FOTOD JA VIDEO! Põhja-Tallinnasse rajatav Pelgulinna Riigigümnaasium leevendab koormust teistes piirkonna koolides

Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse ruumides kogunesid kohaliku kogukonna esindajad, linnaosavalitsuse töötajad ja haridus- ja teadusministeeriumi ametnikud, et arutada Kolde puiesteele kavandatava riigigümnaasiumi õppehoone ehitust.

Pilt: Mats Õun
Haridus Tallinn

FOTOD JA VIDEO! Põhja-Tallinnasse rajatav Pelgulinna Riigigümnaasium leevendab koormust teistes piirkonna koolides (3)

Erki Varma

"Loomulikult me tahame säilitada maksimaalselt keskkonda. Aga me peame ka lastele hariduse andma," sõnas Põhja-Tallinna linnaosa vanem Peeter Järvelaid Pelgulinna riigigümnaasiumi õppehoone ehitamist käsitleval avalikul arutelul. "Selle dialoogi keskne seisukoht oli, et kooli me tahame. Siin ei olnud mitte ühtegi inimest, kes ütleks, et Põhja-Tallinn kooli ei vaja."

46images

Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse ruumides kogunesid kohaliku kogukonna esindajad ning haridus- ja teadusministeeriumi ametnikud, et arutada Kolde puiesteele kavandatava riigigümnaasiumi õppehoone ehitust.

"Initsiatiiv tuli kogukonna poolt, minu poole pöördusid mitmed kogukonna liikmed ja tahtsid teada, kuidas on seis riigigümnaasiumi ehitusega. Kogukonna palve oli ka tingimata kohtuda ministeeriumi esindajatega, kes seda projekti juhivad," rääkis Järvelaid. Kohtumisel tutvustati Kolde puiestee 67a krundile kavandatava riigigümnaasiumi eskiisprojekti ning kuulati ära kogukonna ettepanekud ja küsimused.

"Me protokollisime kõik seisukohad, mis täna välja öeldi. Need säilivad meie juures, saadame need ka kõigile osalejatele ning ministeeriumi esindajatele," kinnitas Järvelaid, kes tunnistas, et erimeelsusi ministeeriumi ametnike ja kohalike elanike vahel oli üksjagu. "Jah küll väga selgelt öeldi ka erisused välja, kuid tegelikult oli heatahtlik ja rahulik diskussioon."

"Riigigümnaasiumi rajamine Põhja-Tallinna on vajalik, sest uus õppeasutus vähendab koormust täistsüklikoolides, mis töötavad kahes vahetuses ning pakub rohkem võimalusi kvaliteetse hariduse saamiseks Põhja-Tallinnas. Samas, uue õppehoone ja selle ümbruse planeerimisel on tähtis piirkonna elanikke kaasatus, sest ainult koostöös on võimalik leida parima lahenduse, mis sobib põhja-tallinlastelele ning tulevaste gümnaasiumi õpilastele," ütles Järvelaid.

Kool on kogukonna süda

"Kool on iga kogukonna süda ning näoga kohalike elanike poole ja nende jaoks. Seda enam oli sobilik aeg kohtuda kohalikega, kelle soove, ettepanekuid ja ideid saame riigigümnaasiumi ehitamisel arvesse võtta nii, et tunnustatud arhitektide poolt loodud uue koolihoone ja olemasoleva vahel tekiks mõnus sünergia," sõnas Haridus- ja Teadusministeeriumi riigivaraosakonna juhataja Indrek Riisaar.

Tema sõnul on Kolde pst 67a valitud välja üheks kolmest Tallinna loodava riigigümnaasiumi asukohaks, sest seal on hea taristu, sobiliku suuruse ja ehitusõigusega ning asub ka heas looduskeskkonnas. Peale uue dendroloogilise ekspertiisi valmimist arutatakse elanike ettepanekud läbi arhitektide, maastikuarhitektide ja Tallinna linna erinevate ametitega ning tehakse eskiisi parandused, mida tutvustatakse uuesti kohalikele elanikele. 

Järvelaid lisas, et linna ja täpsemalt Põhja-Tallinna pikaajaline arengukava eeldab vajadusel uute munitsipaalkoolide rajamist, milleks on vaja hoida reservis linnale kuuluvat maad. "Linnaelanike ja meie linnaosa elanike arv üha kasvab ja me peame olema valmis uute õppekohtade loomiseks," tõdes Järvelaid.

"Eilne kohtumine oli produktiivne ja näitas, et osapooled on valmis konstruktiivseks dialoogiks," ütles Põhja-Tallinna vanem. 

Septembris arutavad ministeeriumi esindajad ja hoone arhitektid huvirühmadega eskiisi võimalikke parandusettepanekuid vastavalt ümbritsevate majaelanike soovitustele.

Koolimaja on kavandatud 1200 inimesele

Kohaliku kogukonna üks esindajaid, Sõle tänava elanik Eliisa Märtson nentis, et kohtumine oli küll väga tänuväärt ettevõtmine, kuid tõstatatud küsimustele oodatakse ka konkreetseid vastuseid.
"Saime ikkagi oma seisukohad välja öelda, aga me tahaks ka, et meid kuulatakse ja mingisugune konkreetne konstruktiivne vastus tuleks," selgitas ta.

Kohalikel elanikel on seoses kavandatava riigigümnaasiumi hoonega kaks peamist muret, mis mõlemad tulenevad hoone plaanitavast asukohast. Keegi ei olnud otseselt kooli rajamise vastu, kuid sooviti, et see rajataks kuskile mujale, mitte plaanitud krundile Kolde puiesteel. "Kõige suurem probleem on selle riigigümnaasiumi kättesaadavus. Ta on planeeritud sellisesse puhke- ja elukeskkonda, kuhu on näiteks kuskilt Lasnamäelt või isegi Kalamajast üsna keeruline tulla," rääkis Märtson. "Selle asukoha suhtes on kogukonnal suur küsimus."

Riigi Kinnisvara AS, haridus- ja teadusministeerium, Eesti Arhitektide Liit ning Tallinna linnavalitsus korraldasid Kolde puiestee 67a plaanitava riigigümnaasiumi õppehoone arhitektuurikonkursi, mille võitis tänavu märtsis Arhitekt Must ideekavandiga "Seitse venda". Ideekavandi autorid on Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass, Jõnn Sooniste, Katrin Vilberg ja Lisett Laurimäe.

Koolimaja on kavandatud kokku 1200 inimesele: 1080 õpilasele ja 120 õpetajale ning teistele töötajatele. Aadressile Kolde puiestee 67a rajatava koolihoone netopind on ca 7900 ruutmeetrit. Ala asub Põhja-Tallinna linnaosas Pelgulinna asumis ning ümbruskonnas on elamud, politseijaoskond ja ühiskondlikud hooned.

Kinnistu hoonestamine on planeeritud järk-järgult. Esimeses etapis ehitatakse kinnistu Kolde puiestee poolsesse ossa riigigümnaasiumi õpperuumid ja spordisaal. Teises arendusetapis on soov lisada kinnistule ühiskondliku funktsiooniga hooneid, et pakkuda piirkonnas puhke- ja sportimisvõimalusi.

 

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...