"Kiusamisest vabaks!" programmijuht: kiusamine võib olla salamisi nakkav nagu koroonaviirus

"Kampaania on kiusamisvastane, aga meie eesmärk ei ole mitte mingi asja vastu olla, vaid nagu ka tänase kampaaniaga, levitada teadmist, kuidas on õige käituda," selgitas "Kiusamisest vabaks!" programmi koordinaator Aleksandra Munts-Avajõe. "Me oleme õpetajate jaoks ka digiõppeks koostanud tunnikavad, mille alusel saab koos lastega sel teemal arutleda." 

Pilt: Marko Pikkat

"Kiusamisest vabaks!" programmijuht: kiusamine võib olla salamisi nakkav nagu koroonaviirus

Õnne Puhk

"Kampaania on kiusamisvastane, aga meie eesmärk ei ole mitte mingi asja vastu olla, vaid nagu ka tänase kampaaniaga, levitada teadmist, kuidas on õige käituda," selgitas "Kiusamisest vabaks!" programmi koordinaator Aleksandra Munts-Avajõe. "Me oleme õpetajate jaoks ka digiõppeks koostanud tunnikavad, mille alusel saab koos lastega sel teemal arutleda." 

Täna tähistab Eesti koos ülejäänud maailmaga kiusamisvastast päeva. "Kiusamisest vabaks!" programmi koordinaator Aleksandra Munts-Avajõe ütles, et kiusamisvastane programm on väga populaarne ja leiab laialdast vastukaja ennekõike seetõttu, et levitab lähtekohta, et kõik algab iseendast, igaühe enda käitumisest.

Kiusamine võib levida ühiskonnas nagu viirus

Munts-Avajõe ütles, et Kiusamisest Vabaks Facebooki lehel olevat sõnumit jagatakse aktiivselt, sest sest see teema puudutab paljusid.

"Lisaks sellele kampaaniale, mis me teeme ühiskonnale, on meie eesmärk levitada inimestele üldist teadmist kiusamise fenomenist ja me oleme õpetajate jaoks ka digiõppeks koostanud tunnikavad, mida saab koos lastega arutada," lisas ta.

Kuigi kiusamist seostatakse eelkõige koolide ja muude lastekollektiividega, on tegu märksa laiema probleemiga.

"Kiusamine on nakkav, see tähendab, et kui last kiusatakse kodus, siis võib ta omakorda ise hakata kiusama teisi lapsi koolis – kiusamise nakkavus seisneb selles, et laps peab oma negatiivset kogemust välja elama," selgitas Munts-Avajõe kiusamisvastaste kampaaniate lähtekohta.

"Nakkav on kiusamine ka sellepärast, et need inimesed, kes näevad kiusamist, see tähendab need, kes on passiivsed pealtvaatajad, olgu siis koolis või tööl, ka nendest võivad saada kiusajad – sest kui inimene näeb, et midagi on lubatud, siis ta võib ka ise hakata seda tegema," ütles Munts-Avajõe.

"See ongi meie sõnum, et kiusamine on nakkav – nagu koroonaviirus, mis levib ühiskonnas ka varjatult," tõmbas ta paralleeli meie praeguse igapäevaeluga.

Tallinna Ristiku põhikooli psühholoog Ingel Lilienberg ütles kiusamise teemat kommenteerides, et kiusamisvastastest programmidest on kasu, aga see on keeruline teema, millega tuleb tegeleda pidevalt – ja õnneks on nende koolis tugev spetsialistide meeskond.

"Meie koolis tegeleb lastega terve tugipersonali meeskond, meil on kolm sotsiaalpedagoogi ja üks psühholoog ning me oleme oma õpilaste ja lastevanemate jaoks kogu aeg kohal ja aitame lahendada selliseid juhtumeid," ütles ta. Muidugi kaasatakse ka lapsevanemad: "Igaüks muretseb ju oma lapse pärast ja tahab talle parimat," ütles ta, lisades, et koolides ja laste hulgas on aktuaalne ka küberkiusamise teema.

Kiusamine pole ainult laste probleem

Pole küll täpselt uuritud ega teada, kas kiusamine on praegusel distantsõppe ajal vähenenud või hoopis suurenenud, sest nagu enamik asju, võib ju ka kiusamine netti kolida.

"Et küberkiusamine on sama aktuaalne kui näost näkku toimuv kiusamine, siis pole põhjust arvata, et kiusamine praegu kuidagi vähemaks oleks jäänud, kuigi täpselt selle kohta andmeid pole," sõnas vaimse tervise keskuse Peaasi (ja portaali peaasi.ee) tegevjuht ja nõustaja, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.

Oidermaa ütles, et nende vastuvõtule pöördujate hulgas on kiusamine sageli paljude teiste probleemide all peidus: "Kiusamine ei pruugi ainus probleem olla, vaid on juba tekkinud meeleoluhäired ja ärevus – see pole üks ja ainus asi, mis inimese elu keeruliseks teeb tavaliselt," ütles ta.

