LINNA ETTEVÕTLUSPÄEV: Eduka eesmärgi suunas tuleb kas või lamada

Kui eesmärgini ei ole võimalik jõuda suurte hüpetega, tuleks sinna jõuda kas või lamades, edukat ettevõtet aga saab alustada ka null euroga – muu hulgas sellist nõu jagasid asjatundjad linna ettevõtluspäeval.

Pilt: Scanpix

LINNA ETTEVÕTLUSPÄEV: Eduka eesmärgi suunas tuleb kas või lamada

Kui eesmärgini ei ole võimalik jõuda suurte hüpetega, tuleks sinna jõuda kas või lamades, edukat ettevõtet aga saab alustada ka null euroga – muu hulgas sellist nõu jagasid asjatundjad linna ettevõtluspäeval.

Tallinn korraldas hiljuti järjekordse ettevõtluspäeva, mis julgustab inimesi firmat asutama ning annab alustavatele ettevõtetele väärt nõu.

 

 

INDREK LAUL: Ettevõtja peab olema haritud ja loominguline

 

"Noored, saage hea ülikooliharidus ja siis minge ärisse," soovitas AS-i Estonia Klaverivabrik juht Indrek Laul Tallinna ettevõtluspäeval.
Laul rääkis ettevõtluspäeva ettekandes, et hea haridus on kõige alus, luues edukale ettevõtjakarjäärile viljaka pinna. "Noored, saage hea ülikooliharidus ja siis minge ärisse," lausus ta ja lisas, et ülikoolis õppides saab ka tutvusi, mis tulevad kunagi hiljem äris kindlasti kasuks.


"Meie toodame praegu näiteks kõige enam müüdud klavereid Ameerika Ühendriikides."  selgitas ta. "Võitlus Estonia kaubamärgi üle käis meil Ameerikas aga pea 20 aastat, sest enamik riike ei luba registreerida riigi nime brändi nimeks."
Laulu sõnul on Eesti ettevõtted kahjuks vähe tootlikud, ettevõtluse ülesehitus lihtsakoeline ning napi intellektuaalse omandiga.
"Ettevõtte filosoofia peab olema paigas, ja selle saab paika panna vaid ettevõtte juht. Meie firmasse tahavad tööle tulla ka noored inimesed, nii et tööjõuprobleemi väga ei ole. Meil on meistrid, kes saavad pärast öelda, et nemad panid selle klaveri kõlalaua või vormisid need keeled – see on väga eriline käsitöö, mida ka töötajad naudivad."

 

 

Enne tasuks patent ära kaitsta ja alles siis uus toode müüki tuua

 

 Oma leiutise kopeerimise vältimiseks on soovitatav toode võimalikult kiiresti Hiinas registreerida.
Patendivolinik Mikas Miniotas selgitas, mis vahe on patendil, kaubamärgil ja disainil. Patendi saavad leiutised, mille registreerimisel tekib patendiomanikul ainuõigus leiutise üle. Patendiga saab kaitsta leiutise sisu ja patent kestab 20 aastat. Kaubamärk on visuaalne tähis, millega eristatakse antud kaupa või teenust teiste sarnaste seast. Kaubamärgi abil ei saa kaitsta kaupade või teenuste sisu. Kaubamärk kestab kümme aastat, kuid seda on võimalik lõpmatuseni pikendada.


Disain on toote välimus ja selle kaitse kestab 25 aastat. Disainile kaitse loomiseks peab see alati olema täiesti uus. "Kaitsevorm tuleb valida selle järgi, kas inimene soovib kaitsta leiutise sisu või välimust," ütles Miniotas. "Oma kaupa müüma asudes tuleks taotleda kaubamärgi õigust."


Intellektuaalomandit on võimalik kaitsta nii riiklikult, Euroopa Liidu tasemel kui ka rahvusvahelisel tasemel üle kogu maailma.
Intellektuaalomandi kaitsmine aitab toodet kopeerivad konkurendid eemal hoida. "Enne tasub registreerida intellektuaalomand ja siis tuua uus toode müüki, mitte vastupidi," lausus intellektuaalomandi spetsialist Siim Timpson. "Oluline on läbi mõelda, millised on firma sihtturud ehk majanduspiirkond. Mõne sihtturu väljajätmine võib hiljem osutuda suureks probleemiks, seega tuleb hoolega läbi mõelda, kus toodet müüa ja teenust pakkuda. Enne intellektuaalomandi registreerimist tuleb veenduda, et see oleks uudne ja vastaks registreerimise tingimustele. Vajadusel tasub küsida nõu ja abi professionaalidelt."

 

 

Kõige raskem on esimese saja euro teenimine

 

"Kui eesmärgi suunas ei saa kohe joosta, võiks alguses selles suunas kas või lamada, kui  muu ei ole võimalik," ütles Prototroni tehnoloogiliste ideede fondi juhataja Jana Pavlenkova.


