GALERII JA VIDEO! Tammearu: Lilleküla päästehoones paraneb päästeautode väljasõiduvalmidus

"Päästjate töö on keeruline ja raske ning nendel on vaja head ja korralikku töökeskkonda," ütles Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu. Rekonstrueerimisega paranevad näiteks tehniliste varustuste hooldusvõimalused, olmetingimused ja ka puhkamisvõimalused.

Pilt: Ilja Matusihis

GALERII JA VIDEO! Tammearu: Lilleküla päästehoones paraneb päästeautode väljasõiduvalmidus

Toimetaja: Sandra Lepik / Video: Dmitri Povilaitis

"Päästjate töö on keeruline ja raske ning nendel on vaja head ja korralikku töökeskkonda," ütles Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu. Rekonstrueerimisega paranevad näiteks tehniliste varustuste hooldusvõimalused, olmetingimused ja ka puhkamisvõimalused.

 

38images

Täna asetasid Lilleküla päästehoonele nurgakivi (aadressil Paldiski mnt 47) siseminister Mart Helme, Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Kati Kusmin, Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu, Kristiine linnaosa vanem Jaanus Riibe ning Ehitus5eco juhatuse liige Andres Neemre. 1540 ruutmeetrine päästehoone valmib selle aasta sügiseks.

"Lilleküla päästekomando renoveeritakse ära, mis tähendab, et Lilleküla komando muutub kaasaegsemaks ja modenrsemaks ning loomulikult paraneb ka osade päästeautode väljasõiduvalmidus," selgitas Tammearu. "Kui nad enne asusid siin hoovi peal ja suure autoga tuli välja manööverdada, siis peale renoveerimist toimub väljasõit otse tänava peale," selgitas Tammearu, et päästeautod saavad peale renoveerimist kiiremini väljakutsetele sõita. 

"Kõige olulisem on ikka see, et päästjad saavad kaasaegse korraliku töökeskkonna, sest Lilleküla komando, mis on juba 88-aastat vana, oli juba väga amortiseerinud," kinnitas Tammearu. 

"Päästjate töö on keeruline ja raske ning nendel on vaja head ja korralikku töökeskkonda," uskus Tammearu, et uus töökeskkond motiveerib ka päästjaid oma tööd aina paremini tegema. Rekonstrueerimisega paranevad näiteks tehniliste varustuste hooldusvõimalused, olmetingimused ja ka puhkamisvõimalused. "Peale raskeid ja keerulisi sündmusi on selleks vajalikud tinigmused olemas."

Tallinnas on päästjate arv piisav

Tallinnas on päästjate arv olnud viimase kaheksa aasta jooksul ühesugune. "Kutselistele päästjatele on juurde tulnud ka vabatahtlikud päästjad valvesse, kes käivad abiks, nii et selle koosseisuga on saadud Tallinnas hakkama pikemat aega," kinnitas Tammearu, et päästjate arv on piisav.  

"Meile meeldib mõelda, et turvalisus saab alguse päästekomandost, kuid tegelikult saab see alguse igast inimesest endast ja tema kodu turvalisusest, mille eest vastutama meie ise," selgitas Tammearu. "See tähendab, et peame muutma oma kodud ise turvalisemaks ja aitama neid inimesi, kes ei saa sellega ise hakkama." 

Ta tõi näiteks suitsuanduri, mille olemasolu on Eesti kodudes kohustuslik. "Suitsuanduri paigaldamisega olete astunud ära väga suure sammu turvalisema kodu suunas," lisas Tammearu, et kodus võiks olla ka vinguandur. "Lahtise tule puhul peab olema tähelepanelik ning suitsetamisel peaks olema kindel koht, kus suits ei süütaks mingeid materjale."

Rekonstrueeritakse 17 hoonet

Tänane valitsus on otsustanud investeerida sel ja järgnevatel aastatel ühtekokku 17 ühis- või päästekomando hoone ehitusse või rekonstrueerimisse. "See on läbi aastate üks kõige mõjusamaid kinnisvaraarendusi," kinnitas Tammearu.

Helme rääkis nurgakivi tseremoonial, et päästjate puudus Eestis ei ole kuigi tõsine. "Alati on häid inimesi juurde vaja ja ega päästja elu ei ole kerge - see nõuab väga tõsist väljaõpet ja füüsilist vormi," selgitas Helme. "Nii et robleem on, aga see ei takista Päästeametil oma ülesannete täitmist." 

Kuna päästjale on komando justkui teiseks koduks, siis plaanitakse parandada päästjate töötingimusi. "Käesolevast aastast tõusid ka päästjate palgad," rääkis Helme, et valitsus parandab omalt poolt päästjate töötingimusi ja tõstab nende palkasid.

