GALERII JA VIDEO! Kõrkja saart Pirital hooldavad linnaveised

"Käisin talvel välja idee, et Pirita jõe ürgorgu koos jões asuvate saartega saaks kasvõi osaliselt harida, karjatades seal loomi. Tänasest on bioloogilised rohuniitjad – veised – Kõrkja saarel kohal ja hakkasid kohe usinasti rohtu nosima," ütles Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat.

Pilt: Albert Truuväärt

GALERII JA VIDEO! Kõrkja saart Pirital hooldavad linnaveised

Lisa Gabriela Metsala

"Tänasest on bioloogilised rohuniitjad – veised – Kõrkja saarel kohal ja hakkasid kohe usinasti rohtu nosima," ütles Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat.

23images

 

Täna, 18. mai lõunal viidi Pirita kloostri lähistel asuvale Kõrkja saarele viis segaverelist veist, kes seal suvel niitusid korras hoiavad.

"Pirital on kokku umbes 80 ha looduslikku ala ja Kõrkja saar on kuskil 9 ha. Varasemalt on seda ala hooldanud RMK, kes on augusti- ja septembrikuus hooldanud seda sama niidupinda," lausus Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat. "Käisin talvel välja idee, et Pirita jõe ürgorgu koos jões asuvate saartega saaks kasvõi osaliselt harida, karjatades seal loomi. Tänasest on bioloogilised rohuniitjad – veised – Kõrkja saarel kohal ja hakkasid kohe usinasti rohtu nosima. Loomad pakuvad ka loodusõppe võimalust noorematele, kuidas looma talitamine ikkagi käib," lausus ta.

Segaverelised veised

Tegemist on segavereliste loomadega – saarel on natuke šoti mägiveist, herefordi, limusiini. Saarele jõudis kuus veist, kellest vanim on kuueaastane ja noorim mõne kuune vasikas. Pirita linnaosa avalike suhete nõunik Merike Pinni sõnul ei ole territoorium eriti suur, seega suurt karja sinna tuua ei saanud, muidu oleks toit kiiresti otsa saanud. "Loomad on ka väiksemad valitud, tonnist looma ei saa siia peale lasta, kuna see sõtkuks maa ära ja siin on looduskaitseala," rääkis ta.

Pinn rääkis veel, et lehmad on sõbralikud ja kallale ei tule, kuid kui suuremaks torkimiseks läheb, lubas talunik mõne tigedama looma juurde tuua. Loomade põgenemise pärast muretseda ei tasu: kogu karjamaa ümber on elektrikarjus ja lehmad üle jõe ujuma ei hakka.

Liinat: loomad peavad saama rahus olla

"Meil on tehtud leping talunikuga, kes igapäevaselt loomadel silma peal hoiab," ütles Liinat. Tema sõnul on loomade heaoluks vajalik ka linna ametnike panus, et kindlustada veiste heaolek. "Loomad peavad saama lihtsalt olla, inimesed ei sööda neid ja vaatavad neid lihtsalt loodusõppe eesmärgil," ütles Liinat.

"Mööda ei saa vaadata ka ajaloolisest küljest – Pirita kloostri taga asuval Kõrkja saarel on ajalooliselt karjatatud sadu aastaid kariloomi – nii veiseid, hobuseid kui ka lambaid," viitas Liinat traditsioonidele ja lisas, et loomade Piritale toomisel on ka keskkonnahariduslik vaatenurk ehk tutvustada inimestele nii loomapidamist kui ka selgitada nende olulisust just maastikuhoolduse seisukohalt.

"Praegu piirdume ühe saarega Pirital, küll aga peame hetkel läbirääkimisi botaanikaaiaga, kuhu on plaan tuua lambad sarnasele niidualale samasuguse eesmärgiga," rääkis Liinat tulevikuplaanidest.

"Loodan, et linnarahvas võtab loomad Pirital hästi vastu. Palun loomi mitte häirida ega toita," lisas linnaosavanem. "Tahaksin omalt poolt tänada linnapead Mihhail Kõlvartit, abilinnapead Kalle Klandorfi ja kommunaalameti juhatajat Ain Valdmanni, kes olid ideest sama vaimustuses kui mina ja andsid sellele rohelise tule," rääkis ta.

Laadimine...Laadimine...