 Enne firma loomiseks toetusraha küsimist võiks Pavlenkova sõnul katsetada tarbijate hulgas äriidee vettpidavust, et hiljem ei oleks kahju raisatud rahast ja sellest, et keegi toodet osta ei taha. Hea näide halvasti läbimõeldud äriideest tuleb Pavlenkova sõnul 1985. aastal Ameerika Ühendriikidest, kus tehnoloogiaspetsialistid lõid esimese puutetundliku ekraani, millest sai Apple`i telefonide eelkäija, kuid mis sel hetkel ei huvitanud mitte kedagi. "Toodet ei osatud lihtsalt inimesteni viia, sel ajal tundus kõigile arusaamatu, miks nad peaksid kogu aeg online olema," selgitas Pavlenkova.


Toodet arendati neli aastat, kuid seda ostsid põhiliselt vaid arendajate enda pereliikmed ja tuttavad, nii et lõpuks õnnestus müüa 300 ekraani. "Kogu lugu lõppes siiski hästi, sest see tehnoloogia võeti kõikjal üle. Esimese saja euro teenimine firmas on alati raske, tavaliselt peab ettevõtja rääkima oma äriideest vähemalt sajale investorile, enne kui ta kuhugi jõuab. Ka toote müümine esimesele sajale inimesele on kõige raskem, aga edaspidi läheb juba lihtsamaks. Tihti takistavad ettevõtete loomist müüdid, mis panevad inimesed loomisprotsessi pelgama, kuid neid ei tasu uskuda, pigem on vaja julgelt tegutseda."

 

 

Levib väärarusaam, et firma loomine jääb raha taha

 

"Oluline ei ole see, mis summaga alustatakse, vaid see, kuhu tahetakse jõuda," nentis Tallinna ettevõtluspäeval ettevõtluskoolitaja ja -mentor Sirle Truuts. "Sageli jäävadki ettevõtjad kinni raha taha. Levinud on väärarvamus, et kui  ettevõtte alustamiseks ei ole piisavalt raha, siis ei olegi selle tegemine võimalik."


Äri alustamine sõltub eelkõige ettevõtja ettevalmistusest ja planeerimisoskusest, lausus Truuts, kes ise pani oma firmale aluse null euroga. "Ettevõtja peab olema sisemiselt motiveeritud võimalikele probleemidele lahendusi leidma, vajadusel peab ta tahtma jõuda lõppeesmärgini n-ö ringiga," selgitas ta. "Ettevõtluses oleneb palju sellest, kuidas lõppeesmärgini jõutakse. Oluline ei ole see, mis summaga alustatakse, vaid see, kuhu tahetakse jõuda. Sageli jäävadki ettevõtjad kinni raha taha. Esineb väärarvamus, et kui ettevõtte alustamiseks ei ole piisavalt raha, ei olegi selle tegemine võimalik. Probleemide tekkimisel tuleb hakata otsima neile lahendusi. Sageli aga jäädakse mugavustsooni ja ei suudeta takistusi ületada. Samuti mängib rolli riskide võtmise julgus, kuid inimese loomuses on pigem riskide vältimine. Peab arvestama, et ettevõtlusega alustades ei saagi olla kõik ideaalne ja kvaliteet maksimaalsel tasemel."


Töötukassa uuringu järgi on suurimad mured ettevõtluses esimese aasta jooksul klientide leidmine ning probleemid ressurssidega ja koostööpartneritega.

 

 

MARATI JUHT: Tegime rikutud brändist popi noortetoote

 

OÜ Marat juhatuse liige Raul Saks pidas kunagi Marati brändi nii rikutuks, et sellest ei saa midagi luua, kuid nüüdseks on ettevõte kasvatanud oma edasimüüjate arvu 25-ni ja sellega asi veel ei piirdu.  


Saksa sõnul küsisid tema tuttavad uuenenud Marati algusaastatel, miks tal on vaja seda teha. "Kunagi ei maksa loota, et inimesed usuvad ja saavad sinu visioonist aru," tõdes ta. "Ka mina ise arvasin kunagi, et Marati bränd on nii rikutud, et sellest ei saa midagi luua. Nüüdseks oleme kasvatanud edasimüüjate arvu 25-ni, ja see  kasvab aina edasi. Noored kannavad Marati pusa – Eesti turg on küll väike, aga me saame hakkama."


Marati tooted valmivad Valgevenes, sest Eesti õmblejatele ei suudaks firma palka maksta. "Ükski õmbleja ei tule Eestis enam tööle 700 euroga, kõik tahavad saada vähemalt 1000 eurot kätte," rääkis ta. "Kahjuks ei taha inimesed ka selle raha eest rutiinset tööd teha, tänapäeva maailm on lihtsalt muutunud."

 

 

 

Nipid alustavale ettevõttele

 
1. Äriidee on väärtusetu, kui sellele ei järgne tegevust.


2. Alusta palgatöö kõrvalt.


3. Rahatarkuse arendamine endas (teadlik planeerimine).


4. Märka võimalusi ehk kasuta olemasolevaid ressursse.


5. Tee koostööd teistega.


6. Alustades tee ise kogu töö ära (ajamahukam, aga pikemas perspektiivis tulus).


7. Koosta "liftikõne" oma idee tutvustamiseks.


8. Arenda ja koolita end tasuta ettevõtlusalast infot kasutades.


9. Aja ja tegevuste planeerimise oskus.


10. Ära kiindu ideedesse.


