasutusele need meetmed, mis parandavad meie töövõimet, kiirendavad targa majanduse arengut läbi investeeringute ja innovatsiooni ning riigi liikumist kliimaneutraalsuse suunas," ütles ta.

Ratas ütles, et tegutsetakse edasi töötuskindlustuse paindlikumaks muutmiseks ja selleks, et pikendada töötasuhüvitise maksmist ning toetada kodumaiseid ettevõtteid. "Kutsume üles inimesi veetma oma puhkust Eestimaal ja külastama Eesti kauneid kohti!" ütles ta.

Ratas ütles, et tulevikus on töötutel võimalus teha tööampse ja töötushüvitise saamiseks võib ühes kuus töötada kuni viis päeva. Samuti on ettepanek tõsta töötushüvitist esimese saja töötuspäeva eest. Hetkel on see 50% eelnevast töötasust, plaan on seda tõsta 60%-le.

Peaminister ütles, et läbirääkimised EL riikide laenude ja toetuste osas tulevad keerulised. "On riike, kes ütlevad, et toetusi ei peaks üldse olema – ma arvan, et meil saavad ees olema väga keerulised läbirääkimised sellel teemal," sõnas ta.

Valitsus arutas täna ka eelnõud, mis parandab ravimite kättesaadavuse teenust.

Piirangute leevendamise osas on praegu valitsusistungitel üheks suureks teemaks Schengeni ala avamine.

Ratas ütles ka, et lastekaitsepäev, 1. juuni on nüüd riiklik lipupäev: "Lipu heiskamine 1. juunil kannab sõnumit, et meie lapsed on väärtustatud nagu ka emad-isad-vanavanemad."

Solman: raske olukord mõjutab pereplaneerimise valikuid

Rahvastikuminister Riina Solman rõhutas, et riigi tugi lastega peredele on äärmiselt oluline. "Paljud pered on sattunud sotsiaalselt ja majanduslikult raskesse olukorda ning see mõjutab laste heaolu ja pereplaneerimise valikuid," sõnas ta.

Solman ütles, et täna kiitis valitsus kriisimeetmetena heaks perehüvitise seaduse muutmise. Ühe meetmena lühendatakse elatisabi ooteperioodi seniselt neljalt kuult ühele, et tagada üksinda last kasvatava vanema igakuine elatisraha. Teise meetmena pikendatakse vanemahüvitise laste järjestikuste sündide kaitsega perioodi 2,5 aastalt kolmele aastale.

"Seda ajavahemikku on tarvis pikendada kolme aastani, et vanemad ei oleks sunnitud sündimist nii rangetesse raamidesse suruma," selgitas ta.

Solman lisas, et valitsus liigub edasi ka teiste pereplaneerimise meetmetega.

Reinsalu: arutluse all on ka kiirtestimisvõimalused piiridel

Välisminister Urmas Reinsalu ütles, et piiride osas on hetkel arutlusel, et inimestel oleks võimalik alates 1. juunist Euroopa riikidesse vabalt siseneda ja lahkuda.

"Kõige suurem küsimus on seotud karantiinireeglitega. Kindlasti tuleks viibida karantiinis nendes riikides, kus nakkuslevik on veel üsna kõrge. Selles aspektis püüame Balti riikidega koos edasi liikuda," sõnas ta.

Arutluse all on ka testimisvõimalused piiridel, sest inimesed soovivad teada, kas nad on nakatunud või selle juba läbipõdenud.

"Viidi läbi antikehade testimise testimine – selle tulemused olid üllatavalt positiivsed: oli näha, et valepositiivsust see test ei näita," selgitas Reinsalu.  

"Kiirtestide kättesaadavus on oluline usaldusmeede, et viirust jälitada ja koldeid tuvastada. Valimipõhised uuringud Eestis näitavad, et nn karjaimmuunsust Eestis reaalselt ei ole – ühelt poolt on see positiive, teiselt poolt tähendab see, et me oleme viiruse vastu endiselt kaitsetud," ütles Reinsalu.

