KEELD PLASTIKULE: Pidutseda saab ka roheliselt

Edaspidi tohib sündmustel kasutada vaid biolagunevast plastist nõusid ja söögiriistu, mis on komposteeritavad ja millel on vastav sertifikaat.

Pilt: Scanpix

KEELD PLASTIKULE: Pidutseda saab ka roheliselt

Juuli Nemvalts

Edaspidi tohib sündmustel kasutada vaid biolagunevast plastist nõusid ja söögiriistu, mis on komposteeritavad ja millel on vastav sertifikaat.

Tallinna volikogu kinnitas määruse täienduse, mille järgi on alates selle aasta 1. oktoobrist linnas toimuvatel avalikel üritustel keelatud toidu ja joogi pakkumine plastist ühekorranõudelt ja plastist ühekordsete söögiriistade kasutamine. Edaspidi on lubatud kasutada vaid biolagunevast plastist nõusid ja söögiriistu, mis on komposteeritavad ja millel on vastav sertifikaat.


Abilinnapea Züleyxa Izmailova sõnul on ühekordsed plastnõud võimalik asendada korduvkasutatavatega. "Mitmed ettevõtted on juba aastaid sellist teenust pakkunud ja paljudel üritustel on süsteem end tõestanud," selgitas ta. "Samas on plastikule olemas mitmeid keskkonnasõbralikke alternatiive, näiteks bambus, papp ja suhkruroog."


Prügi peab nüüd ka kontserdil sorteerima


Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse teabejuht Sten Weidebaum ütles volikogu otsust kuuldes, et keskkonna hoidmine on oluline ka sel suvel toimuval juubelilaulu- ja tantsupeol. "Oleme juba varemgi püüdnud jälgida, et jäätmeid ja prügi saaks võimalusel kuidagi keskkonnasäästlikult kasutada, ning otsinud vastavaid partnereid," rääkis Weidebaum. "Üks oluline samm, mida sel aastal astume, puudutab meie koostööpartnerit Põltsamaa, kes toob meile laulupeosupid ja sisustab väliköögi, kus toimub laulu- ja tantsupeoliste toitlustamine. Võtame seal endiste vahtplastist supikausside ja plastmassist lusikate asemel kasutusele keskkonnasõbralikud sööginõud."


Uue korra järgi peab avaliku ürituse korraldaja hoolitsema seal  jäätmete liigiti kogumise eest. Igas kogumiskohas tuleb koguda vähemalt segaolme-, biolagunevaid ja pakendiprügi.


Izmailova sõnul on plastireostus tohutu keskkonnaprobleem, mille Euroopa Liit ja paljud teised riigid on nüüd tõsiselt sihikule  võtnud. "Aastaks 2021 keelatakse paljude plasttoodete müük EL-is täielikult. Meie tehtud muudatus näitas, et Tallinn on plastireostuse ja jäätmekäitluse küsimuses edumeelne ja otsusekindel. Aga ka riigi tasandil peaks plastireostuse küsimusega palju jõulisemalt tegelema," selgitas ta.


Tallinna keskkonnaameti peaspetsialist Eliis Kuus ütles, et kõige halvem on see, kui plasttops või -taldrik jääb aastakümneteks looduses vedelema. "Asjatu lootus, et plastik võiks muutuda huumuseks. Lagunemine võib võtta aega sadu aastaid," selgitas ta. "Plastikmaterjalid murenevad tükkideks, mida söövad loomad ja linnud, ning see tekitab neil petliku täiskõhutunde. Võib öelda, et nad nälgivad surnuks. Paljud loomad mässivad ennast plastikusse ja surevad piinarikkalt lämbudes."


Abilinnapea hinnangul saab konkreetsete sammudega panna inimesi oma harjumusi muutma. "Need käivadki käsikäes – muutes kauplejate harjumusi, tulevad tarbijad loomulikult kaasa, sest see on nende jaoks lihtne," ütles Izmailova. "Ja kui avalikel üritustel saab jäätmete sorteerimine normiks, annab see konkreetse signaali kõikidele inimestele koduski sarnaselt toimida. Muidugi näeme me vaeva ka selle nimel, et soodustada jäätmete sorteerimist kodumajapidamistes. Korraldame selleks teavituskampaaniaid ja jagame sorteerimisjuhiseid."


Kauplejad ähvardavad hinnatõusuga


Roheliste rattaretke ning ürituse Viru Folk korraldaja Peep Veedla ütles, et enim on ühekordsete plastnõude loobumisele vastu kauplejad. "Nad püüavad väita, et plastpakenditest ja -nõudest loobumine kergitab hindu, mis siis tuleb kliendil kinni maksta," lausus ta.
Izmailova sõnul ei muutu rahaliselt rahva jaoks midagi, sest korduvkasutatavate nõude hind kompenseeritakse jäätmekäitluse arvelt – jäätmeid lihtsalt tekib vähem. "Küll aga saab ürituse külastaja hõlpsalt panustada keskkonnahoidu ja vähendada enda ökoloogilist jalajälge," rääkis ta. "Tegelikult võidavad sellest muudatusest kõik. See on väga suur samm ja ma siiralt loodan, et teisedki omavalitsused võtavad Tallinnast eeskuju."


2017. aastal tekkis Tallinnas kokku 231 965 tonni olmejäätmeid, millest 50,9% ehk 118 075 t moodustasid segaolmejäätmed, ja neist suurem osa ongi just plastik. Neile lisandus 26,5% ehk 61 521 t liigiti kogutud pakendijäätmeid ning 8,6% ehk 19 956 t moodustasid muud liigiti kogutud olmejäätmed nagu plast, klaas, metall, paber, puit, ohtlikud jäätmed, suurjäätmed, elektroonikaromud jne.

 

 

 

VABARNA: Plastnõudest loobumise on suurepärane uudis!

 

Külastaja kasutab üritusel keskmiselt nelja topsi, mis pärast joomist kohe prahiks muutub. Suur-ürituste tuhandete külastajate kohta rändab niisiis prügisse neli korda rohkem ühekordseid topse.


Tuntud muusik Jalmar Vabarna oli linna otsusest kuuldes positiivselt üllatunud. "See on suurepärane uudis, mida on Eesti kontekstis suisa raske uskuda," lausus Vabarna. "Sellise otsuse peaksid teisedki omavalitsused tegema, õigemini kogu Eesti riik ja maailm,"  lausus Vabarna. "Mul on selles osas palju näiteid kõikjalt maailmas, kus olen esinemas käinud. Hiljuti külastasin Austraalias festivali, kus osales üle 100 000 inimese, ja ma ei näinud, et seal üldse oleks mingeid ühekordseid plasttopse kasutatud. Joogisoovijad said kasutada topsiringi. Kasutusel oli tugevam plastiktops, mille sai kahedollarilise panditasu eest koos joogiga. Paljud korraldajad kasutavad ka seda võimalust, et tops, mida pandirahaga endale lunastada saab, on ühtlasi meene, mille külastaja saab soovi korral endale jätta."


Vabarna sõnul pakub ka festival Seto Folk juba sellel suvel taolisi korduvkasutusega topse. "Viljandi Folgi korraldajad on välja arvutanud, et külastaja kasutab keskmiselt nelja topsi, ja nad kutsuvad inimesi üles jooma korduvkasutatavatest nõudest."

Laadimine...Laadimine...