LAPSEVANEM: See ei kõlba kuhugi, kui laste naabruses tegutseb alkoholipood ja taaruvad joodikud

"Kui õnnestuks need asutused sulgeda, oleksid kõik lapsevanemad õnnelikud," viitab Niidi tänava lasteaeda põngerjale järele tulnud noor ema alkopoele ja kasiinole. Sellised ettevõtted lasteasutuste ukse all on nagu surematud Kaštšeid, mida pole suudetud hukata.

Pilt: Albert Truuväärt

LAPSEVANEM: See ei kõlba kuhugi, kui laste naabruses tegutseb alkoholipood ja taaruvad joodikud

Virkko Lepassalu

"Kui õnnestuks need asutused sulgeda, oleksid kõik lapsevanemad õnnelikud," viitab Niidi tänava lasteaeda põngerjale järele tulnud noor ema alkopoele ja kasiinole. Sellised ettevõtted lasteasutuste ukse all on nagu surematud Kaštšeid, mida pole suudetud hukata.

Seni on peamiselt räägitud, et vanalinnas rikub sisuliselt piiramatu alkomüük paljude inimeste, eriti kohalike elanike elu. Ometi pole see pole ainus koht Tallinna linnas.

"Süstlad vedelevad vahel ümberringi ja katkilöödud pudelid aia ääres, lapsed võivad neid kätte võtta," kirjeldab noor ema Roza, kes hommikuti toob last Niidi tänaval kasiino ja alkopoe kõrval asuvasse lasteaeda. "Siin kogunevad joodikud ja narkomaanid."

"Päevade viisi tolgendavad ümber poe," täiendab Rozat sõbranna, kes samuti on tol pealelõunal last ära toomas. "Karjuvad, kaklevad. Lapsed lähevad mööda ja küsivad, et mida nad seal teevad. Mis ma peaksin siis vastama? Seitse aastat tagasi kirjutasid lapsevanemad linnale, seitse aastat sõdisid. Hommikuti avaneb ikka päris hirmus pilt. Kui see õnnestuks siin sulgeda, oleksid kõik lapsevanemad õnnelikud. See ei kõlba kuhugi: lasteaia kõrval kasiino, no ja siis veel selline pood!"

Lootuse lasteaia direktor Niina Tammemets ütleb hiljem, et detailplaneering kaotab poe naabrusest lähematel aastatel nii kasiino kui ka viinapoe ning asemele ehitatakse uus maja. Ent ilmselt ei saa lootma jääda, et kunagi ehk mõned uusehitused alkopoed või kasiinod lasteasutustest eemale tõrjuvad, sest sellist kahtlast naabrust esineb linnas liiga palju.

"Turud" ümber koolide

Alkovastase sõja veteranile – nii nimetab end poliitik ja praegune Tallinna Kunstikooli direktor Märt Sults – on sellised olukorrad nagu praegu Niidi tänaval üsnagi tuttavad. "See oli totaalne sõda," meenutab ta sajandivahetusele eelnenud aastaid – Kopli kunstikooli, mida ta toona juhatas, ümbritses siis kolm alkokioskit.

Sults võttis enda missiooniks alkoäride väljatõrjumise kooli ümbrusest. "Tassiti sinna juba hommikul restide viisi odekolonni joomiseks," meenutab ta.

Kioskitest sai Sults lahti. Kadusid ka bordell ja muud urkad. Kaks alkot müüvat poodi tegutseb kiviviske kaugusel Kopli kunstikoolist ja õpilaste koduteel siiski tänase päevani. Tallinna volikogu õigusakti järgi ei tohiks alkot müüa koolile lähemal kui 50 m. Ent küsimus, kas kool algab ümbritsevast territooriumist või koolimaja seintest, võimaldab pikki juriidilisi vaidlusi. Alkoäri on nii kasulik, et kui vaja, lõigatakse kas või maja küljest meeter maha.

"Seal alkoäri ümber tegutses ikka väga julm seltskond ja juhtus igasuguseid asju," räägib Sults. "Koolis asus rahvas ehk potentsiaalne klientuur, ja siis "turg" ehitati sinna ümber. Asi läks sinnamaani välja, et sidusime trossi ümber putka ja kinnitasime teise otsa auto haagisekonksu külge, et kas lähete nüüd ise või… Sellist turgu ümber koolide tuleb hakata igalt poolt minema lõhkuma."

Paradoksaalne, aga seadus asus toona, 1990ndate lõpu metsikutel aegadel võrreldes praegusega palju rohkem koolidirektori poolel. See võimaldaski taolist, Sultsi kirjeldatud pressingut või jõunumbreid. Pigem seisnes asi selles, et seadust ei täidetud.  

