Ants Üleoja: laulev inimene on tohutult heasüdamlik!

"Minu meelest on laulupidude traditsioon sööbinud nii sügavale Eesti rahva hinge, et see ei sure välja niikaua, kuni see rahvus püsib," ütles dirigent Ants Üleoja.

Pilt: Scanpix

Ants Üleoja: laulev inimene on tohutult heasüdamlik! (1)

Vesta Reest

"Minu meelest on laulupidude traditsioon sööbinud nii sügavale Eesti rahva hinge, et see ei sure välja niikaua, kuni see rahvus püsib," ütles dirigent Ants Üleoja.

Dirigent Ants Üleoja käis esimest korda laulupeol juhatamas 1972. aasta noorte laulupeol. 

Ta oli siis segakooride üldjuht koos Tartu tuntud lauluõpetaja ja koorijuhi Sulev Kaldiga. "Juhatasime koos segakoore ja sealt algaski minu laulupidude rida peale," rääkis Üleoja.

Algav laulupidu on talle lausa kümnes üldlaulupidu dirigendirollis, sest 1975. aasta suurele laulupeole kutsuti ta segakoore juhatama. "Ju ma olin kellelegi silma jäänud, sel ajal ma olin juba Eesti Raadio segakoori peadirigent," rääkis Üleoja.

1975. aastal juhatas ta segakoore koos Kuno Arengu ja Jüri Varistega. Üleoja sai tookord hindamatu õppetunni. Ta juhatas Tuudur Vettiku "Nokturni" ning kui lugu läks kordamisele, kutsuti autor välja ja kordamisel juhataski autor. Üleoja noore dirigendina vaatas tähelepanelikult, milliste tehniliste vahenditega suutis vanameister allutada tuhanded lauljad oma tahtele. "Imeväikeste, aga väga tähtsate käskivate ja otsustavate liigutustega," kirjeldas Üleoja. Tema sõnul oli see hea õppetund näha oma õpetajat laulupeokoori juhatamas. 

Koorijuhina tuli Üleoja laulupeole esimest korda aga hoopis Sindi keskkooli lastekooriga 1962. aastal. Sinti oli ta pärast Tallinna Konservatooriumi lõpetamist tööle suunatud.

Lauljana käis Ants Üleoja esimest korda laulupeol veelgi varem, 1957. aastal Tartu muusikakooli segakooriga. "Keset suve oli meid väike näpuotsatäis, enamik oli kuhugi ära kadunud," meenutas Üleoja. Tal on elavalt meeles, et vaikselt kõnniti lauluväljaku poole, kui korraga üks meesterahvas pealtvaatajate seast hüüdis: "No muusikakool, miks te ei laula?!"

See repliik on Üleojal tänaseni kõrvades helisenud: rongkäigus on ikka tore, kui marsisamm on sees koos lauluga.

Eesti rahva laulupidu andis jõudu edasi tegutseda

Suurest mälestuste virrvarrist meenus Ants Üleojale veel Arnold Greeni lõppsõna 1969. aasta juubelilaulupeol. Laulupeo peakomisjoni esimehe Greeni üks lause kõlas nii: "Oli üks tore pidu, see eesti rahva laulupidu!" Üleoja mäletab, et see mõte – "eesti rahva laulupidu" andis nõukogude ajal julgust ja jõudu edasi tegutsemiseks. 

Dirigendil on meeles mitmed vahejuhtumid, kui lauljad traditsiooniliselt ei tahtnud pärast peo lõppu laululavalt alla tulla. Kord oli nii, et üldjuhid pidasid juba lähedalasuvas kohvikus lõpupidu. "Mulle tuldi järele autoga, et Ants Üleoja, ole nüüd hea mees ja too need lauljad sealt ülevalt alla," meenutas Üleoja.

Kui ta siis kohale jõudis, nägi laulukaare all kõige ülemistel treppidel paari-kolmetuhandelist seltskonda laulmas. "Mingite nippidega meelitasime nad ikka allapoole ja allapoole, kuni nad lõpuks olid nõus, et lõpetame selle laulupeo ära!" rääkis Üleoja.

