Lauluväljaku raadiotorn sai pidupäevaks korda

"Meie ilusal lauluväljakul oli üks plekk pintsakul, mis lausa karjus eemaldamise järele," ütles ERR-i uudisteankur Margus Saar. "Suur aitäh just Tallinna linnavalitsusele, kes pani raaditorni remondile otsustavalt õla alla."

Pilt: Albert Truuväärt

Lauluväljaku raadiotorn sai pidupäevaks korda

Ivo Karlep

"Meie ilusal lauluväljakul oli üks plekk pintsakul, mis lausa karjus eemaldamise järele," ütles ERR-i uudisteankur Margus Saar. "Suur aitäh just Tallinna linnavalitsusele, kes pani raaditorni remondile otsustavalt õla alla."

Möödunud nädalal lõppes lauluväljaku raadiotorni kapitaalremont ja nüüd on torn saabuvaks XII noorte laulupeoks valmis – seal asuvad pidu kommenteerivatele ajakirjanikele tänapäevased töökohad. Torn sai uued rõdud, sest vanad olid juba ohtlikud. Paigaldati uus elektrisüsteem, lisati ventilatsioon, jahutussüsteem ja õhkküte. Täiesti uus asi on kanalisatsioon, mida selles hoones enne ei olnud. "Torn taastati ja nüüdisajastati täielikult muinsuskaitse tingimusi arvestades," kinnitas lauluväljaku juht Riho Rõõmus.

Portreed seintel

Tegevlinnapea Taavi Aas rõhutas, et lauluväljak on meie rahvale püha paik, kus kõik peab kena välja nägema. "Kui me panime 2016. aastal linnaeelarvesse raha, et raadiotorn korda teha, siis ei tulnud keegi selle peale, et see kordategemine võib nii keeruliseks osutuda," rääkis Aas. "Mõtlesime, et mis see väike maja siis korda teha pole, aga nii lihtsalt need asjad siin ei läinud. Vaatamata kõigile raskustele on raadiotorn nüüd korda saanud ja kindlasti jagub temast rõõmu kõigile, aga eelkõige neile, kes siin tornis oma tööd hakkavad tegema. Raadiotorni seinad pole kunagi varem nii sirged olnud kui nüüd."

Raadiotornist mitmeid laulupidusid rahvale vahendanud telemees Margus Saar oli kordatehtud ehitist külastades silmanähtavalt rõõmus ega hoidnud kokku kiidusõnu nende kohta, kes telerahvale nii vajaliku maja tänapäevaseks teha aitasid.

"Meie ilusal lauluväljakul oli üks plekk pintsakul, mis lausa karjus eemaldamise järele," ütles Saar. "Kõik, kes raadiotornis on laulupidusid vahendanud, on oodanud seda aega, mil siin saab heades tingimustes taas tööd teha. Küllap läheb nüüd kõik hästi, ka kaablid saavad olema õigesti ühendatud ja laulupidude vahendamine võib tõrgeteta toimuma hakata. Tahaksin kõigi poolt, kes siin töötama hakkavad, tänada selle tähtsa maja kordategijaid – suur aitäh just Tallinna linnavalitsusele, kes pani otsustavalt õla alla. Ilma selleta me poleks ju praegu siin sellel rõõmsal sündmusel."

Tunnustamaks rahvusringhäälingut ja lauluväljaku arhitekti, on raadiotorni kolmele korrusele antud kolme suurmehe nimed ning nende näod vaatavad suurelt vastu koridoride seintelt: Valdo Pant, Ivar Trikkel ja Alar Kotli.

Eelmise sajandi arhitektuuripärl

Pärast renoveerimist täidab raadiotorn endiselt sama ülesannet, milleks ta kunagi loodi – see on lauluväljaku ülekandepunkt. Raadotorni saab kasutada ka väiksemate sündmuste korraldamiseks, samuti moodsa väikebüroona.

"Alar Kotli projekteeritud Tallinna laululava oli unikaalne rahvuslik arhitektuuripärl eelmisel sajandil ja ta on oma unikaalsuse säilitanud tänase päevani. Meie ülesanne on teda korras hoida," lausus Rõõmus. "Loodan, et riigi ja Tallinna koostöö lauluväljaku edasisel arendamisel jätkub. Linn, kellele lauluväljak ju kuulub, on meid alati toetanud, aga hea meel on, et ka riik on hakanud huvi tundma lauluväljaku käekäigu vastu ja kultuuriministeerium on samuti meid abistanud."

Laadimine...Laadimine...