"Nüüd aga kaitseb alkoäri kas või miljon omandiseadust, mis vahepeal on vastu võetud," räägib Sults. "Aga siiski – mitte miski ei kaalu üles lapsi. Loomulikult on linn teinud õige otsuse (soovides alkovastaseid reegleid karmistada – V.L.). Mina olen siin igal juhul kinnas igakülgseks toeks!"

Tallinna linnavalitsuse plaan näeb ette lasteasutuste juurde 150-meetrise alkovaba piiranguala kehtestamise. Kui siinjuures räägitakse ettevõtjate huvide kahjustamisest, siis tasub meenutada, et Tallinnas saab muide iga kolmas elanik osta nii lahjat kui ka kanget alkoholi oma elumajas või naabermajas asuvas müügikohas.

See tähendab, et umbes 142 000 inimese jaoks paikneb alkomüügiloaga toidukoht või alkot müüv pood n-ö käe-jala juures. Ülejäänud inimeste jaoks tähendaks alkoost "ränka", umbes mõnesajameetrist rännakut.

Konjunktuuriinstituudi andmetel on kanget alkoholi müüvate kaupluste arv 100 000 elaniku kohta Eestis suurusjärgus 200, Soomes 6 ja Rootsis 4. Sellised numbrid on juba palju aastaid tähendanud leebelt öeldes katastroofilist olukorda. Ometi on iga poliitalgatus alkomüüki kas või ajaliseltki piirata seni tähendanud massiivset vastukampaaniat. Iga kord on meedias valatud krokodillipisaraid ja kaupmeeste esindajad on seda nimetanud küll ettevõtlusvabaduse ahistamiseks, küll väikeettevõtluse väljasuretamiseks.

Kui 2004. aasta suvel kehtestati Tallinnas öine müügikeeld, tegutses siin 556 alkoga kauplevat poodi. Statistikast nähtub, et aastaga jäi neid sadakond vähemaks. Aga peagi pöördus langussuund tõusule, sest leiti uued nišid.

Viimane suur kurtmislaine, et alkomüüki ahistatavat, leidis aset aastatel 2014-2015, kui alkomüük kadus nn keldripoodidest. 2015. a märtsist keelati alkomüük Tallinnas pühapäeviti pooleks aastaks, ent kaubandusettevõte OÜ Aldar saavutas kohtu kaudu keelu tühistamise..
Nüüd aga tegutseb Tallinnas kokku ümmarguselt 2700 kohta, kus saab alkoholi osta, neist 1600 on omakorda baarid, pubid või restoranid. Seega on kas või alkoga kauplevaid poodegi tänapäeval üle poole rohkem kui "ettevõtluse hävingu äärele viinud" ja öise müügikeelu toonud 2005. aastal.

Tervise arengu instituudi andmetest nähtub, et igal aastal lisandub Tallinnas umbes paarkümmend alkot müüvat toidukohta ja samas suurusjärgus poode.

Juriidiliste vaidluste soo, kuhu siiamaani on alkot kaitsvad lobigrupid üritanud juba varakult võimalikke alkopiiranguid uputada, on kindlustanud mupole lõppematu tööpõllu. Paiku, kus patrullid pidevalt joodikutega maid on sunnitud jagama, leidub Tallinnas vähemalt kümmekond. Paraku paiknevad kogunemiskohad sageli laste kooliteel, näiteks bussi- või trammipeatustes. Seda n-ö paremal juhul – kui sellist väljendit on õige kasutada. Mõnelgi juhul ongi alkokaubandus koondunud just kooli vahetusse lähedusse, kus tänavajoomarid ja lapsed moodustavad sürreaalse terviku.

Kui Märt Sultsi kogemusi meenutada, siis tema arvates on nõnda käitutud mitte juhuslikult, vaid täiesti teadlikult – vaadeldes õpilasi kui potentsiaalseid kliente.

Pae turu kurb "klassika"

"No klassika on Pae turg," ütleb mupo kõneisik Meeli Hunt. Mupo on seal terve suvi patrullinud 7-8 korda päevas. "Ilmselt  muutus olukord joodikutele ebamugavaks, sest nüüd on osaliselt leitud jätkukoht – Priisle bussipeatus, kust me samuti iga päev läbi käime, ja sealt järgmine, ja sealt järgmine."

