VIDEO! Terviseamet: õues sporti tehes tuleb hoida pikemat vahemaad kui 2 meetrit

Terviseameti kriisistaabi juht RagnarVaiknemets lisas, et leevenevate reeglite raames on nüüd lubatud õues trenni teha kuni 10-liikmelise grupiga, milles on nakatumise oht minimaalseks viidud ehk järgida tuleb 2 + 2 reegli jt nõudeid.

Pilt: Mats Õun
Tervis Video Eesti

VIDEO! Terviseamet: õues sporti tehes tuleb hoida pikemat vahemaad kui 2 meetrit

Õnne Puhk / Video: Dmitri Povilaitis

"Kui me tegeleme spordiga ehk hingame intensiivsemalt, levitame ka võimalikke haigusosakesi kaugemale, samuti on võimalik, et ka asümptomaatiline inimene on nakkusohtlik. Sellest tulenevalt tuleb minimeerida ka sportimisel kontakte," selgitas Terviseameti kriisistaabi juht Ragnar Vaiknemets tänasel pressikonverentsil.

Vaiknemets lisas, et leevenevate reeglite raames on nüüd lubatud õues trenni teha kuni 10-liikmelise grupiga, milles on nakatumise oht minimaalseks viidud ehk järgida tuleb 2 + 2 reegli jt nõudeid.

 

Terviseameti kriisistaabi juht Ragnar Vaiknemets ütles, et terviseamet kutsub eriti nüüd, kui hakatakse rakendama esimesi eriolukorra leevendusmeetmeid, üles järgima kõiki kehtestatud reegleid.

"Kevadel suunduvad inimesed rohkem välja ja seda ei saa otseselt piirata," ütles ta, "aga terviseamet koputab õlale, tuletades meelde, et oht ei ole veel kuhugi kadunud."

"Liikumine on oluline ja et pingelises olukorras tuleb palju värskes õhus viibida, et olukorraga toime tulla," ütles ta.

Vaiknemets tuletas meelde, kuidas nakkusohtlikul ajal õues sportida, et ei seaks ohtu enda ega teiste inimeste tervist.

"Esiteks, kui tunnete, et olete haige, siis püsige kodus. Teiseks, võib olla olukord, et inimene on asümptomaatiline – ja juba enne haigustunnuste ilmnemist seega nakkusohtlik. Välja treenima minnes on oluline hoida kinni 2 + 2 reeglist, aga kui me tegeleme spordiga ehk hingame intensiivsemalt, levitame ka võimalikke haigusosakesi kaugemalt – on võimalik, et ka asümptomaatiline inimene on nakkusohtlik. Sellest tulenevalt tuleb minimeerida ka sportimisel kontakte," selgitas ta.

"Mõistlik oleks piirduda perekeskis trenni tegemise või kindla treeningpartneriga. Mõistlik on kontaktsed treeningud lükata üldse kaugemasse tulevikku. Välitreeninguteks soovitan valida rahuliku aja ja koha ning avastada uusi ruume – hea võimalus leida uusi kohti on RMK koduleht või ka terviserajad," selgitas ta.

Vaiknemets tuletas meelde, et kuigi maskikandmine võib abimeetmena anda eelise avalikes ruumides nagu ühistransport, siis trenni tehes pole mõistlik maski kanda, sest keha vajab hapnikku, et pingutusega toime tulla ja keha vajab õhuvoolu.

"Ka sportimisel on oluline käte desinfitseerimine," rõhutas ta. "Kandke kaasas desovahendit, aga veelgi olulisem on enesedistsipliin – kui katsud treeningseadmeid, siis ära katsu näopiirkonda," sõnas ta.

Vaiknemets lisas, et leevenevate reeglite raames on nüüd lubatud õues trenni teha kuni 10-liikmelise grupiga, milles on ka nüüd nakatumise oht minimaalseks viidud ehk järgida tuleb 2 + 2 reegli jt nõudeid.

