VIDEO! Taavi Aas sundüürnikest: riik lõpuks tunnistab enda tehtud viga, mida on püüdnud lahendada omavalitsused

"Tavaliselt nii ongi, et kui muutub mingi seadus ja see mõjutab inimesi negatiivselt, siis nende tagajärgedega tegelevad omavalitsused, sest need on inimestele lähemal," sõnas Tallinna linnapea Taavi Aas, kellel on hea meel, et riik on sundüürnike probleemi hakanud tunnistama ja püüab sellele ka lahendust leida.

Pilt: Meelis Piller

VIDEO! Taavi Aas sundüürnikest: riik lõpuks tunnistab enda tehtud viga, mida on püüdnud lahendada omavalitsused (4)

Toimetaja: Moonika Tuul

"Tavaliselt nii ongi, et kui muutub mingi seadus ja see mõjutab inimesi negatiivselt, siis nende tagajärgedega tegelevad omavalitsused, sest need on inimestele lähemal," sõnas Tallinna linnapea Taavi Aas, kellel on hea meel, et riik on sundüürnike probleemi hakanud tunnistama ja püüab sellele ka lahendust leida.

Möödunud aasta lõpus valmis vastavalt valitsuse omandireformi komisjoni otsusele esmakordselt sundüürnike andmekogu, kus on ligikaudu 35 000 inimese andmed. Järgnevalt alustatakse uurimisrühma kokkupanekut, mis kõigepealt sõnastaks täpse lähteülesande. 

Pikaajaliselt omandireformi küsimustega tegelenud riigikogu liige Heimar Lenk rääkis, et andmekogu koostamine on samm sotsiaalse õigluse poole. "Omandireform oma algsel kujul tehti ülla eesmärgiga, et heastada ülekohut, mis tehti kunagi eramajade natsionaliseerimise teel. Varandus taheti tagasi anda endistele omanikele või nende järeltulijatele, kuid kahjuks nüüd, kui omandireformi tegi meie enda valitsus - majade natsionaliseerimine oli Moskva karvane käsi - siis tuli välja, et meie enda heastamine läks väga kalliks maksma meie osale rahvast, kes kaotasid oma kodu omandireformi käigus."

Inimesed tõsteti tänavale

Lenk lisas, et on ka ise omandireformi ohver. "Olen ise näinud pealt, kuidas otseselt inimesed tõsteti tänavale. Rahvas ütleb "kuuse alla"."

Andmebaasis on 57 tuhat aadresskirjet. Lenk selgitas, et need on korterinumbrid ja nimed, kus kunagi elasid sundüürnikud. 57 tuhat tähendab, et mitu korterit võis minna sama uurimise alla, kui tegemist on näiteks nurgapealse majaga olnud. Lenk lisas, et andmed käivad 5143 maja kohta. "Selle registri koostamisega on Eesti riik tunnistanud omandireformi ülekohut."

Lenk lisas, et kaheksa aastat tagasi korraldati sarnane uuring kolmes Balti riigis ja sealt selgus - siis elas rohkem inimesi, praeguseks on paljud ära surnud - et Eestist on 75 000 inimest omandireformi ohvrid. Sundüürnike liit räägib umbest sajast tuhandest inimesest. "Need on inimesed, kes ise kaotasid kodu või nende sugulased kaotasid kodu, mis tähendas kogu suguvõsale suurt koormust." 

Üürnikke küüditati

Paljud on kritiseerinud, kui sundüürnike liit ütleb, et omandireformi käigus oli tegemist küüditamisega. "Kui te vaatate sõnaraamatust järele, siis kodust ilma jätmine ja inimese teise kohta elama suunamine ongi küüditamine," selgitas Lenk.

"Kui ühiskonnas mõni sotsiaalne probleem, mis nii palju vastuolusid tekitab, on olemas, siis riik peab sellele kuidagi reageerima," sõnas riigihalduse minister Janek Mäggi. "Peab analüüsima ja vaatama, kas ta saab seda kuidagi lahendada. Siiamaani riik sellega tegelenud ei ole. Ega see probleem ühiskonnast kuhugi ära ei kao."

"Me koostasime andmekogu nendest inimestest, keda omandireform negatiivselt puudutas. Nüüd tuleb analüüsida, kas ja millised lahendused on. See ei tähenda, et riik hakkab või ei hakka midagi kompenseerima."

Mäggi arvas, et täpsem uuring omandireformi mõjudest kestab umbes aasta. "Materiaalset kui ka moraalset ebaõiglust tuleb tunnistada. Ja siis tuleb vaadata, kuidas seda heastada," lisas ta.

Riik tekitab probleemi, omavalitsus lahendab

Tallinna linnapea Taavi Aas nentis, et probleem on tekkinud riigi poolt, kuid õnneks riik seda nüüd ka tunnistab. Ta lisas, et see ei ole ainus probleem, mis on tekkinud ja mida omavalitsusest on pidanud pärast lahendama. "Tavaliselt nii ongi, et kui muutub mingi seadus ja see mõjutab inimesi negatiivselt, siis nende tagajärgedega tegelevad omavalitsused, sest need on inimestele lähemal."

"Kahtlemata on sundüürnikke Eesti kõige rohkem ja võimalusi nende probleemide lahendamiseks ka kõige rohkem," rääkis Aas ja lisas, et pealinn on nendele lahendusele kõige rohkem panustanud. "Tallinn on ehitanud sundüürnikele kortereid. Omal ajal andis Tallinn ka kolimistoetust inimestele, kes ise leidsid omale uue elamispinna."

Aas lisas, et Tallinnas on siiani endisi sundüürnikke, kes elavad linna üüripinnal. "Omal ajal linn ehitas 3500 korterit. Täna on kuskil 1800 korterit endiste sundüürnike käes. Suurepärane, et riik vähemalt ühte oma probleemi tekitamist on tunnistanud ja otsib võimalusi, kuidas tagajärgi likvideerida."

Rahandusministeerium teatas eile, et alustab ettevalmistusi omandireformi mõjude uurimiseks vastavalt valitsuse omandireformi komisjoni otsusele. Eesmärk on hinnata reformi tulemusi ja mõjusid erinevatele gruppidele, nagu näiteks sundüürnikud ja represseeritud.

4 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...