Rahandusminister Martin Helme lisas, et pimetestid näitavad, et peidetud põdemist on meil väga, väga vähe ja see mure ei vasta tõele, et meie seas on palju inimesi, kes enesele teadmata kannavad edasi nakatumist.

Helme: soodsama pakkumise korral võime kaaluda ka suuremat summat kui 1 mld

Helme ütles, et valitsus võttis vastu vedelkütuse erimärgistamise seaduse muudatused, millega lubatakse põlevkivi kaevandavatel ettevõtetel kasutada kaks aastat eriotstarbelist diislikütust. See seadus puudutab peamiselt kolme ettevõtet: Enefit Kaevandused AS, VKG Kaevandused OÜ ja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ.

Laenu osas ütles ta, et Eesti eesmärk laenata miljard eurot kümneks aastaks. "Soodsama pakkumise korral võime kaaluda ka suuremat summat," ütles Helme, lisades, et laenu intressimäär peaks hetkel olema üsna soodne. "Intressimäära saama nädala jooksul teada, see sõltub turu ja investorite nõudlusest," selgitas ta, lisades, et Eesti riigi väga hea riigivõlatase ja hea maksudistsipliin on hea eeldus laenamiseks.

Helme ütles, et rahapesu tõkestamine ja ennetamine on praeguse valitsuskoalitsiooni väga suur prioriteet, selgitades, miks seni politsei- ja piirivalveameti koosseisu kuulunud rahapesu andmebüroost on valitsuskoalitsiooni otsusel plaanis teha eraldiseisev asutus rahandusministeeriumi valitsemisalas.

Küsimustele vastates selgitas ta ka 2020. aastal tehtavaid kärpeid avalikus sektoris: "Eriolukorra ajal jäi terve hulk kulutusi tegemata – nt lähetused, koolitused jne. Me võtame ära raha, mis jäi kulutamata, proovides ennetada selle raha ärakulutamist. Need summad pole teab mis suured, aga see on oluline mõtteviis, mida me peaksime juurutama," selgitas valitsuse kontratsüklilise lähenemise põhimõtet.

Reinsalu lisas, et ei tohi jääda muljet, et riigil on raha hoopis üle: "Avalik sektor elab üle oma jõu, me peame võtma laenu ja riigivõlg kasvab üle kahe korra. Hulk inimesi kaotab töö ja seetõttu hakkab valitsuskabinet arutama kärpeid avalikus sektoris," ütles ta, rõhutades terve mõistuse säilitamise olulisust: "Need miljardid, mis praegu liiguvad – see on võõras raha, mille me maksame ise hiljem kinni – või meie lapsed, lapselapsed," lisas ta.

Ratas lisas selle teema laienduseks, et tänases majandussituatsioonis on oluline olla solidaarne teiste majandussektoritega. "Riigi puhul tähendab see tarka taastumist – tarku investeeringuid, innovatsiooni," sõnas peaminister.

Reinsalu võõrtöölistest: rahvatervist ettekäändeks tuues me piire kinni ei hoia

Kui kõne alla tuli maasikakasvatajate teema, ütles Helme, et ta ei arva, et kõik maasikakasvatajad on pantavad ühte patta. "On palju maasikakasvatajaid, kellele tuleb hapu üllatusena, et sel aastal nad sama ärimudeliga ei saa jätkata," ütles ta.

Reinsalu kommenteeris, et Eesti on piirid sulgenud esiteks rahvatervise kaalutlustel ja teiseks tööjõu kaalutlustel. "Rahvatervist ettekäändeks tuues me piire kinni ei hoia, küll on aga aus arutleda sellel teemal, et töötegemine peab olema soodustatud ja motiveeritud ka olukorras, kus eriolukord on töötust suurendanud," sõnas ta.

"Ma arvan, et lahendust peavad otsima mõlemad pooled – nii sektor kui ka riik – olukorras, kus tööpuudus riigis kasvab, tuleb mõelda, kas on mõistlik 1500 võõrtöölist sisse tuua," lisas ta.

 

 

Laadimine...Laadimine...