LINNAFOORUM: Tallinnas võiks olla veetänavad, kus sõidaksid paadid

"Soovitav on märkida vana merepiir, mis oli kunagi ammustel aegadel 100 meetri kaugusel suurest Rannaväravast, samuti oleks tore märkida ära ajaloolise Härjapea jõe kulgemine," rääkis linnafoorumil sadamaala üldplaneeringu konkursi žürii liige Peeter Pere.

Pilt: Scanpix/ Toomas Paaver

LINNAFOORUM: Tallinnas võiks olla veetänavad, kus sõidaksid paadid (1)

"Soovitav on märkida vana merepiir, mis oli kunagi ammustel aegadel 100 meetri kaugusel suurest Rannaväravast, samuti oleks tore märkida ära ajaloolise Härjapea jõe kulgemine," rääkis linnafoorumil sadamaala üldplaneeringu konkursi žürii liige Peeter Pere.

Eile ja täna toimuv linnafoorum vaagis taas Tallinna mereääre ja sadamaala tulevikku. Tuleb tähtsaks pidada sadama ala avatust nii merele kui muule linnale," selgitas Pere. "Soovitav on ka kuidagi markeerida vana merepiir, mis oli kunagi ammustel aegadel  100 meetri kaugusel suurest Rannaväravast, samuti oleks tore märkida ära ajaloolise Härjapea jõe kulgemine."

"Aastasadade jooksul on rannajoon liikunud mere poole ja sellega võiksime ka edasi liikuda, tekitades sinna kanaleid ja veetänavaid, millel liiguks veetransport" lisas  kesklinna merele avamise visiooni üks looja, arhitekt Toomas Paaver. "Mere äärde võiks peale linnahalli kerkida veel suuri ühiskondlikke hooneid. Kui me teeme suuri arendusi ilma et seal asuks olulisi linna sümboleid, siis me ehitame väga vaest linna."  

Ka vanalinna ümbritsev bastionide vöönd tuleks Paaveri hinnagul rohkem merega siduda. "Hea oleks kui juba vanalinna servast oleks mugav võimalus pääseda jalgsi mere äärde, et iga inimene, kes vanalinnas mere poole satub, tunnetaks ka mere lähedust," lausus ta. "Selleks peaksid meie pargid olema jalakäijatele omavahel meeldivalt ühendatud. No näiteks Kadrioru park ja bastionide pargid saavad olema ühendatud Reidi teega, mis ise  kujundatakse omaette pargialal, mille vahel sõidavad ka autod. Meil on Tallinnas Kaarli puiestee ja Rävala puiestee, mis mõjuvad ju samuti pargilike koridoridena, kus on ka liiklus. Tänavad võivad olla eri laiusega, aga tähtis on see, et sõidutee moodustaks tänavaruumist umbes kolmandiku. Ülejäänud peaks olema avalik ruum inimeste jaoks. Ja väga hea oleks, kui uusrajoone projekteerides peetaks kinni põhimõttest, et tänavaruum moodustaks umbes poole majadealusest ruumist."

Pool maad mingu tänavateks ja parkideks

Sadam on üks paljudest  maaomanikest mereäärsel alal. Iga sealne maaomanik peaks Paaveri kinnitusel mõtlema, selle peale, et pool tema arendatavast maast läheks avalikuks ruumiks tänavatena ja nende külge kuuluvate parkidena. "Arhitektid sageli alahindavad seda," kurtis Paaver. "Ideaalne oleks, kui tänava alad kuuluksid linnale, kes siis peab nende heakorra eest hoolitsema. Põhiküsimus on, kas sadam annab vajaliku tänavavõrgustiku maa-ala linnale üle ja kas linn võtab selle vastu."

Mõned foorumil viibinud spetsialistid kritiseerisid, et sadamaala üldplaneeringu konkursi võitnud Briti Zaha Hadid Architectsi plaan pole parim ja konkursil ei saanud tähelepanu Eesti arhitektid.  Žürii liige Peeter Pere tõrjus igasugused kahtlused resoluutselt tagasi. "Sadam läks piirkonna arendamise põhikava konkursil pisut riskantsemat teed. Selle asemel, et võtta paar Eesti ja mõned välismaa parimad tegijad ja anda neile lähteülesanne, otsustati konkursi tingimuste latt lasta nii madalale, et enamus Eesti tegijatest võiksid samuti konkursist osa võtta," selgitas Pere, et ka Eesti arhitektid olid konkursile igati teretulnud. "Konkursil osales palju meie arhitekte ja oli ka segavõistkondi. Kätt südamele pannes võib öelda, et žürii otsus ei arvestanud kuidagi võitja  minevikusaavutusi. Otsus tehti konkreetse töö põhjal."

Pere tunnistas, et konkursi võit olevat sporditermineid kasutades olnud lausa fotofiniš ja kolmel parimal finalistil avaneb praegu hea võimalus koostööd teha, et valmiks parimatest parim sadamapiirkonna arendamise kava. Pere kiitis ka võitjate koostöövalmidust ja tahet mõista Tallinna ajaloolisust. "Ollakse väga koostöövalmid ja algset planeeringut kohandatakse  ka edaspidi vastavalt Tallinna vajadustele," oli Pere kindel. "Kõik need ajaloolised aspektid, mida žürii pidas tähtsaks, võetakse lõpliku kava koostamisel arvesse. Eesti Kavakava arhitektuuribüroo võistlustöös oli näiteks tähtsaks peetud ajaloolist vaadet vanalinnale, mis peaks sadama poolt vaadates säilima, ja see ka säilib.

Reidi tee võtab Narva mnt liiklust vähemaks

Liiklusohutuse ekspert Dago Antov selgitas, et tähtis on ka, kuidas uue sadamaala liiklus hakkab välja nägema. "Seda sadamale kuuluvat ala ei saa vaadata ainult mingi mereäärse ala liiklusena, vaid tuleb lähtuda tõisasjast, et see on  üks osa kogu linna liiklusskeemist," ütles ta.

Piirkond on Antovi sõnul tihedalt seotud nii Kadrioru, kesklinna, vanalinna kui Kalamajaga. Aga kaudsemalt ka teiste linna asumitega, mille transiitliiklus seda nii või teisiti puudutama hakkab. Hinnangute kohaselt läbib seda piirkonda kahe kolmandiku ulatuses selline sõidukite voog, mille liikumise sihtpunktiks pole kesklinn, vaid mõni teine linna piirkond. Siin muutub tähtsaks ka parkimise kord. Kui maa kuulub eraomanikele, hakkavad nemad seda suuremas osas määrama. "Kui me loome uusi parkimiskohti sadama piirkonda, siis tekitame ka linnas täiendavat liiklust," selgitas Antov. "See on üksühene seos. Mida enam me sinna parkimisvõimalusi loome, seda suuremad ummikud kogu kesklinnas tekivad."  

Rajataval Reidi teel on Antovi meelest küll suur väärtus idapoolse linna ja kesklinna vahelise liikluse seisukohalt, sest Reidi tee võib aidata autodest tühjendada teisi tänavaid, näiteks Narva maanteed. Smas tuleks ,mõelda, kuidas suunata liiklust Reidi tee lõpust kesklinnas edasi.  "Reidi tee lõpeb linnahalli juures. Mis edasi saab? Kuhu siirdub liiklus sealt?" märkis Antov. Küsimus on tema meelest ka, kui palju autoliiklust hakkab mere ääres olema ja kuidas pääsevad seal domineerima jalakäijad ja jalgratastega liiklejad, nagu me tahaksime, et see juhtuks.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...