Küsimustele vastates ütles Vaiknemets, et hetketeabe järgi ei ole viirusel erinevaid mutatsioone tekkinud – sellele küsimusele annavad vastuse edaspidised teadusuuringud.

Ka laste nakatumise kohta on liiga vara öelda, kuidas nakkus täpselt toimib.

Ühtegi: neljandik eriolukorras tehtust on naiste käte abil tehtud

Kaitseliidu ülem, brigaadikindral Riho Ühtegi ütles, et Kaitseliit on olnud kaasatud erinevatesse tegevustesse eriolukorra esimesest päevast peale. "Riik kasutab kaitsevaldkonna teenuseid, sest kaitsevaldkond on erinevateks kriisideks paremini ette valmistatud nii vahendite kui ka inimeste poolest," sõnas ta.

"Keskmiselt on meilt iga päev väljas u 125 inimest – erinevatest ülesannetest on läbi käinud üle 3500 inimese," ütles ta.

Ühtegi ütles, et kuigi Kaitseliidu väljaõpe on praeguses kriisiolukorras oluliselt vähenenud, on selle aktiivsus olnud väga suur, osalemiseks erinevatel operatsioonidel. "Suur hulk kaitseliitlasi on käinud ka vabatahtlikuna kohalike omavalitsuste juures abiks," ütles ta.

Ühtegi tõstis ka esile, et umbes neljandik eriolukorras tehtust on naiste käte abil tehtud ning naiskodukaitse äpp "Ole valmis!" on muutunud rahva hulgas väga populaarseks infokohaks.

Lubi: Töötukassal on rahaline puhver olemas

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi ütles, et majanduses on endiselt olukord ärev ja tööpuudus kasvab kahetsusväärselt, kuid samas mitte nii kiiresti, kui kardeti.

"Tööpuudus on praegu 7,4 protsenti. Viimase kriisi ajal 2010. aastal oli tööpuuduse kõrghetk 19,5 protsenti," tõi ta võrdluseks.

Lubi ütles, et Töötukassa meede aitab hoida tööpuuduse kasvu kontrolli all ning sellest summast on ära kasutatud praegu alles suhteliselt väike osa.

"Majanduse seisukohast on oluline see, et on hakatud täiendavaid leevendusi tooma ja me oleme andnud omapoolsed soovitused, millistel leevendustel on suurem mõju majandusele – näiteks haridusasutuste või kaubanduskeskuste avamisel on suurem mõju majandusele kui näiteks terviseradade avamisel," selgitas ta, lisades, et selles valdkonnas on sõnaõigus viroloogidel, kes ütlevad viimase sõna.

Lubi ütles, et ettevõtetel, eraldi meetmena ka väikeettevõtetel ja turismiettevõtetel on võimalik saada EAS-i kaudu toetust, mille suurus on seotud eelmisel aastal makstud tööjõumaksudega.

"Toetuste eesmärk on see, et kriisi lõppedes ettevõtted suudaksid oma tegevusega jätkata maksimaalsel võimsusel," sõnas ta.

"KredEx on muutunud vähemalt osades segmentideks pankadele konkurendiks, sest annab odavamalt laenu kui mõned pangad," ütles Lubi.

"Näiteks turismiettevõtted, kes võtavad KredExist laenu, ei pea sel aastal mitte ühtegi senti laenust tagasi maksma," ütles ta.

Lubi lisas, et oluline on ka see, et välisturud saaksid kiiresti avatud ning ministeeriumide vaheline töögrupp räägib läbi teiste riikidega, et turud avada.

Lubi ütles, et mahulises mõttes on töötukassa praeguseks välja maksnud 25 mln eurot toetusi, aga mida rohkem kriis venib, seda rohkem ettevõtteid satub raskustesse – praegu on töötukassal rahaline puhver (toetusteks on eraldatud 250 miljonit eurot) olemas.

Laadimine...Laadimine...