Joomine majandust ei päästa

Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik kirjutab, et alkoholi müügi aeg on otseselt seotud alkoholi tarbimisega seotud vigastuste ja vägivaldsete kuritegude arvuga. 

Pilt: Ilja Matusihis

Joomine majandust ei päästa (1)

Tiit Terik, Tallinna Linnavolikogu esimees

Alkoholi müügi aeg on otseselt seotud alkoholi tarbimisega seotud vigastuste ja vägivaldsete kuritegude arvuga. Aasta tagasi alanud arutelud alkoholimüügi öiseks piiramiseks Tallinna meelelahutusasutustes pidid juba kevadel volikokku jõudma. 

Koroonakriis lõi aga plaani sassi, seetõttu seisavad volikogu saalis pidamata jäänud diskussioonid lähiajal ees.

Meenutan, et plaan on piirata Tallinna baarides, ööklubides, pubides jt meelelahutusasutustes alkoholi müüki nädala sees kella kahest öösel hommikul kuueni ning nädalavahetustel kella kolmest seitsmeni. Praegu kehtib Harjumaal, sealhulgas ka Tallinnas oluliselt karmim ajutine alkoholimüügi piirang taas pead tõstva viiruse leviku tõkestamiseks. Seetõttu on hea aeg panna paika, milline saab olema olukord siis, kui kriis möödas.

Küsimus, kuidas lahendada meelelahutusasutuste öise tegevusega kaasnevaid probleeme, on õhus olnud tegelikult juba mõned aastad. Kindlasti ei ole see poliitikute uitmõte, et kellelgi tuli hommikul lihtsalt idee ja kohe otsustati öist müüki keelama hakata. Sellised plaanid toetuvad politsei statistikale ja soovitustele ning inimeste ootustele. Sel teemal on elanikega räägitud: peetud ümarlaudu, küsitud arvamusi eri organisatsioonidelt, arutatud ettevõtjatega, oma seisukoha on öelnud linnaosakogud.

Arusaadav, et soove on erinevaid ja alati leidub neid, kes arvavad, et olukordi võiks lahendama teisiti. Nii ka öise ja varahommikuse alkoholimüügi keeluga baarides, pubides jm. Paraku on nii, et öist ettevõtlusvabadust ei tohi kasutada teiste isikute õiguste ja rahu arvelt.
Tallinnas oligi diskussioon ajendatud eelkõige sellest, et hommikuni avatud baaride, pubide ja teiste sarnaste meelelahutusasutuste kunded häirivad ümberkaudseid elanikke, üsna sageli langevad joobnud riiukukkede ohvriks juhuslikud möödakäijad. Alles hiljuti oli traagiline juhtum Lasnamäel, kus tekkinud tüli käigus mõrvati noor mees.

Kohtus kaotanu asemele kohe uus müüja

Lisaks on selle kaasnähtuseks hommikuti laaberdavad alkoholijoobes isikud. See on aeg, kui minnakse tööle või kooli, viiakse mudilasi lasteaedadesse. Ma ei usu, et sellised olukorrad peegeldavad meie ühiskonna väärtusi, veel vähem keskkonda, kus elada soovime.
Alkoholi liigtarbimisega kaasnev on jätkuvalt probleem tervele ühiskonnale. Mitte ainult Tallinnas, vaid kogu Eestis. Juuni alguses avaldatud konjunktuuriinstituudi uuringust selgub, et eelmisel aastal tarbisid Eesti elanikud keskmiselt 10,4 liitrit absoluutalkoholi, mida on üle kolme protsendi rohkem kui tarbiti aasta varem. Need numbrid ei tee rõõmu. Kui Põhja prefekt Kristian Jaani andis linnavolikogule ülevaate olukorrast Tallinnas, tõi ta näiteid nii Hollandist kui Norrast, kus baarides alkoholi müügi aeg oli otseses seotud alkoholi tarbimisega seoses vigastuste ja vägivaldsete kuritegude arvuga.

Ajakirjanik Neeme Raud leidis nädal tagasi Pealinnale antud intervjuus, et alkoholi müügi piiramine on mõistlik, selline suund on üle maailma. "Aga kui inimesel tekib öösel alkoholinälg ja see on väga kergesti kättesaadav, siis on alkoholi tarbimist kindlasti rohkem," märkis Raud.
Kriitikud on öelnud, et ülelinnalise piirangu asemel tuleks olukordi lahendada juhtumipõhiselt. Paraku pole igale juhtumile eraldi reageerivad lahendused olnud efektiivsed. Mõnede vanalinna ettevõtetega on linn teema isegi kohtus läbi vaielnud ja ka võidu saanud, kuid seegi pole soovitud tulemust andnud. Probleeme põhjustanud ettevõte lõpetab küll tegevuse, kuid uus firma jätkab samas kohas uue hooga ja kõik kordub.

Meie piirangud pigem leebed

Aga kui otsiks probleemile lahendust piirkondlikult, linnaosa või asumi kaupa? Kas asumite kaupa piirangute rakendamine lahendaks probleemi? Piirkondlikke piiranguid ettevõtjad pigem ei poolda. Öine alkoholimüügi piirang peaks ühtmoodi kehtima kõikidele ettevõtjatele. Terves linnas kehtiv piirang väldiks ka olukorda, et ühes kohas piirangute kehtestamine ei looks konkurentsieelist mõnes teises piirkonnas. See ongi linnavolikogu liikmetele arutelu koht, kuidas oleks parem.

Otseselt või kaudselt puutuvad nende probleemidega kokku ka inimesed, kes ise neis asutustes öösel alkoholi ei tarbi või tarbivad seda mõistlikkuse piires. Aga see koormab väga selgelt ka meditsiini- ja sotsiaalsfääri. Näiteks haigused ja vigastused, liiklusõnnetused, lähisuhtevägivald, avalik kord. Siin ongi vajadus suurt pilti vaadata: kas mingi konkreetse sektori ettevõtlusvabadus kaalub üles ühiskonnale tekitatava kulu? Toitlustussektoris on küll praegu rasked ajad, aga me ei saa oma eelarvet lihtsalt täis juua. Need kulud on ühiskonnale kordades suuremad, kui saamata jääv maksutulu. Maksumaksjatena maksame need kahjud üheskoos kinni.

Öise alkoholimüügi piiramine pole Euroopas midagi enneolematut. Need on nii Soomes, Rootsis kui Norras, aga ka Suurbritannias, Horvaatias ja Itaalias. Tallinnas planeeritavad piirangud on Põhjamaadega võrreldes pigem leebed.

Maailm muutub ja sellega seoses ka inimeste soovid ja ootused linnaelule. Loomulikult ei lahenda piirangud täielikult kõiki probleeme, mis seni on öö läbi avatud baaridega kaasnenud, kuid kindlasti vähenevad need märgatavalt. Me ei räägi ju lauskeelust, vaid piirangutest, mis meie ühist ruumi säästavad. Alkoholi öine kättesaadavus ei ole inimõigus, seda valdkonda tuleks tegelikult hoopis üleriigiliselt reguleerida.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...