Jaani kiriku torni tõstetud 25 kella hakkavad kiriku 150ndast sünnipäevast , 17. detsembrist alates igal päevasel täistunnil mängima kauneid meloodiaid. "Me ei pane siia Tuljakut mängima ega Entel-Tenteli laule, me ei hakka rahva meelt lahutama, aga paneme rahva mõtlema, et "ma vist tunnen seda meloodiat, mu vanaema vist laulis seda, mu ema ja minagi laulsin kirikus seda"," rääkis Tallinna praost Jaan Tammsalu.
Täna, teisipäeval, 7. novembril tõstetakse 25 kellamängu kella Tallinna Jaani kiriku torni. Kiriku 150ndast sünnipäevast , 17. detsembrist alates hakkavad need kellad igal päevasel täistunnil mängima kauneid meloodiaid.
Kellade torni tõstmise ettevalmistustööd algasid juba täna varahommikul. Kellade tõstmine kiriku torni algab kella ühest. Suuremad kellad peaksid torni jõudma alates kella kahest.
Suurim kell kaalub 190 kilo
Tallinna praost Jaan Tammsalu sõnul paigaldati 150 aastat tagasi valminud Jaani kiriku torni juba kaks aastat peale valmimist esimene kirikukell, mis mõnda aega hiljem sai teise kella seltsiks. “Need suured kellad on seal olnud 148 ja 146 aastat ning päevast päeva muudkui löönud,” rääkis Tammsalu. “Nüüd, kui kirik saab 150-aastaseks, oleme otsustanud, et paneme 25 kella juurde ja tekitame kellamängu, mis hakkab 17. detsembril mängima.”
Kellad on praosti sõnul valmistatud Hollandi kuninglikus kellavalukojas ning kelladel on igal ühel annetajad. “Viimasele kellale graveeris graveerija viimaseid annetajate nimesid veel täna öösel,” märkis Tammsalu. “Seal on väga palju nimesid!”
Kellad on valatud pronskist, mis on praosti sõnul eriti kauni heliga ning tänu segus sisalduvale tinale ka väga raske. “Linna raskeim kell on 190 kilone,” lisas ta.
14-190 kilogrammi kaaluvad kellad valmisid paljude annetajate abiga, neist suurima kinkis kirikule Tallinna linn. Üks suurematest kelladest on nimetatud paljude annetajate kellaks.
Mängivad Tuljaku asemel vanaema lauldud meloodiaid
Kellad hakkavad mängima meloodiaid, millest ükski pole noorem, kui 100 aastat. “Need on rahvusvaheliselt tuntud meloodiad, jõulude ajal kõlab jõulumuusika ja muul ajal muu muusika, mille seas on ka Eesti lugusid,” rääkis praost. “Me ei pane siia Tuljakut mängima ega Entel-Tenteli laule, me ei hakka rahva meelt lahutama, aga paneme rahva mõtlema, et “ma vist tunnen seda meloodiat, mu vanaema vist laulis seda, mu ema ja minagi laulsin kirikus seda”.”
Kellade kirikutorni tõstmiseks olid appi tulnud ka mitmed annetajad ja vabatahtlikud, kes kõik rõõmustasid selle üle, et peagi täidab Tallinna kaunis kellahelin.
Rõõm kelladest püsib aastasadu
Abistama tulnud Kurmet Ossip tõdes, et tal on väga hea meel on selle üle, et ta on saanud rõõmu valmistada nii kogudusele, linnale kui iseendale. “See rõõm püsib aastasadu ja see on märkimisväärne sündmus, kui inimesed otsustavad oma emotsioone väljendada sellega, et kingivad kirikule taolised kellad,” märkis ta. “Kui oleks rohkem inimesi ja rohkem kirikuid, kes selliseid ettevõtmisi korraldavad, siis mina oleks nõus ka järgmine kord kirikutele annetusi tegema.”
Kellade torni tõstmist tuli vaatama ka annetaja ja vabatahtlik abistaja Heiki Neeme, kes tahtis enda silmaga näha, kuidas kellad kiriku torni saavad. “Kui need 27 kella hakkavad helisema, siis kusagil mujal Tallinnas sellist kellaansamblit pole,” rääkis ta. “Ainult Vene õigeusu kirikul on palju kellasid ja Viljandis on Jaani kirikul vist 29 kella. Saksamaal Münchenis olen näinud, kuidas rahvas koguneb Raekoja platsile kellamängu vaatama ja kuulama.”