Päeval, mil Pae turgu külastame, valgub taevast kohatiste selgimiste vahepeal alla jugade viisi vihma. See paistab kohalikke staažikaid joomareid peletavat tõhusamalt kui politsei veekahur. Kuid see vaikus on petlik. Kahe vihmahoo vahepeal sätib end Pae turuhoone tagusele betoonrinnatisele istuma neljameheline seltskond. Välja ilmub liitrine Absolut Vodka pudel.

Pilti tingliku nimetusega "Idüll joomaritega" täiendavad veidi eemal asuvad kiiged, kus kümmekond last ennastunustavalt aega viidavad. Viinapudeli kummutajad kiruvad piltnikku ja teatavad, et siin ei tohi pildistada. Nende teada ei tohi avalikus kohas fotografeerida, küll aga tohtivat otse pudelist viina juua.

"Seal, kus poeke, seal ka kõrts," kommenteerib umbes poolesaja meetri kauguselt omas korteri avatud aknalt "etendust" jälgiv Valentina. Ainuüksi alkot müüvaid poode leidub tema kinnitusel Pae turu ümber kolm. Sinnasamasse lähedusse jääb kolm lasteaeda, veidi kaugemale neljas ning sajakonna meetri kaugusele gümnaasium.

Ka lihtsalt napsikohti ehk baare leidub turu ümber kolm. Paik sattus hiljuti sotsiaalmeediasse, kui kaks allakäinud tegelast otsustasid turuhoone taga pühenduda stseenile, mida tavaliselt peaksid võõraste pilkude eest varjama magamistoa kaitsvad seinad. Paraku sattusid sealt ühtlasi mööda jalutama lapsevanemad oma võsukestega, kes toimuvast selgituste jagamisega taaskord hätta jäid

"Nad käivad nagu tööl seal kogu aeg," muigab hapult Valentina sõbranna Olga, kes maja välisukse juures koolist tulevaid lapsi ootab. "Ja kasiinosid on siin veel omakorda kolm: justnagu rikkad inimesed elaksid ümberringi."

Viimasel ajal on purjutajaid siiski vähem, nendivad ümbruskonna elanikud. Mupo püüab sealt läbi sõita ja joodikuid korrale kutsuda nii sageli, kui nende patrullide ressurss vähegi võimaldab. 

Valentina kiidab linnavõimu Pae turu kiviparketi ja istepinkide eest, aga kurdab, et "siin on ainult viletsad napsikohad ümberringi. Sünnipäeva pidamiseks pole ühtegi viisakat kohta."

Peaparanduseta jäämine tapab?

Pae turu ühe õllebaari leti taga askeldab välimuselt üle 60-aastane Grigori. Baar on selline, nagu paljud omataolised siin Tallinnas: sisustus 1990ndate stiilis ja viina ühik nagu Nõukogude ajal – sada grammi. Ilmselt see just kliente meelitabki. Ainus kunde tol pealelõunal on üksildane pensionär.

"Põhikontingent käib ikka hommikuti ja õhtuti," selgitab Grigori. Hommikuti tulevad teadagi peaparandajad ja õhtuti võtavad oma pitsi või õllekruusi töölt koju ruttavad mehed. Loomulikult ei kiida vilunud baaripidaja Grigori heaks linna plaani, et alkomüük baarides enne kella 10 tuleks ära keelata, sest tema arvates soosivat see näiteks alkotaksondust. "Võib-olla tuleks ehk diskoteek teha?" mõtiskleb Grigori, sest hommikused peaparandajad annavad olulise osa teenistusest. Mupole soovitab ta aga Pae turu ümbruses korra pidamiseks valvekaameraid: sõitku ainult siis välja, kui jälle mõni kahtlane seltskond on kogunenud.  

Keeruline on öelda, kui palju linnas üldse tegutseb taolisi hommikusi peaparanduskohti. Kohe, kui linnas öörahu hommikul lõpeb, võib asuda kärakat müüma, sest ükski seadus seda ei keela. Mingit reklaami sellised baarid ei vaja, sest hommikuti joostakse neile tormi.  
Larissa "Baar 36" Majaka tänaval Stalini-aegse kortermaja  keldris on niivõrd tagasihoidlik, et siltki seinal paistab vaevalt silma. Ja tavaline möödakäija ei tulegi selle peale, et nurga taga keldris asub õllekas. Ometi annab see aimu koha populaarsusest. Kundesid leidub väheldases ja taas 1990ndaid meenutavas väikeses kõrtsiruumis vähe, sest on alles pärastlõuna. Perenaine Larissa meenutab, et tema baari on alkoholivastase võitluse raames ja elu tundma õppimiseks külastanud koguni toonane sotsiaalminister Jevgeni Ossinovski. Selgitamaks, et tänaseks juba langetatud, aga tol ajal kõrged aktsiisid siiski pankrotti ei vii.  

