Kohalik elanik: kui Reidi teed ei tule, võidavad suuresti kinnisvaramagnaadid

"Küsige ükskõik millise Narva mnt äärse elaniku käest, kuidas nad praegu elavad – kui Reidi tee saab valmis, siis läheb ju kogu see müra akende alt minema,"  räägib Nafta tänava elanik Gennadi Kull enda naabrusesse kavandatavast tee-ehitusest, mis liiklusvoo kesklinnast mööda suunaks.

Pilt: Albert Truuväärt

Kohalik elanik: kui Reidi teed ei tule, võidavad suuresti kinnisvaramagnaadid (2)

Virkko Lepassalu

"Küsige ükskõik millise Narva mnt äärse elaniku käest, kuidas nad praegu elavad – kui Reidi tee saab valmis, siis läheb ju kogu see müra akende alt minema,"  räägib Nafta tänava elanik Gennadi Kull enda naabrusesse kavandatavast tee-ehitusest, mis liiklusvoo kesklinnast mööda suunaks.

"Meil ei ole ju veokatele sellist liikluskeeldu nagu Euroopas – kella 22-7 –, meil sõidavad need ööpäev läbi," räägib Gennadi Kull, kes nimetab end Reidi tee tuliseks pooldajaks. Mees elab tulevase Reidi tee naabruses Nafta tänaval 1980ndate algusest. Peab oma advokaadibürood, niidab muru, kasvatab hoovis pesast kogemata välja pudenenud varesepoega ning on väga rahul, et ei pea elama Narva mnt ääres. Seal majad muudkui värisevad, kui veomasinad Vanasadama suunas liiguvad. Kuigi ka Narva mnt naabruses Nafta tänaval Kulli akende all kulgeb tihe liiklusvoog, pole see tema sõnul kaugeltki selline hullumaja kui Narva mnt.

Hõlmikpuu sündroom?

"Ma tuletaksin meelde, kuidas kunagi sõditi Laagna tee pikenduse vastu Peterburi maanteele. Tuletagem ka meelde, kuidas sõditi Tammsaare tee pikenduse vastu. Mina olen täiesti selle poolt, et Reidi tee tuleks," räägib Kull. Ning hõlmikpuu tulnuks tema arvates omal ajal koos ümbritseva pinnasega välja võtta ja ümber istutada. Sellest ajast sugenes ütlus "hõlmikpuu sündroom", millega tähistatakse nähtust, kus vähemoluline takistab olulise teostamist.

"Ma arvan, miks Reidi tee vastu sõditakse – siin on kellegi huvid mängus, ja see on Tuukri ja Pikksilma tänava kinnisvaraarendajate probleem – nende majade hinnad ju langevad, kui neli Reidi tee sõidurida hakkavad nende akende alt läbi minema... Nemad on rahastanud seda (Reidi tee vastast – toim) lärmi, selles pole mõtet kaheldagi. Merevaadet nad enam ei müü, müüvad mere lähedust." Kui Reidi teed ei tule, on see Kulli sõnul kasulik ennekõike kinnisvarafirmadele.

Tõepoolest, kui pisut jälgi ajada, võib ühe Reidi tee teemalise ürituse rahastajate hulgast leida Metro Capitali, kes oskas sellesama ürituse elegantselt ka oma reklaamivankri ette rakendada. Metro Capital on ehitanud muljetavaldava hinnaga kortereid Reidi tee vahetusse lähedusse ehk Pikksilma, Kiikri ja Tuukri tänavale.

Mullu augustis toimus debatt Tallinna linnaarhitekti Endrik Männi ja linnaliikuvuse eksperdi Marek Rannala vahel. "Aitäh kõigile hooandjatele, kes annetasid meile," kuulutas ürituse moderaator Anni Müüripeal. "Siinkohal tahan eriti tänada Metro Capitali, kes oli meie kõige suurem toetaja. Aitäh, et Eestis on olemas kinnisvaraarendaja, kelle jaoks kvaliteetne linnaruum ei ole ainult reklaam, vaid päriselt tehtud tegu."

Kas tõesti omakasupüüdmatu annetus?

Ilmselt ei andnud debati korraldajad endale aru, et lahkelt kinnisvarabüroolt raha vastu võttes hakatakse kõiki Reidi tee kriitikuid samuti seostama kinnisvarabüroode huvidega. Seda enam, et need huvid pole kuidagiviisi abstraktsed, vaid ülimalt materiaalsed ja reaalsed, sest uuselamud selles piirkonnas kerkivad nagu seened. Seega pole imeks panna Gennadi Kulli jt kohalike elanike mõttesuunda, kui juttu tuleb Reidi tee kriitikutest. Üks 90-ruutmeetrine tavaline korter tulevase Reidi tee lähedusse jäävas Pikksilma tänava uues majas maksab muide 289 000 eurot. Lisaks võib uhkustada ekspeaminister Andrus Ansipi naabrusega, kelle korteež lähiminevikus pea iga päev neil tänavailt läbi tuhises.

