Kõlvart: Tallinna finantsseis on hoolimata raskustest jätkuvalt stabiilne

Lisaeelarve vastuvõtmisel kujuneb Tallinna 2020. aasta eelarves planeeritud sissetulekute ja kavandatud väljaminekute täpsustatud mahuks 862 267 166 eurot.

Pilt: Albert Truuväärt

Kõlvart: Tallinna finantsseis on hoolimata raskustest jätkuvalt stabiilne

Toimetaja: Sandra Lepik

"Riigipoolne toetus annab meile võimaluse viia ellu kõik investeeringud, mis meil eelarves olid välja toodud, samuti lisada mõned uued väiksemad objektid," selgitas linnapea Mihhail Kõlvart linnavolikogu istungil.

Tänasel Tallinna linnavolikogu istungil toimus linna 2020. aasta lisaeelarve esimene lugemine, mille kohaselt suureneb linnaeelarve kogumaht 53,38 miljoni euro võrra. 

Linnavolikogu esimehe Tiit Teriku sõnul on tavapärane, et linn täpsustab ja korrigeerib lisaeelarvega tulude ja kulude mahtu. "Kuna linna rahaasjad on läbimõeldud ja korras, siis sisenesime kriisi heas seisus, mis võimaldab keerulisel ajal vastu võtta positiivse lisaeelarve. Linnaeelarve kogumaht suureneb üle 53 miljoni euro, millest ligi 33 miljonit eurot moodustavad erakorralised toetused riigieelarvest nii investeeringuteks, COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks tehtud kulutusteks kui ka kompensatsiooniks kultuuri- ja spordivaldkonna organisatsioonide kulude katteks," selgitas Terik. 

"Loomulikult on kevadine eriolukord mõju avaldanud ka eelarvele. Näiteks vähendatakse lisaeelarvega tulumaksu, reklaamimaksu ja parkimistasu laekumise prognoose. Samuti on koroonakriis tugevasti mõjutanud linnaasutuste omatulu laekumist," lisas linnavolikogu esimees. 

Saamata jäänud piletitulu hüvitamine

Lisaeelarvega suurenevad linna tulud kokku 18,42 miljoni euro võrra, linnakassa tulud vähenevad 6,5 miljoni euro ja linna asutuste omatulud 8 miljoni euro võrra. "Seda eelkõige riigi ühepoolse toetuse abil, aga ka täiendavalt laekunud planeeritust suuremate dividendide AS Tallinna Vesi poolt," rääkis Kõlvart. "Suuremas plaanis on lisaeelarvel koroona nägu ehk täna peame kinnitama need otsused, mis olid vastu võetud eriolukorra ajal." 

Samas suurenevad saadavad toetused riigieelarvest ja välisrahastusest 32,93 miljoni euro võrra. Lisaeelarves kavandatud muudatuste tulemusena suurenevad kulud kokku 8,7 miljoni euro võrra. Valdkonnad, kuhu suunatakse suurem osa täiendavatest finantsilistest vahenditest on tervishoid, linnatransport ning teed ja tänavad. "Lisakulu tekib linnatranspordi valdkonnas, kus suurendatakse dotatsiooni 3,2 miljoni euro võrra, mis katab eriolukorra ajaks tasuta sõidu tõttu saamata jäänud piletitulu ning täiendava puhastuse kulu," tuletas Kõlvart meelde ajutist piletimüügi lõpetamist eriolukorra ajal. "Neid kulusid me nüüd katame."

Finantsseis on stabiilne

Tallinna finantsseis on vaatamata raskustele jätkuvalt stabiilne. "Selleks kriteeriumiks on traditsiooniliselt meie finantsreiting, mis on kõrgel tasemel ja stabiilse väljavaatega," kinnitas Kõlvart. "Riigipoolne toetus annab meile võimaluse viia ellu kõik investeeringud, mis meil eelarves olid välja toodud, samuti lisada mõned uued väiksemad objektid."

Lisaeelarves on koroonaviiruse leviku tõkestamiseks moodustatud eraldi reserv linnaasutustele kogusummas 2,6 miljonit eurot. "Suurenevad ka investeerimisporjektide kulutused, kokku 7,2 miljonit eurot," ütles Kõlvart. "Vaatamata laenukoormuse suurendamisele jääb aasta lõpuks prognoositav neto võlakoormus tasemele 23%."

Haridusvaldkonnas on eriolukorrast tingituna ja linna poolt rakendatavatest täiendavatest kohatasu soodustustest lasteaedadele lisaeelarvega ette nähtud 400 000 eurot. Eralasteaedadele ette nähtud toetus kasvab 213 943 euro võrra seoses eralasteaedades käivate laste arvu kasvuga ning 80 897 euro võrra eralasteaedades käivate laste vanematele lasteaia kohatasu hüvitamisega eriolukorra ajal. 

Lisaeelarves on kavandatud vahendid munitsipaallasteaedade, huvikoolide, Tallinna Õppenõustamiskeskuse ning Tallinna Õpetajate Maja direktorite töötasude alammäärade tõstmiseks kuni 5% 1. oktoobrist k.a. Lasteaedade õpetajate ja õpetaja abide palga alammäära tõsteti 1. septembrist. 

Täiendavad hüvitised lapsehoiuteenuse maksmiseks

Sotsiaalhoolekande valdkonnas nähakse lapsehoiuteenuse hüvitise maksmiseks aasta lõpuni täiendavalt ette 332 846 eurot seoses eriolukorra ajal kolme kuu vältel rakendatud kõrgema lapsehoiuteenuse hüvitise määraga ning alates 1. septembrist 2020 toimunud hüvitise otstarbe laiendamisega, mis võimaldab hüvitise arvelt katta ka lapse toidukulu lapsehoius kohal käidud päevade eest. Uue meetmena makstakse septembrist lapsehoiuteenuse hüvitist koolieelse nõustamismeeskonna soovitusel lapsehoiuteenust kasutava haridusliku erivajadusega lapse vanemale, lapse eestkostjale või lapse perekonnas hooldaamise lepingu alusel lapse hooldajale võrdselt koolieelsete munitsipaallasteasutuste kulude vanema poolt kaetava kohatasuga.  

Tallinna Kiirabi tegevuskulud kasvavad lisaeelarvega 2,5 miljoni euro võrra seoses osutatava teenuse mahu täpsustumisega ja eriolukorrast tulenevate lisakuludega. Kultuurivaldkonnas nähakse muuhulgas ette Tallinna Linnateatri lisanduvate kulude kattes ette 60 300 eurot seoses uue tootmis- ja laohoone valmimisega Suur-Sõjamäel ja teatri tegevuse alustamiseks Salme Kultuurikeskuses.  

Investeerimisprojektide kulutused suurenevad lisaeelarvega 7,13 miljoni euro võrra. Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu valdkonna investeeringud suurenevad kokku 429 808 euro võrra. Tallinna Lastekodu imikute ja erivajadustega laste maja (Sõpruse pst 248) täiendavateks renoveerimistöödeks nähakse tänavu ette 452 000 eurot. Tallinna Kiirabi investeeringu kulutused suurenevad 169 366 euro võrra, millest kaetakse uute kiirabiautode ja nendesse meditsiiniseadmete soetus ning olemasolevate rendilepingute lõppemisel seni rendil olnud kolme kiirabiauto välja ostmine.  

Lisaeelarvega suurendatakse ühistranspordi liiniveo kulusid kokku 2,7 miljoni euro võrra. Sellega kaetakse saamata jäänud piletitulu ning ühissõidukite täiendav desinfitseerimisega seotud kulud.

Laadimine...Laadimine...