11. Sõnasta ja vii ellu eesmärgid (oluline selleks, et tekiks reaalne tahe) ja tegevusplaanid.


12. Ole oma sõnumites selge (kas ikka saadakse aru, millega tegeled?).


13. Räägi oma ideest ja haara kinni võimalusest see ellu viia.


14. Hakka blogi pidama (nt teekonnast ettevõtjaks).


15. Ole järjepidev.


16. Arenda enesedistsipliini.


17. Arenda müügioskust ja -julgust.


18. Teadlik valik äriidee osas – teenused vs tooted.


19. Muuda olemasolev vara tuluks (jagamismajandus).


20. Muuda olemasolevad teadmised/oskused tuluks.


21. Arvuta välja oma isiklik miinimum-tunnitasu.


22. Arvuta välja toote/teenuse oma- ja müügihind.


23. Jaga teiste ettevõtetega kulusid.


24. Arvuta välja tasuvuspunt ehk "0-kasum".


25. Tööta kodukontoris (kui äriidee seda võimaldab).


26. Koosta ülevaade püsi- ja muutuvkuludest.


27. Kasuta/osta vähekasutatud tehnikat/mööblit ettevõtluseks.


28. Loo oma koduleht vabavarale.


29. Ava e-pood enne füüsilise asukohaga poe avamist.


30. Seo e-pood maksekeskusega.


31. Müü tooteid, omamata enda ladu.


32. Küsi klientidelt ettemaksu.


33. Müü tooteid, mida klient mõistab ja vajab.


34. Turunda ja müü seal, kus asuvad kliendid.


35. Kasuta turunduses automaatseid lahendusi.


36. Kaasa praktikante.


37. Kaasa vabatahtlikke.


38. Koosta visiitkaardid.


39. Kogu ja jaga kogemuslugusid.


40. Koosta reklaammaterjalid (seda vajadust alahinnatakse sageli).


41. Ava valdkonnaga seotud blogi.


42. Kasuta Google Adwords lahendusi.


43. Loo turunduskampaania, mis jääb meelde.


44. Mõõda kodulehe külastatavust Google Analyticsi abil.


45. E-maili turundus kogutud andmebaasile (NB! Isikuandmete teema!).


46. Koosta tutvustav video toote, teenuse või ettevõtte kohta.


47. Kirjuta valdkonnaga seotud artikleid.


48. Tee koostööd arvamusliidritega.


49. Tee koostööd valdkonna ekspertidega.


50. Liitu Facebookis eri gruppidega.


51. Koosta müügi- ja turundusplaan.


52. Korralda toote/teenuse (tasuta) tutvumisõhtu.


53. Jälgi konkurente ja ole teadlik enda konkurentsieelistest.


54. Ole teadlik enda äristrateegiast.


55. Ole aktiivne suhtleja.


56. Koosta e-raamat.


57. Sõnasta visioon ja koosta tegevuskava selleni jõudmiseks.


58. Koosta ühispakkumisi teiste ettevõtetega.


59. Liitu ettevõtjaid koondavate organisatsioonidega.


60. Lisa turunduslik sõnum/logo arvetele.


61. Lisa turunduslik sõnum e-maili signatuurile.


62. Loo lojaalsete klientidele motivatsiooniprogramm – muuda kliendid fänniks.


63. Kirjelda ära nn müügitrepp – mida pakud kliendile eri etappides.


64. Ava pop-up ehk ajutine pood enne püsipoe avamist.


65. Tee telefonimüüki.


66. Leia turundusvõimalusi teles/raadios.


67. Osale valdkonnaga seotud üritustel vabatahtlikuna (kontaktvõrgustiku loomiseks).


68. Loo loovad reklaamkingitused, mis jäävad meelde ja loovad väärtust.


69. Lisa reklaam (koos kontaktidega) sõidukile.


70. Osale kampaaniaüritustel.


71. Eristu massist – too välja, miks just sina oled eriline.


72. Ole inspiratsiooniks teistele.


73. Õpi tundma valdkonda, kus tegutsed.


74. Tee rahaasjad korda ennekõike iseendal.


75. Säilita või loo muu sissetulek, kui äriidee elluviimine vajab ressursse.


76. Planeeri ettevõtte finantse teadlikult – kasuta omavahendeid.


77. Müü olemasolevat vara, et saada raha ettevõtluseks.


78. Kaasa toetusi.


79. Kaasa annetusi.


80. Pea melees, et "rumalad", sõbrad ja pere on sinu esimesed kliendid.


81. Osale ettevõtluskoolitustel, mis toetavad ettevõtluspädevust ettevõtjana.


82. Vali sobiv pank koostööpartneriks.


83. Finantseeri äri krediitkaardiga.


85. Kui vaja, võta äri alustamiseks mõistlikke laene. Näiteks ettevõtte stardilaenu, laenu eraisikuna kinnisvara tagatisel,

väikelaenu või käibekapitalilaenu.

Laadimine...Laadimine...