FOTOD! Tallinna auhinnatud korteriühistud istutasid puid, korrastasid mänguväljakuid ja märgistasid invakohti

Abilinnapea Eha Võrk õnnitleb Majaka tn 50 korteriühistu esimeest Aleksandr Galahhovi,  kes ei varjanud oma rõõmu, et ta sai projektide "Hoovid korda" ja "Roheline õu" raames arendada ja heakorrastada oma sünnilinna.

Pilt: Mats Õun

FOTOD! Tallinna auhinnatud korteriühistud istutasid puid, korrastasid mänguväljakuid ja märgistasid invakohti

Krista Kiin

Mäepealse tn 10/12 korteriühistu juhatuse liige Peep Reidolf ütles, et nende ühistu kahe maja elanikud võisid rõõmustada projekti "Hoovid korda" projekti raames välja vahetatud laste mänguväljaku atraktsioonide üle. "Sisehoove plaanime tulevikuski korrastada," lisas ta.

30images

Eile tunnustati Jaan Poska majas (J. Poska tn 8) aktiivseid korteriühistute juhte, kes 2019. aastal uuendasid korterelamute hoovide ilmet ja turvalisust või suurendasid korterelamu energiatõhusust ning välisilmet.

Tallinn toetas korteriühistutele suunatud toetusmeetmetega "Hoovid korda" ja "Fassaadid korda" aktiivseid korteriühistuid, panustades rahaliselt korterelamute hoovide ja fassaadide korrastamisse. Tunnustust jagati korteriühistute juhtidele, kes uuendasid oma korterelamute õuealade ilmet, rajades näiteks uue parkimisala, prügimaja või haljasala.

Samuti tunnustas linn korterelamuid, kes parendasid kortermaja välisilmet ja turvalisust või muutsid korterelamu energiatõhusamaks ning kaasaegsemaks. Korteriühistute juhtidele anti pidulikul koosviibimisel üle tänukiri ja tunnustusmärk, mida saab paigaldada kortermaja seinale. Meeleolu pidulikule sündmusele lisas laulustuudio Minimuusikal tüdrukute lühikontsert.

Korteriühistute juhtidele ütles tänusõnad abilinnapea Eha Võrk, kelle sõnul on ühistute töö ja panus linna kordategemisse piiritu.

"Tallinna linn eraldas korteriühistutele kahe projekti raames pisut üle poole miljoni euro, kuid teie panus on palju suurem," sõnas ta. "Tähelepanuväärne on teie hoolivus kodulinna paremaks ja turvalisemaks muutmisel. Kuigi Tallinn ei saanud nädala eest Euroopa rohepealinna tiitlit, jõudis pealinn ometi konkursi finaali – ja teie panus selles pole väike."

Abilinnapea avaldas lootust, et ühel päeval täitub ka Tallinna unistus saada rohepealinnaks ning seni õnnestub tublide korteriühistutega järgmiste ettevõtmiste raames kohtuda.

Valmisid parklad ja lisandus rohelust

Pärast tänukirjade ja tunnustusmärkide kätte jagamist paluti tublide korteriühistute juhid torti maitsma. Elavalt jagati üksteisega kogemusi ja rõõme.

Majaka tn 50 korteriühistu esimees Aleksandr Galahhov ei varjanud oma rõõmu, et ta sai projektide "Hoovid korda" ja "Roheline õu" raames arendada ja heakorrastada oma sünnilinna.

"Elanikele olid tükk aega muret teinud haiged, ohtlikud ja vanad puud õues. Esmalt kutsusime spetsialistid Tallinna Keskkonnaametist, saime vajalikud raieload ja teostasime raietööd," sõnas ta. "Pärast seda otsustasid korteriomanikud osaleda projektis "Hoovid korda," mille raames ehitasime välja parkimisplatsi. Lisaks taastasime haljastuse, istutasime kokku 50 elupuud. Kui üks korteriomanik tegi ettepaneku, et rohelust oleks rohkem, otsustasime samal aastal osaleda projektis "Roheline õu," mille raames istutasime maja juurde veel 40 geraaniumitaime."