"Kui ma hommikul kella üheksaks tööle tulen, siis terve järjekord juba ootab, väriseb ukse taga ja vaatab mind anuvate silmadega, et valage juba rutem mulle 100 grammi viina, valage õlut." Baaripidaja Larissa peab teatraalse pausi. "Aga kuidas nad siis saavad, kui ümberringi avatakse alles 10? Inimestest on kahju! Meie töös ei muuda see midagi, kui peaksime tund aega hiljem avama. Mitte midagi!"
Sõnaosava Larissa tõttu kujutavat baaride hilisem avamine, nagu linnavalitsus kavandab – kella 10-st, et juba hommikul kooli siirduvad lapsed ei peaks purjus inimesi nägema –, ohtu inimeste elule. Kui õigel ajal peaparandust ei saa, võivat ees oodata siirdumine manalateele.

Mupo käed jäävad lühikeseks

Larissa tunnistab ausalt, et nõudluse tõttu võiks baari avada ka kell 7 hommikul, aga ta ei suutvat nii vara ärgata. Samas laabub tal läheduses, Peterburi mnt ääres asuva ja ööpäev lahti ajaveetmise kohaga tihe, ehkki otseselt kokku leppimata koostöö. Kõrtsis jorutatakse nädalavahetuseti öö läbi. Hommikusel tagasiteel võetakse enne koju magama minekut Larissa juures viimased napsid.

Kui vestelda kas või Pae turu, Majaka piirkonna või mõne teise paiga elanikega, siis heidetakse sageli ette, et mupo jauravaid tegelasi ei vahista, mõneks ajaks ühiskonnast ei eralda või ühiskasulikule tööle ei suuna. Ilmselt mäletatakse Nõukogude aja legendaarset 15 päeva karistust või joodikute kunagist sunniviisilist, ajutist ja kohtu otsusega eraldamist ravi- ja tööprofülaktooriumitesse. Praegused seadused näevad mupole alkohoolikute või eluheidikute korralekutsumisel ette siiski vaid piiratud mänguruumi.

"Jah, meie käed jäävad lühikeseks," ütleb Hunt. "Meie saame piirduda vaid märkuste tegemisega kodanike avalikus kohas alkoholi tarbimise kohta ja saame paluda neil lahkuda. Kui inimene ise jalgu alla ei võta, kutsume appi politsei, kes siis kodaniku kainenema viib. Kui inimene käitub agressiivselt, siis samuti."

Hundi sõnul meelitavad alkopoed ligi, ja nii kujunevadki nn vabaõhukõrtsid: "Kaugele ei hakata minema, sest peagi on vaja uut annust."
Linnavalitsuse plaani järgi kehtestatakse koolide, lasteaedade jt lasteasutuste juures 150-meetrine piiranguala, kus ei tohi asuda alkomüügile keskendunud kauplusi. Praegu on see vöönd 50 meetrit. Tõenäoliselt sulgeks see piirang Tallinnas vähemalt 15 kauplust. Lisaks pannakse ette lõpetada meelelahutuskohtades nagu baarides, ööklubides jm alkomüük tööpäevale eelneval ööl kell 2 ja puhkepäevale eelnevalt kell 3. Lisaks tahetakse lõpetada varahommikune, tavaliselt kell 7 algav alkomüük baarides ning mitte lubada seda enne kella 10.

Mart Luik: sobiva lahenduseni ärgem keerakem kraani kinni

Mart Luik (Isamaa) ütles volikogus, et Isamaa fraktsioon üritab asju vaadata ka ettevõtja poole pealt.

"Ma arvan, et ideena ei vaidle keegi eriti selle vastu, et lasteasutuste läheduses tuleks alkoholi müüki piirata ning luua nende ümber turvatsoon," ütles Luik. "Aga tulla vanalinna baarile ette kirjutama, et laupäeva öösel ei tohi seal alates kella kahest enam kliente teenindada, siis seesama ettevõtja pool ütleb, et sõbrad, te lõhute mu baari äri selle karmi piiranguga ära ja midagi tegelikult asemele ei paku."

Luige väitel tuleb piiranguid kindlasti arutada ka ettevõtjatega – et millist mõju need avaldavad. "Nii et enne, kui meil pole paljudele sobivat lahendust, ärgem kraani päris kinni keera," lisas ta.

Kristen Michal: alkomüük laste lähedal lõppegu kohe

"Minu sõnum on sama, mida majandus- ja kommunikatsiooniministeerium juba ütles, et need tuleks juba täna kinni panna," väitis volikogus Kristen Michal (Reformierakond).

