GALERII! Kirjandustänava festivalil avati mälestuspink Enn Soosaarele

„Enn oli aja tõlk, kes läbi oma esseede ja artiklite suutis tuua meieni midagi sellist, mida keegi teine ei suutnud,“ ütles ajakirjanik ja kommunikatsioonikonsultant Raul Rebane täna Kirjandustänava festivalil, kus avati tõlkija, esseisti ja Kadrioru elaniku mälestuspink – otse Mati Undi „Geeniuse pingi“ vastas.

Pilt: Mats Õun

GALERII! Kirjandustänava festivalil avati mälestuspink Enn Soosaarele

Õnne Puhk

„Enn oli aja tõlk, kes läbi oma esseede ja artiklite suutis tuua meieni midagi sellist, mida keegi teine ei suutnud,“ ütles ajakirjanik ja kommunikatsioonikonsultant Raul Rebane täna Kirjandustänava festivalil, kus avati tõlkija, esseisti ja Kadrioru elaniku mälestuspink – otse Mati Undi „Geeniuse pingi“ vastas.

137images

Tallinna Kirjanduskeskuse korraldatud festival toimus tänavu juba neljandat korda ning kuulata ja kaasa lüüa sai üle 60 kirjanduse ning raamatutega seotud üritusel.

Rebane: Soosaar nägi maailma nagu ei keegi teine

Festivali avasid vastvalminud Lugemispaviljonis Kesklinna vanema kohusetäitja Anu Aus ja Tallinna Kirjanduskeskuse juhataja Maarja Vaino. Paviljoni eesmärk on hoida kirjandust tänavapildis ning kutsuda inimesi veetma aega raamatute seltsis. Lugemispaviljonini viivad värsked laudteed, mille rajamiseks kasutati Raekoja platsil viimati seisnud jõulukuusest saadud saematerjali.

„Lugemispaviljon on näide sellest, et kogukond on võimeline kõigeks – peaasi, et on selgus, mida tahetakse teha ja pilt on selge silme ees,“ ütles Lasnamäe linnaosavanem, endine Kesklinna linnaosavanem Vladimir Svet täna Kadrioru Kirjandustänava festivalil Lugemispaviljoni avamisel.

Svet kinkis paviljonile ka esimese raamatu – Robert Nermani „Lasnamäe ajaloo“. Paviljoni riiulile sätiti selle kõrvale kohe ka A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse“ I osa ning Eduard Vilde „Mäeküla piimamees“ – need eesti suurkirjanikud on teatavasti elanud Kadriorus.

Festivalil on igal aastal tähise saanud ka mõni kirjandusega seotud paik Tallinnas – tänavu avati mälestuspink Enn Soosaarele – legendaarsele tõlkijale ja publitsistile, kes elas samuti Kadriorus. „Mati Undi pink saab endale väärilise naabri,“ ütles Vaino, et nüüd saavad need kaks suurmeest seal vastastikku vaimset dialoogi pidada.

Soosaare pingi avamisel pidasid kõne ka eesti ajakirjanik ja kommunikatsioonikonsultant Raul Rebane ja Eesti Vabariigi president aastatel 2006–2016 Toomas Hendrik Ilves. „Enn oli aja tõlk, kes läbi oma esseede ja artiklite suutis tuua meieni midagi sellist, mida keegi teine ei suutnud,“ ütles Rebane. Ta märkis, et Enn Soosaare mälestuseks välja antav eetilise esseistika auhind on unikaalne kogu maailmas.

Juske uus raamat räägib Tallinna hävinud hoonetest

Kirjandustänaval – Koidula tänaval Faehlmanni ja Poska tänavate vahel käis keskpäevast alates rõõmsameelne melu ja tunglemine, esinejate telgid olid rahvast tihedalt täis ja elevil raamatuhuvilisi ja -ostjaid jagus nii kirjastuste müügilettide kui ka vanaraamatute väljapanekute juurde.

Luigetiigi saarel asus luulesadam, kuhu sai paadiga sõita Jaan Krossi luulet kuulama, kirjastajad ja kirjanikud tutvustasid oma värskeid raamatuid ning lastele jagus põnevaid tegevusi, etendusi ja töötube. Kirjandusmelus sai laenutada raamatuid Raamatubussist, puhata jalga otse tänava äärde paigutatud diivanitel-tugitoolides, võtta nõukogudeaegsest telefonikioskist kaugekõne Kalju Lepikule jpm.

Kesklinna valitsuse telgis sai anda oma panuse naistevastase vägivalla ohvrite abistamiseks, ostes väikese maiustuse ning panna mängulises vormis panna proovile oma teadmised prügi sorteerimise valdkonnas.

Tallinna linnavolikogu ja Põhja-Tallinna linnaosakogu liige Jaak Juske tutvustas oma uut raamatut „Tallinna olulised hävinud ehitised”, mis toob lugejani Tallinna sadakonna olulise ja eripärase ehitise saatuse. Vestluses ütles Juske muu hulgas ka seda, et kui ta saaks valida ühe ajaloolise hoone, mis koopiana taas linnaruumi tuua, siis valiks tema selleks ajaloolise Vaekoja Raekoja platsil.

Ta ütles, et korduvalt välja käidud ettepanek vaekoda kui linna üks kunagisi sümbolhooneid taastada pole küll enam päevakorras, aga linnavalitsus on toetanud Juske ettepanekut märgistada tänavasillutises vaekoja alusmüüride asukoht – sillutise väljavahetamisega seoses võib ajaloolise hoone piirjooni tuleviks seal ka näha, sõnas ta.

Rääkides Linnahallist, mille saatus on taas päevakorras, ütles Juske, et Linnahall oli omas ajas unikaalne lahendus: „Linnahall avas südalinna merele ja selleks, et ta ei varjaks vaadet, on ta ehitatud madalal moel ning väärib kindlasti säilitamist.“

Koidula tänav – eriline kirjandusega seotud tänav

Kirjandustänava festival toimub Kadriorus Koidula tänaval, mis on eriline kirjandusega seotud tänav. Ühes otsas asub Tammsaare muuseum, teises otsas Vilde muuseum ning keskpaigas eesti kirjanikele ehitatud kortermaja, kus elavad ka tänasel päeval mitmed armastatud kirjanikud.

Kirjandustänava festivali eesmärk on tõmmata tähelepanu eesti kirjandusele, kirjanduspärandile ja kirjanduslikule avalikule ruumile meie ümber. Selleks kutsutakse üheks päevaks tänavale kokku kirjandusega otseselt või kaudselt tegelevad organisatsioonid, kellega koosloomes sünnib rikkalik kultuuriprogramm. Lisaks kirjandusrahvale tuuakse kokku ka kohalik kogukond, kes nii hoovikohvikute kui ka programmiga kaasa löövad.

Festivalil olid kohal Aavikute muuseum, Eesti Draamateater, Eesti Hoiuraamatukogu, Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Noorsooteater, Eesti Rahvusraamatukogu, festival HeadRead, Kadrioru Savikoda, kirjastus Nornberg & Co, kirjastused Raudhammas ja Legend, Kultuurileht, Raamatupood REaD, Tallinna Keskraamatukogu koos lastemuuseumiga Miiamilla, Tallinna Kesklinna Valitsus, Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts, Vanavaraait.

Üritust toetasid Tallinna Kommunaalamet, Kadrioru Park, Tallinna Kesklinna Valitsus, Eesti Kultuurkapital, Tallinna Kultuuriamet, Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts ja Kadrioru Selts.

Laadimine...Laadimine...