VIDEO! Ratas: leevendusteks on vaja veel palju mõõtmisi teha

Peaminister Jüri Ratas ütles reede õhtul, et piirangute lõdvendamise juures kehtib põhimõte - üheksa korda mõõda, üks kord lõika - ja praegu on leevenduste tegemiseks veel palju mõõtmisi vaja teha.

Pilt: Mats Õun
Video Eesti

VIDEO! Ratas: leevendusteks on vaja veel palju mõõtmisi teha

Toimetaja: Dmitri Povilaitis

Peaminister Jüri Ratas ütles reede õhtul, et piirangute lõdvendamise juures kehtib põhimõte - üheksa korda mõõda, üks kord lõika - ja praegu on leevenduste tegemiseks veel palju mõõtmisi vaja teha.

"Koroonaviiruse puhang on selles faasis, kus on otsus veel eriolukorda pikendada kuni 17. maini. Teine põhjus on see, et kindlasti siin vajab valitsus väga selgelt konkreetset juhtimist ja see annab selle juhtimisstruktuuri, sest me oleme kriisis, mis on valdkondadeülene, mis puudutab nii meditsiini, majandust kui ka rahandust, aga ka rahvusvahelist suhtlust," seletas Ratas eriolukorra pikendamise vajaduse kohta, vahenddas ERR.

"Kui me räägime erimeetmetest, olgu see piirikontroll, Kaitseliidu kaasamine, 2+2 reegel, saarte piirangud - see kõik täna seaduslikult vajab eriolukorda," jätkas peaminister.

Ratase sõnul on võimalik, et mõned leevendused siiski tulevad.

"Selle nimel me kõik töötame ja ma isiklikult väga loodan, et neid leevendusi saame teha. See tähendab seda, et viirusepuhang seda võimaldab, see tähendab seda, et inimesed järgivad reegleid. Mis need olla saavad? Kindlasti esimesed on, kui me räägime näiteks muuseumitest, eeskätt just muuseumite vabas õhus või vabaõhumuuseumite külastus, kindlasti ka teatud spordi- ja huvialategevus eeskätt vabas õhus," rääkis peaminister.

"Inimesed on tõesti jälginud ja järginud reegleid väga hästi ja suur tänu - see on punkt üks. Punkt kaks on see, et miks veel? Sellepärast, et kui see viirusenurk ja -tõus tuleb tagasi, siis reeglina on ta alati tulnud tagasi palju kiiremini ja palju suurema tõusuga. Me näeme seda nii mõneski maailma riigis. Ehk siin kehtib kõige lihtsam põhimõte - nagu öeldakse, et üheksa korda mõõta ja siis üks kord lõigata. Täna on veel vaja tugevasti mõõta, et neid leevendusi teha. Kui me seda kõike teeme, kui me seda kõike järgime, siis ma usun, et me saame võimalikult ruttu erinevaid leevendusi luua, võimalikult ruttu taastada normaalse elu ja pöörduda tagasi ka normaalsesse majanduskeskkonda. See kõik võtab aega ja teatud piirangud jäävad loomulikult veel pikemaks," jätkas Ratas.

Valitsus pikendas eriolukorda 17. maini

Valitsus otsustas reede pärastlõunal, et riigis kehtivat eriolukorda pikendatakse kuni 17. maini.

Eriolukorra pikendamise otsust kinnitas Postimehele sotsiaalminister Tanel Kiik.

"17.mai öösel kell 00.00 vastu 18. maid (eriolukord) lõppeb, kui vabariigi valitsus ei otsusta teisiti," ütles Kiik.

"Oleme viimase kahe nädala jooksul näinud, kuidas uute nakatunute ja haiglaravil viibijate arv on langenud ning oleme selgelt jõudnud murdepunkti. Valitsus esitas sel nädalal väljumisstrateegia kavandi, mille loodame heaks kiita uuel nädalal. Seejärel saame hakata ka samm-sammult piiranguid leevendama, kui meditsiiniline olukord seda jätkuvalt lubab. Kuna aga väljumine ei toimu üleöö, vaid järkjärguliselt ja kaalutletult, siis pikendasime reedel eriolukorda kuni 17. mai lõpuni," lausus peaminister Jüri Ratas.

