Arheoloogiasügisel saavad lapsed päris varandusi otsida

Arheoloogiasügisel saab vaadata, mida põnevat on viimasel ajal Tallinnas maa seest leitud, proovida arheoloogiametit ja kuulata loengut näiteks vana aja haigustest.

Pilt: Albert Truuväärt
Eesti

Arheoloogiasügisel saavad lapsed päris varandusi otsida

Ivo Karlep

Arheoloogiasügisel saab vaadata, mida põnevat on viimasel ajal Tallinnas maa seest leitud, proovida arheoloogiametit ja kuulata loengut näiteks vana aja haigustest.

Linnamuuseumis alanud arheoloogiasügise sündmused tutvustavad hiljuti maapõuest välja kaevatud hinnalisemaid leide. "Selle suve kõige suuremad kaevamised toimusid endisel kalmistul Liivalaia kandis, seal lähedal asus kunagi ka kurjategijate hukkamiskoht Võllamägi," rääkis Tallinna linnamuuseumi arheoloogiakogu hoidja Küllike Tint. "Kaevati ka Kaasani kiriku juures endisel garnisoni kalmistul ning Kadriorus, kus samuti oli garnisoni matmispaik."


Milliseid haigusi sinna maetud inimesed põdesid, sellest räägib arheoloog Martin Malve juba 6. novembril. Ettekandja teeb kokkuvõtte, mida põnevat neist paikadest veel leiti. "Kindlasti tuleb ka juttu, miks ühe luustiku jalgade ümber oli ahelatega kett ning kellele võis kuuluda maa sees lebanud kahe teraga mõõk," lausus Tint


Arheoloog Monika Reppo annab 20. novembril ülevaate kohaliku klaasikunsti ühe silmapaistva teerajaja Jacob de la Gardie tegemistest ning klaasi tootmisest Eestis 17. sajandil.


Tuhanded leiud Kalamajast


Arheoloogiasügise perepäevale oodatakse 24. novembril kõiki, kes tahavad ka ise arheoloogiks olemist proovida. Linnamuuseumi kaupmehemajas saab oma käega kaevata välja põnevaid esemeid, mis, tõsi küll, on selleks puhuks sinna pandud. "Perepäeval ootame külla nii suuri kui ka väikesi arheoloogiahuvilisi, kes tahavad oma käed mullaseks teha," rääkis Tint. "Lisaks tutvustame ekskursioonidel maapõuest leitud varasid. Käed saab külge panna ka toredates töötubades."


"Tänavu on olnud kõige tähelepanuväärsem siiski YIT firma ehitusel Kalamajas Jahu tänaval toimunud ja praegugi jätkuv kaevamine," selgitas Tint. "Sealt on pärit ka muinsuskaitse aastapreemia ehk aasta leid, endiselt linna prügimäelt välja tulnud esemete kogum. Arheoloog Rivo Bernotase juhtimisel käivad seal väljakaevamised aasta lõpuni. Ajakirjanduses on juba juttu olnud esemetest, mida sealt on leitud ja mis annavad tunnistust Tallinna õitseaja, 15. sajandi teise poole, linlaste eluolust. Sellest kõigest räägib arheoloog ise linnamuuseumi kaupmehemajas toimuval loengul 11. detsembril."


Saak Kalamajast on terve suve kestnud kaevamiste käigus olnud muljetavaldav. "Oleme leidnud tuhandeid ja tuhandeid esemeid," lausus arheoloog. "Metall-leiud, keraamika, tekstiil, nahk. See kõik pärineb enamjaolt 15. sajandi lõpupoolest, mis oli Tallinnale õnnelik ja rikas aeg. Valitses rahu ja linn kogus seninägemata jõukust. Oli tähelepanuväärne majanduskasv."


Tallinn on Bernotase kinnitusel arheoloogidele väga huvitav paik. Pea igal pool, kus labidaga kaevad, leiad midagi, eriti muinsuskaitse aladel. Kahjuks on aga kaevamine seal keeruline, kui mitte võimatu. "Muinsuskaitse alad Tallinnas on laialdased ja huvitavad nii kesklinnas kui ka Kalamajas, nagu nüüd näeme," ütles arheoloog. "Palju on uuritud ja palju on uurimata. Kuid praegu on probleem ka selles, et juba leitud materjal vajab ajaloolastelt kokku võtmist ja mõtestamist."


Küsimusele, kas arheoloogidele on teada ka mõni suurem peidetud varandus, mida Tallinnast otsida tasuks, vastas Bernotas, et arheoloogid ei otsi mingit püha graali, vaid keskenduvad ajaloole. "Aardeid ja aardekesi on ikka aeg-ajalt välja tulnud. Me kaevasime hiljuti välja 17. sajandi majapõhja, mille seest tuli välja arvukalt pandlaid ja münte," rääkis ta. "Need olidki sinna tõenäoliselt peidetud, enne mingeid ärevaid aegu tallele pandud. Võimalik, et Põhjasõjas see maja häviski."


Senitundmatu kirik?


Jahu tänava väljakaevamised on sundinud oletama, et sealkandis võis kunagi olla veel mõni kirik. "Religioossete esemete suur hulk viitab sellele, et need pärinevad tõenäoliselt mingist kohalikust pühakojast. Aga pole veel selge, kus see pühakoda võis asuda,"  lausus Bernotas. "Kuid sellele viitavat materjali on suve algusega võrreldes väga palju juurde tulnud, nii et meie teooria on ainult kinnistunud. Sellest tänavusuvisest kaevamisest ma arheoloogiasügise ettekandes linnamuuseumis ülevaate annangi." 
Küsimusele, kuskohast võiks leida midagi, mis meie linna ajalugu võiks täpsustada või isegi muuta, vastas Bernotas veendunult, et need kaks kohta on Toompea ja kunagise sadama ala. "Selle sadama asukoht on sisuliselt veel leidmata, on ainult oletusi tehtud. Kuid väga huvitav oleks neile oletustele ka arheoloogilist tõestusmaterjali leida," ütles arheoloog. "Olude sunnil on võimalik linnas kaevata vaid seal, kus on ettevalmistamisel mõni ehitus. Loodame, et tulevikus saab võimalikuks ka Toompeal kaevata ja leida iidse sadama asukoht. Iga killuke, mida arheoloogid maapõuest välja toovad, parandab meie ajalooteadmiste üldpilti."

Laadimine...Laadimine...