Kahtluse kohta, et rohelisi võivad seoses Reidi tee kriitikaga rahastada kinnisvarafirmad, ütleb Annus, et selliste väidete peale oskab ta vaid käsi laiutada. "Hooandja kaudu võivad kõik soovijad meid avalikult toetada, kas või linnapea kohusetäitja Taavi Aas."

Praeguse seisuga on MTÜ Eesti Roheline Liikumine saavutanud oma tahtmise: mai lõpus peatati kohtu kaudu Reidi tee ehitus. Kuid Tallinna linnajuhtide sõnul lükkab see tee-ehituse alguse vaid sügiseni edasi.

Aktivistid osutasid, et Reidi teele pole tehtud keskkonnamõjude hindamist, ning seetõttu on välja antud ehitusluba seadusetu. Tallinna keskkonnaamet väitis ehitusloa andmisel omakorda, et keskkonnamõjude hindamist ei pruugi uuesti teha: juba 2007. aastal hinnati Reidi tee eelmise projekti keskkonnamõjusid.

Mida kujutab siis endast see keskkond, mille kaitsele rohelised on asunud? Kui Haaberstis on aktivistid leidnud vähemalt ühe suure puu, mis tee-ehitusele ette jääb ja mille ümber saab nüüd valvata, siis tulevase Reidi tee ala koosneb mõnedest võssa kasvanud kunagise sõjaväeosa varemetest, kunagise Tivoli maa-ala suurest asfaltplatsist jms nn loodusväärtustest.

Tammed kasumi altarile

Väärib tähelepanu, et Nõukogude ajal, olümpiaobjektide valmistamise tuhinas ehitati Pirita tee sisuliselt merre – märksa suuremas ulatuses kui seda kavandatakse Reidi tee puhul. Toonases riigikorras ilmselt ei tulnud kellelgi pähe protestida, meri on seal jätkuvalt alles ning ei näi pahandavat. Tallinna ei kujuta ilma Pirita teeta aga keegi ette.

"Kui see rand seal korda saab, siis on võimalik jalutada ilma, et peaks neid joodikuid vahtima. Ja neid bomze, kes seal endale head ja paremat küpsetavad," leiab kohalik elanik Gennadi Kull. Tema sõnul ei olnud rohelisi millegipärast kuskil, kui ühe uue maja ehitajad seal puid maha võtsid, sealhulgas tammesid. Samuti kohalik elanik Väino Rajangu imestab, et tavaliselt tekivad rohelised nagu võluväel kohe sinna, kus kohalik võim midagi ehitada kavatseb. Kinnisvarabüroode tegevuse ümber valitseb aga tüüne vaikus.

"Septembris 2015 ühel hommikul mere äärde minnes avastasin, et Pikksilma tänaval olid ehitusele ette jäänud viis tamme maha saetud ja kännud vedelesid eemal," meenutab Rajangu. "Ilus jutt puude teisaldamisest oli ilmselt vajalik projekti läbisurumiseks..." Eks jah – ligi 300 000-eurosed korterid nõuavadki ohvreid.

Seekord minnakse lõpuni

Kuigi rohelistega on kohtuasja tõttu kujunenud terav vastasseis, ei näe linn Reidi tee asjus kübetki taganemisruumi. Linnaarhitekt Endrik Mänd räägib, et Reidi tee trass on paiknenud linna eri arhitektuursetes arengukavades enam kui 50 aastat, 2001. a näiteks Põhjaväila nime all. "Kaaluti ka variante, kus tee oleks täies ulatuses asunud mere pool, linnavalitsus valis kolmest variandist lõpuks siiski kõige säästlikuma," räägib Mänd. "Muudatusi on projektis tehtud kuni viimase hetkeni."

Trassi asukoha eri versioonidega on huvilistel võimalik tutvuda K-Projekti koduleheküljel.

Juba aastal 1993 kirjutas omaaegne Tallinna peaarhitekt Dmitri Bruns Narva mnt ülekoormatusest, nimetades seda ehitust liikluse seisukohalt vältimatuks. Järgnesid aga ehituse lõputud edasilükkamised – eelmise lootusrikka noodiga aastal 2012. Jutt ei käi siin ainult veoautodest, mida Kadrioru asemel Muugale ümber suunavat imeravimit Tallinna Sadam leiutavat, vaid kogu liiklusest. Nimelt pidurduvad Narva mnt ka näiteks trammid, kui rööbastel asuv sõidurada umbe jääb.

Tallinna abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul ei kavatse linn nüüd enam Reidi teest sammugi taganeda. Linn esitab kohtuotsuse peale, millega ei lubata veel Reidi teed ehitama hakata, määruskaebuse. Kohus on omakorda lubanud, mõistes, mis kaalul, seda asja kiiresti menetleda.

