VIDEO! Valitsus kehtestas uueks töötasu alammääraks 584 eurot

"Töötasu alammäära tõus toob kaasa töötasude ja palga tõusu ning hüvitiste suurenemise. Suurenevad näiteks vanemahüvitis, lapsepuhkuse tasu ja hoolduspuhkuse tasu," ütles peaminister Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.

VIDEO! Valitsus kehtestas uueks töötasu alammääraks 584 eurot

Toimetaja: Toomas Raag

"Töötasu alammäära tõus toob kaasa töötasude ja palga tõusu ning hüvitiste suurenemise. Suurenevad näiteks vanemahüvitis, lapsepuhkuse tasu ja hoolduspuhkuse tasu," ütles peaminister Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.

Ratase sõnul võib töötasu alammäära tõus kaasa tuua ka kohalike omavalitsuste makstavate toetuste ning hüvitiste tõusu, kuid mõjutada ka pakutavate teenuste hindu, kui kohalik omavalitsus on need sidunud töötasu alammääraga.

"Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks eelnõu, mille kohaselt tõuseb tunnitasu alammäär alates 1. jaanuarist 3,21 eurolt 3,48 euroni ning kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 540 eurolt 584 euroni," ütles Ratas.

Töötasu alammäär on kokku lepitud Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu vahel laiendatud kollektiivlepinguga 25. novembril. Välja kujunenud tava kohaselt lepivad üleriigilises töötasu alammääras kokku sotsiaalpartnerid, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Maksu- ja tolliameti andmetel oli 2019. aastal ühes kuus keskmiselt 20 500 täisajaga tööle märgitud töötajat, kes teenisid töötasu alammäära ehk 540 eurot, moodustades 4,3 protsenti kõigist töötasu saanud töötajatest.

Töötasu alammäära tõus 540 eurolt 584 euroni toob rahandusministeeriumi hinnangul riigieelarvesse võrreldes 2019. aastaga täiendavat maksutulu 13,7 miljonit eurot ning 2020. aasta riigieelarve maksutulu prognoos arvestab töötasu alammäära tõusu. Töötasu alammäära tõus parandab valitsussektori eelarvepositsiooni kokku 5,5 miljonit eurot.

Liivi lahte tulevad meretuulepargid

Ratas ütles, et valitsus kinnitas neljapäevasel istungil hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamise kolme meretuulepargi rajamiseks Liivi lahte.

"Nimelt soovib riigifirma Eesti Energia rajada Pärnu maakonda Liivi lahte meretuulepargi, Saaremaa laevaehitusfirma Baltic Workboats rajada Saaremaale Nasva sadama lähistele tuuleelektrijaama ning Viljandimaa ettevõte Tuuletraal OÜ rajada Liivi lahe sisemerre meretuulepargi ja vesiviljelustaristu," ütles peaminister. 

Suurimale, ligi 183 ruutkilomeetri suurusele maa-alale plaanib tuuleparki Eesti Energia. Liivi lahte, Kihnust lõunasse jäävale merealale kavandatakse 160 tuulikut kokku 1000-megavatise (MW) võimsusega.

Koos 380-megavatise võimsusega meretuulepargiga plaanib Tuuletraal OÜ luua vesiviljelustaristu, kus hakatakse kasvatama ka rannakarpe. 76 tuulikuga park on planeeritud rannikust umbes 30 kilomeetri kaugusele, ala jääb nii Saaremaast, Kihnust kui ka Pärnu maakonna mandriosast 24–30 kilomeetri kaugusele. Merekaabelliin on kavandatud meretuulepargist suunaga Läänemaale, kuid taotleja kaalub ühendust ka Lätiga.

Kolmest ettevõttest kõige väiksemat, ühe tuulikuga tuuleelektrijaama Saarema lõunarannikule, plaanib Five Wind Energy OÜ. Jaam on kavandatud kaldast umbes 200 meetri kaugusele Nasva sadama lähistele. Tuuliku kõrgus maapinnast on 90 meetrit ja võimsus 4 megavatti. Püstitatav rajatis koosneks tehissaarest koos nõlvakindlustuse ja lainemurdjatega.

Juhul, kui neljapäevase otsusega algatatud menetlus lõppeb meretuuleparkide hoonestuslubade väljastamisega, kehtivad need 50 aastat. Hoonestusloa menetlused tuleb läbi viia avatuna, et oleks tagatud võimalikult laiapõhjaline inimeste kaasamine ja nende põhjendatud huvide arvestamine.

