Juhita buss viib kevadel Kadriorus kunsti imetlema

Buss sobib vanadele inimestele ja väikeste lastega peredele, kellel on tülikas Kadrioru trammipeatusest jalgsi Kumusse minna.

Pilt: Svetlana Aleksejeva

Juhita buss viib kevadel Kadriorus kunsti imetlema

Urmas Kaldmaa

Buss sobib vanadele inimestele ja väikeste lastega peredele, kellel on tülikas Kadrioru trammipeatusest jalgsi Kumusse minna.

Tänavu paneb transpordiamet juhita bussi rahvast vedama liinil, mis kulgeb Kadri-oru trammide lõpp-peatuse ja Kumu vahel. Buss peaks hakkama rahvast vedama 1. maist. Linna transpordiameti projektijuhi Jaagup Ainsalu sõnul lähtuti liini valikul sellest, et seal pole tihedat autoliiklust, mis võiks isejuhtivale bussile ja selle reisijatele ohtlik olla. Projekti koordinaatorid on arvestanud ka sellega, et kui on vaja isejuhtiva bussi jaoks täiendavaid liiklusmärke panna või bussi mugavaks kasutamiseks vajalikke täiendusi teha, siis selleks on raha olemas.


Kuna seaduse järgi tohib isejuhtiv buss vedada reisijaid vaid tingimusel, et inimene saab vajadusel juhtimise masinalt üle võtta, siis päris ilma inimesteta uuel bussiliinil läbi ei saada. Ainsalu sõnul hakkavadki Kadrioru liinil isejuhtiva bussiga kaasa sõitma Tallinna tehnikaülikooli üliõpilased, keda ei nimetata küll bussijuhtideks, vaid hoopis operaatoriteks.


Tuleb ka sõidugraafik


Robotbuss on kavas sõitma panna kolmapäevast pühapäevani hommikul kella üheksast-kümnest õhtul viie-kuueni. Esialgu tahetakse buss käigus hoida ühe aasta jooksul, see peaks andma juba piisavalt kogemusi, et otsustada, mis saab edasi.


"Sõidugraafiku tiheduse kohta ei oska praegu midagi öelda, sest meil pole esialgu kindlat teadmist, kui kiiresti isejuhtiv buss suudab marsruudi läbida," lausus Ainsalu. "Kui buss jõuab Tallinna, katsetatakse seda paar nädalalt, ja kui kõik on korras, läheb see liinile."
Bussi hakatakse hoidma Kumu juures, kus seda ka hooldatakse ja akusid laetakse.


Ainsalu sõnul võiks bussiliini kasutajateks olla vanad inimesed ja väikeste lastega pered, kellel on tülikas Kadrioru trammipeatusest jalgsi Kumusse minna. "Isejuhtivad bussid on mõeldud esmajoones n-ö esimese ja viimase miili pikenduseks," selgitas ta.   "Need bussid ei suuda veel tavabusse pikkadel liinidel asendada, kuid võivad aidata inimestel ühistranspordipeatusse saada või pärast peatuses maha tulemist sealt edasi sihtkoha ukse ette jõuda."


Tallinna transpordiamet on korraldanud juba ka hanke sobiva isejuhtiva bussi rentimiseks. Laekus üks pakkumine ja praegu hinnatakse selle vastavust nõuetele. Kuna otsust bussi sobivuse kohta pole veel tehtud, siis ei soostunud Ainsalu ütlema, milline firma ja milline buss on kaalumisel.


Esialgu 2020. aasta septembrini


Ainsalu sõnul on Euroopas praegu kaks-kolm isejuhtivate busside tootjat ja teenusepakkujat. Kõige tuntumad neist on prantslaste Navya ja Easymile, mille kaks väikebussi sõitsidki ülemöödunud suvel Kultuurikatla ja Mere puiestee vahel. "Nõudlus selliste busside järele on väga suur," nentis Ainsalu. "Need bussid on uuenduslik teema ja paljud linnad soovivad neid katsetada. Praegune turuolukord on selline, et pakkujaid on vähe."


Ka Tallinna tehnikaülikoolis arendatakse praegu oma isejuhtivat bussi. "Üritame nendega koostööd teha," mainis Ainsalu, "ja ka meie bussi koos käigus hoida."


Isesõitvate busside projekt kestab Tallinnas 2020. aasta septembrini ja esialgse plaani järgi sõidavad bussid selle aja jooksul liinivõrgus kokku üheksa kuud. Kuidas see aeg jaotub aastate vahel, sõltub bussitarnijaga sõlmitavast hankelepingust.


Tallinna isejuhtivate busside projekt on ainult üks osa Interreg Balticu programmi raames rahastatavast projektist, milles suurtest linnadest osalevad peale Tallinna veel Helsingi ja Norra linn Kongsberg. Projekti Tallinna osa läheb maksma 382 000 eurot, sellest 324 700 tuleb Euroopa Liidust ja ülejäänu Tallinna linnalt.


Robotbussi võis esmakordselt Tallinnas sõitmas näha ülemöödunud suvel Kultuurikatla ja Mere puiestee vahel. Tollane katsetus oli pigem tehnikaime rahvale näitamine ja linnatranspordiga tegelejatele vajaliku teabe hankimine, kuidas oleks kõige targem juhita ühissõidukeid tänavatele viia.

 

 

 

Tudeng sõidab igaks juhuks bussis kaasa


Robotsõiduki "juht" ei pea praeguste seaduste järgi tingimata rooli hoidma, kuid ta peab kaasa sõitma.


"Meie seadusandlus ei luba praegu isejuhtivaid autosid ja busse ilma juhita kasutada, samuti ei tohi nendega inimesi vedada," selgitas vandeadvokaat Indrek Sirk. "Isejuhtiva bussi puhul peab kusagil olema ikkagi juht, kes saab iga hetk juhtimise masinalt üle võtta. See inimene ei pea tingimata rooli hoidma. Ta võib näiteks lihtsalt bussis kaasa sõita."


Küll aga lubavad seadused robotliikureid, mis sõidavad aeglaselt ja on kaalult kerged. Sellised on näiteks robottolmuimejad, robotmuruniidukid ja meiegi tänavatel nähtud pakirobotid. "Liiklusõnnetuse eest ei saa loomulikult vastutada masin, vaid süüdi jääb ikkagi inimene, kes oleks pidanud õnnetuse ära hoidma. Kui aga liiklusõnnetuse tõttu tekib varaline kahju, siis selle eest vastutab sõiduki omanik," ütles Sirk.

Laadimine...Laadimine...