Kuna tee esimese etapi ehitusluba on olemas, võiks esimese etapiga pihta hakata, kuid Klandorfi sõnul on mõttekas tööga alustada ikkagi siis, kui ka teise etapi ehitusluba on olemas.

 

Aas: Reidi tee vastased võitlevad ranna rahvale avamise vastu

"Sõiduteed on Reidi tee puhul vaid üks kolmandik, ülejäänu on kergliiklustee ja rannapromenaad," ütleb tegevlinnapea Taavi Aas. "Need, kes võitlevad täna Reidi tee vastu, võitlevad kogu selle rannaala inimestele avamise vastu," viitab ta roheliste püüdlustele Reidi tee ehitus kohtu kaudu ära keelata ja Narva mnt piirkonna elanikke jätkuvalt veoautode heitgaasidega kiusata.

Taavi Aasa sõnul on Reidi tee vaid killuke mosaiigist, millega soovitakse Tallinn kujundada veelgi puhtama õhuga ning veelgi loodussõbralikumaks linnaks. Selleks aga, et mosaiigist terviklik pilt moodustuks, tuleb iga osake sellest oma kohale asetada.

"Kui me räägime Tallinna peatänavast ja Viru väljaku ümbruse kujundamisest autoliikluse vabaks alaks, siis selleks on vajalik ka Reidi tee," väidab Aas, kelle sõnul on Reidi teed tarvis liikluse eemale juhtimiseks kesklinnast. Vale oleks arvata, nagu kujutaks Reidi tee endast vaid suurt automagistraali. "Sõiduteed on Reidi tee puhul vaid üks kolmandik, ülejäänu on kergliiklustee ja rannapromenaad," nendib Aas. "Linnavalitsuse seisukoht on, et Reidi tee peab tulema. Need, kes võitlevad täna Reidi tee vastu, võitlevad kogu selle rannaala inimestele avamise vastu. Sadama liiklusest peaks kesklinna sattuma võimalikult vähe."

Aasa sõnul säilitaks praegune projekt ka sealse liivaranna.

 

Reidi tee ehitamise takistamine pidurdab kesklinna jalakäijate alade rajamist

Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul pole tänavad ummistatud vaid veoautode, vaid tavaautode poolt, mida lahendaks Reidi tee ehitus. Ka tavaautod ei peaks trügima kesklinna.

"Kaubavoogusid pole mõtet tuua kesklinna kaudu Vanasadamasse, vaid need tuleb suunata Muugale," ütleb MTÜ Eesti Roheline Liikumine projektikoordinaator Mihkel Annus, kelle sõnul Tallinna Sadam just selles suunas tegutsebki. Annuse sõnul pole seega Reidi teed kavandatavas mahus või ulatuses tarvis. Kas ja kui suur see siis olema peaks, selle küsimuse vastuseni peaksid Annuse arvates jõudma koostöös oma ala asjatundjad, kuid ilmselt piisaks tavalisest tänavast, mis mereäärt linnaga paremini seoks.

Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf aga ütleb, et jutt raskeveokite ümber suunamisest Vanasadamast Muuga sadamasse, et need ei peaks kesklinna läbima, on praegu veel liiga udune. Klandorfi sõnul räägitakse, et 2017. aasta lõpuks koostavat sadam kümne aasta plaani, mis sisaldavat ka raskeveokite liikluse ümbersuunamist, kuid praeguse seisuga on tegemist niivõrd ümmarguse jutuga, et linn ei saa sellest juhinduda. "Mingit ametlikku teadet sadamast pole meile tulnud," lisab Klandorf. "Veoautode liikluse ärakolimine Vanasadamast niisama lihtne, nende tasude kaudu ju makstakse Soomes käijate piletihindu."

Mere äärde kavandatud promenaadi, mis peaks tulema koos Reidi teega, peab Annus iseenesest heaks ideeks, kuid mitte seoses kavandatava magistraaliga. Tema sõnul on magistraal lihtsalt magistraal, kiireks kulgemiseks punktist punkti, ega tõmba kergliiklejaid külgnevale promenaadile aega veetma.

Annuse sõnul on kõige suuremaks puuduseks, et linlased jäävad seoses Reidi tee ehitusega ilma mereäärsest rohealast, kus oleks hea pühapäeviti lastega taldrikut visata või piknikku pidada. "Praegune lahendus ei too rahvast mere äärde," mainib ta.

Klandorfi sõnul pole Reidi tee puhul küsimus ainult raskeveokite liikluses, vaid kogu liikluses, mis ka ilma veokiteta on Narva mnt ja sellega külgnevad tänavad ära ummistanud. "Ka sõiduautode liiklus ei peaks trügima kesklinna kaudu," märgib Klandorf.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...