FOTOD! Kadrioru pargi juhataja: praegu on park ilusaimas ehtes

Täna tähistatakse Kadrioru kunstimuuseumis ja pargis suurejooneliselt Kadrioru lossi- ja pargiansambli valmimise 302. aastapäeva.

Pilt: Mats Õun

FOTOD! Kadrioru pargi juhataja: praegu on park ilusaimas ehtes

Vesta Reest

"Soovitan kõigil tulla täna Kadrioru parki pidustusi vaatama. Nägin eile peaproovi ja võin öelda, et tänane etendus saab olema imeline — lisaks, et praegu on park ning roosiaed oma täisuslikumas õite ilus," ütles Kadrioru pargi juhataja Ain Järve.

32images

Järve sõnul kestavad pargid läbi sajandite ja läbi sajandite, sest neid uuendatakse kogu aeg.

"Igal aastal on nad teistmoodi kui olid eelmisel aastal," ütles Järve. Ta rõhutas, et väga oluline on säilitada füüsiline ruum, mille sees saavad pargi aednikud, dendroloogid jt omatahtsi toimetada.

"Viimane näide meie muutustest oli kirdetiigi ümbrus, kus säilitasime romantismi perioodi, aga tõime sisse Jaapani aia elemendid," selgitas juhataja, kes on ise aednik ja dendroloog.

Taastatud on ajalooline kanal

Suurematest muutustest Kadrioru pargis tõi ta välja lossiesise korrastamise: tänase päeva sisuga on lossi ees taastatud ajalooline ringkanal.

Järve ütles, et park kinkis Kadriorule viimase allee ringkanali ääres ning et nüüd on ka haljastuslikus ehk roheraami mõttes ringkanal mõlemast servast kaherealiste alleedega ääristatud. "Nüüd jääb põhiline küsimus, et mis saab selle ruumi sees," sõnas ta.

Variante on mitmeid: kas park saab olema selline, nagu ta oli 18. sajandil, või aretatakse mõni kaasaegsem lahendus. Järve sõnul on see diskussiooni ja arutelu koht, arutelu ise on kestnud juba viimased paarkümmend aastat.

"Algselt oldi selle ruumi muutumise vastu, aga täna on meie aednikel ette näidata hiilgavaid tulemusi sellest, kuidas ruumi muutudes ruumi kvaliteet ei halvene, vaid paraneb," ütles Järve.

Kadrioru pargi kõrghetked

Järve sõnul oli Kadrioru pargi kõrghetk siis, kui Peeter I selle rajada otsustas ning siis, kui tema abikaasa ja tütar Tallinnas käisid ning ka parki külastasid.

Järgmine õitseaeg saabus 1820-1850, kui Kadriorust sai tsaaripere suveresidents, avati supelussalonge ning rajati promenaade ning muid kohti, kus inimestel oli hea jalutada või kaarikuga sõita. Kolmas tõusulaine oli Järve sõnul möödunud sajandi 30. aastatel, kui Kadriorgu kerkis Eesti presidendi residents.

"Siis tekkisid alpinaariumid ning muud peenrad, kõlakoda, ning rajati kirdetiik," jutustas Järve. Ta ütles, et kõigi nende kõrghetkede vahele on jäänud ka momente, mil Kadrioru park ei ole olnud tähelepanu keskpunktis, just siis on tekkinud võsastumine ning kohati ka umbrohtu kasvamine.

"Peaaegu pool pargist on pool-looduslik niiduala, kus mängitaksegi selle efektiga, et inimene tuleb näiteks kevadel, näeb seal erinevaid metsa- ja niidutaimi. Sel ajal näeb pargist läbi, kõik on madal, heleroheline ja imeline. Kui ta tuleb paari nädala pärast, on kõik hoopis erinev," ütles Järve ning sõnas, et juuli keskpaigas, kui park on saavutanud oma tipu, siis hakatakse niite ja aasu uuesti niitma ja harima.

"Siis saabub faas, kui inimesed, kes satuvad uuesti parki, küsivad, kas park on tõesti nii suur ja ta paistab läbi," ütles Järve.

Järve soovitas kõigile tulla täna õhtul Kadriorgu. Park on oma kauniduse tipus, kõik lilled õitsevad, puud on kaunid ja lõhnavad ning kava, millega vaatajat üllatatakse, esmaklassiline! Vaata päeva kava ja rohkem infot sündmuste kohta siin.

 

Laadimine...Laadimine...