"See oli minu võit," tunnistas Üleoja tagasihoidlikult. Tema sõnul võidavad dirigendid lauljate südamed, kui nad oskavad nendega suhelda inimlikult ja heasüdamlikult.

 Uus muusika on tervitatav

Üleoja ütles, et ta ei mäleta ühtki laulupidu, mil ei oleks olnud nurisemist kava üle. Üleoja meenutas, et juba Gustav Ernesaks ütles, et laulupeo kavas peab olema nii vanu tuttavaid laule kui kindlasti ka uudisloomingut, et heliloojad tahaksid kirjutada laulupeo tarbeks uut ja võimsat koorimuusikat.

"See on tervitatav, et korraldajad on mõelnud, et igal laulupeol peab kavas olema midagi uut ja värsket, esiettekandes," ütles Üleoja.

Tema sõnul on uued lood sageli rasked, aga sellegi peale on mõeldud, kuidas kooridel oleks võimalik toime tulla. Algaval laulupeol näiteks Pärt Uusbergi kantaat "Igaviku tuules" – sellele on tehtud natuke lihtsam seade ka. Üleoja sõnul saavad siis laulda ka väiksemad koorid, millel võib-olla kõiki meeshäälerühmi üldse polegi. Nii ka Eino Tambergi "Isamaale" – sellest on samuti tehtud lihtsam seade, nii et ka väiksemad koorid suudavad seda esitada.

Üleoja nentis veel, et algava juubelipeo teeb eriliseks veel see, et niipalju noori ja uusi dirigente pole suurel laulupeol kunagi varem olnud. Neist 17 inimesest, kes kaks aastat tagasi said esimesed ristsed noorte laulupeol, juhatab praegusel peol kümme. "Järelkasv on kindlustatud! Et kui Üleoja, Oja ja Ritsing eest ära kukuvad, siis järelkasv on olemas ja see valmistab minule ja meile kõigile väga palju rõõmu!" ütles Üleoja.

Üleoja meenutas, et oli aeg kui mitmed äri-  ja ka muusikainimesed hakkasid rääkima, et laulupeod on oma aja ära elanud. "Aga õnneks nad kõik eksisid," ütles Üleoja rahulolevalt.

Laulupidu on sügaval rahva hinges

Tema on üle elanud mitmedki keerulised ajad laulupidude loos. Näiteks 1990. aasta laulupidu, kui ootamatult oli riigikord muutunud ja laulud, mida koorid olid õppinud ja harjutanud, ei olnud enam laulupeoks sobilikud.

"Sündmused toimusid pöörase hooga, iga paari nädala tagant oli mõni muudatus meie poliitikas," jutustas Üleoja. Kuigi laulupeo noodid olid juba trükitud, oli olukord selline, et kogu repertuaar tuli ringi teha ning noodid uuesti trükki anda. "Oli võimalik kavasse panna laule, mida nõukogude ajal ei lubatud. Näiteks Juhan Aaviku "Hoia Jumal Eestit" või Enn Võrgu "Lilleside" — mõlema helilooja looming oli ju varem keelatud," rääkis Üleoja. Muutunud poliitiline olukord võimaldas tema sõnul hakata kava koostama tõeliselt väärtuslikust Eesti kooriklassikast. 

"Laulupidu toimus suure menuga! Poliitiliste muutuste möllus," tõdes Üleoja.

Algaval laulupeol juhatab Ants Üleoja koos teiste "kõige vanemate meestega" nagu ta ise ütles: Olev Oja ja Alo Ritsinguga ühendkoore. Ants Üleoja juhatada on Miina Härma "Tuljak" suisa üheksandat laulupidu järjest.

"Minu meelest on laulupidude traditsioon sööbinud nii sügavale Eesti rahva hinge, et see ei sure välja niikaua, kuni see rahvus püsib," ütles Ants Üleoja.


1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...