Mäepealse tn 10/12 korteriühistu juhatuse liige Peep Reidolf lisas, et nende ühistu kahe maja elanikud võisid rõõmustada projekti "Hoovid korda" projekti raames välja vahetatud laste mänguväljaku atraktsioonide üle.

"Tööde raames vahetasime ka mänguväljaku liiva," lisas Reidolf. "Ka puidust prügimajasid sai korrastatud – vahetasime puitmaterjali ja värvisime." Mäepealse tn 10/12 korteriühistusse kuuluvad Reidolfi sõnul kaks 40 korteriga maja. "Olgugi maja ise alles 2007. aastal ehitatud, ilmnes, et hoovis asuvad välised asjad kuluvad rohkem ning vajasid korrastamist. Sisehoove plaanime tulevikuski korrastada."

Tulevikus rohkem rattamaju

Aigar Pruul korteriühistust aadressil Sääse 9 tõi välja, et tunnustus annab inspiratsiooni ka edasiseks. Antud projekti raames laiendati maja parklat, et saada autodele kohti juurde. Lisaks ehitati valgustus ning paigaldati uued liiklusmärgid. Pruul peab oluliseks, et parkimisplatsile märgistati ka invakoht.

"Kogu protsess võttis aega küll kaks aastat, sest vahepeal muutusid ehitustingimused, kuid asi oli seda väärt – elanikud on väga rahul ja kasutavad parklakohti rõõmsasti," rääkis Pruul. "Tulevikus tahaks veel midagi ära teha: korrastada fassaadi, lisada rohelust – kui linn pakub sellised võimalused, tuleb neid ju kasutada!"

Puudus on Pruuli sõnul ettevõtlikest inimestest: "Kui linn suudaks organiseerida koolitusi hakkajatele inimestele, kes tahaksid, aga võib-olla ei julge teha, oleks selleks tõuget vaja. Äkki tuleb mõni toetusmeede, mida täna veel ei ole? KredExi toetuste taotlemine on keerukam ja nõuab spetsialistide abi. Kui linn aitaks infoga, kuhu pöörduda ning kuidas seda taotleda, oleks sellest abi."

Abilinnapea Eha Võrk lisas, et talle pakub alati suurt rõõmu, kui korteriühistud loovad lisaks parklate näol ehitatavale praktilisele poolele ka lillepeenraid ning istutavad puid-põõsaid. "Emotsionaalselt positiivse süsti annavad linna toetusega rajatud laste mänguväljakud," ütles abilinnapea.

"Sel korral tegi heameelt, et linna toetust kasutades ehitati vähemasti üks rattamaja. Ma loodan, et tulevikus saab just see toetuse liik rohkem kasutatud. Loomulikult ei ole meie kliimas võimalik aastaringselt rattaga sõita, kuid tubli 3–4 kuud aastas saame ikkagi rattaga liikuda. Meil võivad ju rattateed olla, aga kui ei ole kohta, kus ratast hoida, ei kiputa jalgrattaga sõitma. On väga tänuväärne, kui hoovidesse saaks ehitada rohkem rattamaju, seega kutsuks korteriühistuid üles vaatama väljapoole nelja seina ja seda uuendust kaaluma, sest mujal maailmas on hoovipealsed rattamajad juba päris sage nähtus."

 2019. aastal oli "Hoovid korda" toetusmeetme eelarve 502 500 eurot, millest toetati 68 korteriühistu tegevusi (parklate ja prügimajade rajamine). "Fassaadid korda" toetusmeetme eelarve oli 250 000 eurot, millest toetati üheksa korterelamu energiatõhusamaks muutmist ja välisilme parandamist.

  • Tallinn pakub mitmeid toetusmeetmeid aktiivsete korteriühistute liikmetele, et vähendada kitsaskohti korterelamute juures. Tänavu toetab linn aktiivseid korteriühistuid kogusummas 1,1 miljonit eurot ühtekokku kuuest erinevast toetusmeetmest. Uuena on sellel aastal lisandud tuleohutuse toetus.

 

Laadimine...Laadimine...