Kuigi kiusamise teema avalik ja üha aktiivsem käsitlemine on teadlikkust ja teadmisi juurde toonud, ei anna lapsed sageli endale aru, et tegu on kiusamisega.

"Näiteks kui kutsutakse suurem seltskond kokku sünnipäevale ja üks inimene jäetakse välja – juba seda võib pidada kiusamiseks, kui üks inimene jäetakse suhtlusest kõrvale," tõi ta näite. "Kui löömist ja narrimist on rohkem märgata, siis sellist kiusamist teadvustatakse vähem," märkis ta.

Kiusamine pole ainult laste probleem. "Ka tööl esineb päris palju kiusamist, aga seda nimetatakse juba teise nimega – lähisuhte vägivallaks," sõnas Oidermaa.

"Arvataksegi, et kui kiusamine algab juba lasteaiast või koolist, siis kui selle vastu piisavalt tugevalt ei võitle, siis see kandubki ikkagi töökohtadesse edasi – need inimesed, keda on kiusatud, võivad järgmisel hetkel olla ise kiusaja rollis," ütles ta.

Vaata ka kiusamist ennetava programmi kodulehte kiusamisestvabaks.ee, millelt leiab nõu ja juhiseid nii laps, lapsevanem kui ka spetsialist.  Programmi "Kiusamisest vabaks" tunnikavad koolidele on veebis kättesaadavad nii eesti kui ka vene keeles.

Kiusamisvastane päev sai alguse roosast särgist

Aastal 2012 kuulutas Ühendatud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) välja rahvusvahelise kiusamisvastase päeva. Selle päeva tähistamine sai alguse aastal 2007, kui ühte Kanada õpilast kiusati esimesel koolipäeval roosa särgi kandmise pärast. Sellele järgnes laiem avalik tähelepanu ja roosade särkide jagamine.

Üleskutse eestvedajad on MTÜ Lastekaitse Liidu "Kiusamisest vabaks!" programmi koordinaatorid Aleksandra Munts-Avajõe ja Saskia Tärk. "Antud kampaania eesmärk on kiusamisvaba inimese portree levitamine. Soovime üleskutse abil jagada inimestele sisulist teadmist. Selle kampaania 10 MINA sõnumit aitavad vaadata endasse ja mõista, mida tähendab kiusamisest vaba olemine," kirjutavad koordinaatorid.

Liituge üleskutsega, kui…

…kannate "Kiusamisest vabaks!" väärtusi ja olete nõus, et kõik algab MINUST:

  • Mina arvan, et kiusamine ei ole inimese arengu loomulik ega vajalik osa
  • Mina tean, et kiusamisel on pikaajalised negatiivsed tagajärjed nii kiusaja, ohvri kui passiivsete pealtvaatajate jaoks
  • Mina pooldan, et kiusamisele ei ole mingit õigustust
  • Mina suhtun teistesse sallivalt ja austavalt, hoolin ning vajadusel julgen kaitsta
  • Mina julgen öelda, et kiusamine ei ole mitte kunagi lubatud
  • Mina ütlen "Stop!" või "Lõpeta!" kui keegi alustab kiusamist minu või teiste suhtes
  • Mina räägin kiusamisest, kuna see ei ole kaebamine, vaid iseenda ja teiste inimeste õiguste eest seismine
  • Mina käitun internetis nagu päris elus
  • Mina oman positiivset minapilti
  • Mina olen eeskujuks käitumismustrite kujundamisel

Üleskutsega liitumiseks levita ülevaltoodud kümmet MINA-sõnumit vastavalt oma sotsiaalsele rollile, ole Sa poliitik, ajakirjanik, arst, õpetaja, youtuber, muusik vm.

"Näeme probleemi selles, et inimestel ei ole õiget teadmist kiusamisest, seega ei saa me ennetada seda, millest ei olda teadlikud. Nt osa vanemaid ikka arvab, et kiusamine on loomulik osa inimese elust, osa õpetajataid ei pööra tähelepanu sellele, et tegeleda on vaja kiusamise passiivsete pealtvaatajatega ehk kogu klassiga, mitte üksnes ohvriga või kiusajaga, osa inimesi õigustavad kiusamist justkui kiusatav oleks ise süüdi jne", kirjutavad koordinaatorid.

Programmi "Kiusamisest vabaks!" koordinaatorid on pühendanud ka maikuu tunnikavad rahvusvahelisele kiusamisvastase päevale. Temaatilised tunnikavad on suunatud õpetajatele ja õpilastele, aga ka vanemate toetamiseks ning on  kättesaadavad EESTI ja VENE keeles ka distantsõppe ajal. 

 

Laadimine...Laadimine...