"Rõhutan, et see ei tähenda piirangute lõppemist samast ajast, vaid osa hakatakse leevendama varem ning teised jäävad kehtima ka pärast eriolukorra lõppu. Samas on piirangute leevendamise eelduseks ja sellega kaasnevaks kohustuseks ka edaspidi oluliste käitumis- ja hügieenireeglite järgimine. Esimene leevendus oli plaanilise ravi taastamine sel nädalal ning järgmised sammud peavad olema suunatud ka majanduse elavdamisele, tehes seda mõistlikult ja tasakaalukalt," lisas Ratas.

Valitsus pikendas riigis kehtivat eriolukorda, et oleks jätkuvalt võimalik rakendada tõhusalt meetmeid, mis on haiguse leviku ja kontrolli jaoks endiselt vajalikud. Meetmed on jätkuvalt põhjendatud, arvestades, et Eestis tuvastatakse üha uusi nakatunuid ja haiguskoldeid.

Kriisist väljumise strateegia, mis näeb ette piirangute etapiviisilise leevendamise eesmärgid, põhimõtted ja piirangutest loobumise kava, kinnitatakse valitsuses järgmisel nädalal. Piirangute leevendamist hakkab korra nädalas arutama koroonaviiruse levikuga seotud sündmuste ning rahvatervise ja majanduse probleemide lahendamisega tegelev valitsuskomisjon.

Valitsus kuulutas Eestis eriolukorra välja 12. märtsil, et pidurdada viiruse levikut, näha ette selge juhtimiskorraldus ja rakendada viiruse kontrolli all hoidmiseks vajalikke lisameetmeid. Samal päeval oli Maailma Terviseorganisatsioon kuulutanud koroonaviiruse leviku ülemaailmseks epideemiaks ning terviseamet kinnitanud viiruse Eesti-sisest levikut.

Nii valitsus kui ka eriolukorra juht on kehtestanud viiruse leviku kontrolli all hoidmiseks mitmesuguseid meetmeid, sealhulgas liikumispiiranguid ja viibimiskeelde. Eriolukorra meetmetest saab ülevaate aadressil https://www.valitsus.ee/et/eriolukord-eestis.

Kolmapäeval kiitis eriolukorra valitsuskomisjon heaks kriisist väljumise strateegia kava. Nüüd esitatakse see riigikogule ja partneritele ettepanekute tegemiseks ning valitsus kinnitab strateegia pärast arutelusid järgmisel nädalal.

Valitsus kiitis heaks kaupluste renditoetuse

Valitsus kiitis reedesel kabinetiistungil heaks üüritoetuse pakkumise koroonaviiruse puhangu tõttu kehtestatud eriolukorras suletud kauplustele, kirjutab rahvusringhääling (ERR).

"Mudel, millest lähtusime, oligi see, et esiteks see kehtib nendele, kelle me ise oleme kinni pannud. Teiseks see eeldab, et nad on ise kaubelnud rendileandjaga teatud hinnaalandusi või ajatusi ja siis ühe osa kogu sellest kahekuulisest rendikulust valitsus kompenseerib," ütles rahandusminister Martin Helme ERR-ile.

Helme sõnul hõlmab toetus lisaks poodidele ka väiksemaid teeninduspindasid, mis on kaubanduskeskustes eriolukorra tõttu suletud.

Kuigi ametist lahkunud väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu teatas varem, et riik ei plaani eriolukorra tõttu suletud kauplustele renditoetust maksta, esitas Helme neljapäeval valitsuse kabinetinõupidamisele memorandumi, millega seda siiski tehtaks kuni kolme miljoni euro ulatuses kuus.

Helme tegi memorandumis ettepaneku pakkuda kaubandusettevõtetele rendimaksete toetust
põhimõttel, et riik kompenseerib rentnikule sama suure osa rendist kui rendileandja, ent mitte rohkem kui 25 protsenti.

See tähendab, et kui rendileandja teeb 25-protsendise rendisoodustuse, siis riik kompenseerib rentnikule veel täiendavalt 25 protsenti rendist ja rentniku lõplikuks kuluks kujuneb 50 protsenti algsest rendist.

Toetuse meede rakendub ainult juhul, kui soodustuse teeb ka rendileandja. Kaupmees kohustub tasuma toetusest üle jääva osa rendist. Toetuse saamise eelduseks on kaubandusettevõtja käibe langus vähemalt 30 protsenti või kaupluse sulgemine valitsuse korraldusega.

Laadimine...Laadimine...