Pilguheit lõppevale aastale

Ratas sõnas, et peatselt 102-aastaseks saaval Eestil läheb hästi ning oleme tuleviku väljakutseteks valmis.

"Me unistasime iseseisvust taastades, et meie ühiskond oleks demokraatlik, kodu turvaline ja riik eeskujuks teistele – seda kõike me ka oleme. Meil on häid eeskujusid kogu maailmale – olgu selleks e-riik, absoluutsel tipptasemel põhiharidus, kiireim rallimeeskond, enim esitatud nüüdishelilooja Arvo Pärt või ka väike, kuid elujõuline eesti keel," ütles Ratas.

"Valitsus on astunud ametis oldud kaheksa kuu jooksul samme, mis vormivad kõikide Eestimaa inimeste elu, et ka tulevikus oleks siin hea elada. Sügisel otsustasime toetada Euroopa Liidu ülest eesmärki jõuda aastaks 2050 kliimaneutraalsuseni," ütles Ratas. "Samuti panime nurgakivi Rail Balticu esimesele objektile, milleks on Saustinõmme viadukt. See garanteerib tulevikus parema ja kvaliteetsema ühenduse Euroopaga, mis on nii meie heaolu kui ka julgeoleku huvides."

"Valitsus peab väga oluliseks ka ebavõrdsuse vähendamist. Seetõttu on positiivne, et mullu vähenes nii suhteline kui ka absoluutne vaesus. Selle suuna edasist toetamist oma otsuste toel peab kogu koalitsioon väga oluliseks," lisas peaminister Ratas. Ta tõi sealjuures välja suurima pensionitõusu viimase 12 aasta jooksul. "Väärikas vanaduspõlv on iga inimese õigus, mistõttu otsustasime valitsuses, et järgmise aasta aprillist tõuseb keskmine vanaduspension indekseerimise ja erakorralise raha toel 45 eurot."

Eesti tugisambad

Eesti julgeoleku, demokraatia ja kestvuse tugisambad on ning nendeks jäävad Euroopa Liit ja NATO, rõhutas Ratas. "Londonis toimunud NATO liidrite kohtumine kinnitas, et liitlased on ühtsed ja Eesti julgeolek on kindel. Samuti on kindlad meie investeeringud Eesti julgeolekusse. Me ei tohi ka unustada, et 15 aastat Euroopa Liidus on olnud Eesti ajaloo parimad. Olen veendunud, et tugev ja tulevikku vaatav Euroopa Liit on meie maailmajao rahu ja majanduskasvu parim garantii."

Peaminister lisas, et järgmisse aastasse vaadates panustab valitsus riigieelarve abil eelkõige valdkondadesse, mis vajavad olulist järeleaitamist. "Omavalitsused saavad arvestada ligi kaks korda suuremate tuludega kui kümme aastat tagasi, kruusateed saavad mustkatte, teadus- ja arendustegevuse rahastus suureneb ning siseturvalisuses, hariduses, kultuuris, spordis ja sotsiaalvaldkonnas jätkub palgatõus."

"Vastuvõetud riigieelarve näol on tegemist olulise sammuga koalitsioonilepingus kokkulepitud sihtide poole. Meie valitsusliit töötab ka järgmisel aastal selle nimel, et Eesti oleks peresõbralik, sidusa ühiskonna, teadmistepõhise majanduse, tõhusa valitsemisega ning hästi kaitstud riik," ütles peaminister.

Siseminister Mart Helme ütles, et tänavusel aastal aitas riigieelarve paika loksutada alkoholiaktsiisi langetamine. Helme sõnul suudeti suures osas vähendada viia varasematest aastatest 90 miljoni euroseks kasvanud investeerimisvõlg siseministeeriumi allasutustes.

Välisminister Urmas Reinsalu alustas oma tagasivaadet rallispordiga. "Ehkki spordi valdkonnas on Ott Tänak teinud kõigist rallisõbrad, on mööduv aasta eelkõige laulupeo aasta," ütles ta.

Reinsalu vaatas veel oma kõnes ka tulevasse aastasse, mis toob meile näiteks uute saatkondade avamise.

Laadimine...Laadimine...