Kristiine linnaosa vanem Jaanus Riibe ütles pidulikul nurgakivi asetamise tseremoonial, et uue komandohoone valmimine on kogukonnale suur asi. "Kristiine linnaosa ja elanike jaoks on tähtis päästekomando, kes on kogukonnale lähedal ja jõuab kiiresti reageerida. Komando on pikaajalise tegevuse jooksul muutunud meie Lilleküla asumis lahutamatuks osaks, sellega kokku kasvanud, alustades tegevust siin juba aastal 1932," selgitas Riibe.

"Tänu sellele ehitusele saavad ruumid moodsa väljanägemise. Ehitusmaht suureneb kahe korra," selgitas Riibe. "Tulevikus saavad mitmed elud kindlasti päästetud ja reageerimise kiirus paraneb," kinnitas Riibe.  

Riibe sõnul on Kristiine linnaosa üks keerulisemaid piirkondi. "Meil on nii paneelelamuid kui ka eramuid, parklaid, kaubanduskeskuseid ja muid," selgitas Riibe, et Kristiine pakub päästjatele kahtlemata keerulisi väljakutseid.

Järgnevatel aastatel rekonstrueeritakse 17 hoonet

Planeeritud päästekomando uus ruumide funktsionaalne lahendus tagab hästi funktsioneeriva päästehoone ning ületab kaks korda senise hoone mahtu. Lisaks otsese päästetegevusega seotud ruumidele on päästekomando funktsiooniks ka ennetustöö ja sellega seotud avalik kasutus õppeklassidena. Põhikorrusele on planeeritud enamus otsese päästetegevusega seotud ruume (garaažid, laod, pesu- ja hoolderuumid), lisaks fuajee-ooteruum õppeklassi kasutajaile. Päästetegevusega seotud laod ja tehnoruumid on hoone keldrikorrusel. Lilleküla päästehoone rekonstrueerimise projekteeris ConArte OÜ, projekteerimise aluseks oli PAIK Arhitektid OÜ poolt 2015. aastal koostatud hoone mahuline eskiis. 

Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Kati Kusmin ütles, et päästehoonete renoveerimisega paranevad oluliselt päästjate töötingimused, samuti hoone energiatõhusus ning sisekliima. "Riigi Kinnisvara soovib Lilleküla ja kõigi teiste päästehoonete renoveerimisel tagada päästjatele kaasaegsed töötingimused, et kõik päästehooned oleksid funktsionaalsed ning energiasäästlikud," lisas Kusmin. 

Ehitustööde ajal asub päästekomando ajutiselt aadressil Mänsaku tn 8, renoveeritud majja kolitakse tagasi selle valmimisel 2020 aasta sügisel. Päästehoonet ehitab Ehitus5ECO ning ehitusmaksumus on 2,6 miljonit eurot (ilma KM-ita). Lilleküla päästekomando rekonstrueerimine on seotud CO2-projektiga (keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise meede), mille toetussumma on ca 840 tuhata eurot.

Näide funktsionalistlikust arhitektuurist

Rekonstrueeritav Lilleküla päästehoone on ehe näide 1930ndate aastate funktsionalistlikust arhitektuurist. Hoone on oluliseks dominandiks Tallinna Kristiine linnaosa Lille miljööväärtuslikul alal. Arhitektuurilahenduse kohaselt rekonstrueeritakse ajalooline päästehoone ja rajatakse juurdeehitus vajaliku ruumimahu saavutamiseks, mis  vormikeelelt on tänapäevane ning modernistlik. 

Ehitus5Eco juhatuse liige Andres Neemre sõnas, et Lilleküla päästekomando objekti näol on tegemist mahult väikese, kuid tehniliselt keeruka objektiga - ehitustegevus toimub kitsastes oludes ning ehitustööde algusfaasis oli ümber tõstetavate kommunikatsioonide maht suur. "Ehitus5ECO OÜ-l on hea meel olla Riigi Kinnisvara AS-i ja Päästeameti ehituspartneriks käesoleval objektil, Riigi Kinnisvara AS-i pikaajalise koostööpartnerina on meie jaoks oluline et objekt valmib tähtaegselt ja kvaliteetselt," lisas Neemre. 

Riigi Kinnisvaral on koostöös Siseministeeriumi, Päästeameti ning PPA-ga töös lisaks Lilleküla päästehoonele ka Sillamäe Pääste ja Politsei ning Pärnu sisejulgeoleku ühishoone, samuti Nõmme päästehoone. Valmis oleme koostöös ehitanud päästehooned Kihnus, Lihulas ja Vastseliinas.

Laadimine...Laadimine...