"Kui linnapea pöördus avalikkuse ja linnavolikogu poole, et ta soovib seda debatti pidada, siis minu arvates on siin mõned olulised kohad, mis ta välja tõi: baarid, mis on laste mänguväljakute ja koolide kõrval ning rikuvad reegleid," rääkis Michal. "Minu sõnum on sama, mida MKM juba ütles, et need tuleks kohe kinni panna. Tegelikult ei ole siin mingit küsimust: palk jookseb, hakka tööle! See on linna töö, siin ei ole midagi debateerida."

Michal lisas, et tal on raske mõista, mis eesmärki teenivad ühistranspordipeatustes ja koolide kõrval asuvad kauplused ja baarid, mis avatakse kuuest-seitsmest hommikul.

Tiit Terik: kuritegevuses annab tooni alkohol

Tallinna volikogus kohtas linnapea Mihhail Kõlvarti mõte alkole lisapiiranguid kehtestada harva nähtavat üksmeelt. Pisut skeptilisemaks jäi debatis vaid Isamaa esindaja Mart Luik, ent temagi nõustus, et lasteasutuste ümber tuleb luua turvatsoon.

"Tallinnas on ööpäevas politsei väljakutseid 65, neist iga kolmas on seotud alkoholi või selle liigtarbimisega," ütles Keskerakonna liige Tiit Terik. "Kas me koondame mingid pahed mingisse kindlasse tsooni? Võtame või Ameerika näite: Las Vegas ja Atlantic City on populaarsed hasartmängijate seas, samas on omavalitsusi, mis kasiinosid üldse oma territooriumile ei luba. Kui me räägime nii alkoholist kui ka kasiinodest, siis regulatsiooni võimalusi on teisigi. Väga tähtsad on ka eri  esindusorganisatsioonide ja huvigruppide arvamused. Toiduliidu juht Sirje Potisepp on oma arvamust avaldanud, sama on teinud  Tallinna tervisenõukogu, aga kindlasti on see teema vaja läbi vaielda, arutada poliitilisel tasandil ja jõuda siis järeldusele, kas kell kolm öösel baarist saadav viskiklaas on inimõigus või ei ole."

Rainer Vakra: joodikud ise ju oma viga ei tunnista

Rainer Vakra (SDE) märkis volikogu ees, et varasemad alkopiirangud on mõjunud pigem positiivselt.

"Kui küsida Eesti inimeste käest, kas sa tead kedagi, kes joob liiga palju, siis 80% vastab jaatavalt," rääkis Vakra. "Kui küsida, kas teie ise joote liiga palju, vastab 85%, et nemad need ei ole. Aga on baare, mis avavad uksed kella seitsmest ja töötavad ainult kella kümneni, see näitab, et inimesed on loovad." Samamoodi nagu Terik, kutsus ka Vakra mõtisklema, kas mitte lubada mõnele kindlale piirkonnale, mis lasteasutustest ja elanikest rohkem eemal, pisut rohkem. "Tallinnas on Telliskivi piirkond, kus toimub väga palju eri üritusi, ja praegu võib ka öelda, et seal ei ole ka ühtegi elanikku, keda see segaks, ja vastupidi," rääkis Vakra. "Vaatasin läbi selle eelnõu mustandi – see sulgeks praegu Nõmmel ühe poe, Mustamäel kaks ja mõnes kohas mõne veel. Tegemist ei ole massiivse muutusega."

Vakra tõdes, et nii Eestis kui eraldi võetuna Tallinnas on olukord läinud paremaks ning varasemad piirangud on oma eesmärke täitnud. "Põhja-Tallinnas on kolm baari, mis on avatud ööpäev läbi. Näiteks Rootsis on nendes kohtades, mis on kauem avatud, erilised turvanõuded."

Mart Kallas: korda rikkuvad baarid karmi järelevalve alla

"Mina arvan, et baarid, kus on probleem, peaksid olema eraldi järelevalve all, ja baarid, mis korda rikuvad, neid tuleb siis ka vastavalt käsitleda," ütles volikogus EKRE saadik Mart Kallas.

"Mul tekkis kohe küsimus, kas meelelahutusasutuste alla lähevad ka hotellid ja nende lobid," lausus Kallas. "Sealt me alkoholi ära korjata kindlasti ei saa. Ma tean ka kohti, mis on ööpäev läbi avatud, aga samas korrarikkumisi seal eriti palju ei ole. Kui on, siis saadakse kord majja ja elu läheb edasi."

Laadimine...Laadimine...