MEREÄÄR AVATUKS: Merivälja muuli juurest pääseks rattaga Rocca al Mare muuseumisse

"Mida teeb kahe lapsega pere nädalavahetusel, kuidas ta  veedab aega kevad-talvel? Et pääseda igavast kodusest elust, kus pereisa õlut juues telekast jalgpalli vaatab, võiks hoopis linna minna, aga kohe kerkib küsimus: mida teha ja kuhu minna?" räägib kunstiakadeemia professor Andres Alver. "Prantslastel on hästi välja kujunenud ringipatseerimise komme, Tallinnaski võiks pääseda mereäärsele promenaadile jalutama ning aega veetma."

Pilt: K-Projekt AS

MEREÄÄR AVATUKS: Merivälja muuli juurest pääseks rattaga Rocca al Mare muuseumisse

Juuli Nemvalts

"Mida teeb kahe lapsega pere nädalavahetusel, kuidas ta  veedab aega kevad-talvel? Et pääseda igavast kodusest elust, kus pereisa õlut juues telekast jalgpalli vaatab, võiks hoopis linna minna, aga kohe kerkib küsimus: mida teha ja kuhu minna?" räägib kunstiakadeemia professor Andres Alver. "Prantslastel on hästi välja kujunenud ringipatseerimise komme, Tallinnaski võiks pääseda mereäärsele promenaadile jalutama ning aega veetma."

Eesti Kunstiakadeemia uurib koos linnaga kolme aasta jooksul, milline võiks olla hea ja elamisväärne Tallinn. Projekt kannab nime "Lõpetamata linn" ja sellega tegelenud arhitekt Indrek Peil leiab, et idee viia linn nõukogude ajal suletud mere äärde on seni  teostamata. "Mere ääres on aga korralik tänavate võrk üldse planeerimata. Paar aastat tagasi töötasime välja kesklinna mereäärse visiooni ja mõtlesime sellele välja lühipealkirja "50 uut tänavat mereni" – see omakorda looks piirkonda 50-70 kvartalit," räägib ta.

Muutused juba käivad

Tallinna linnaplaneerimise ameti juht Ignar Fjuk omakorda ütleb, et küsimus Tallinna linna avatusest merele on kui lahtisest uksest sisse murdmine, sest muutused kesklinna merele avamiseks on kõikjal käsil. "Protsessid käivad igal pool, kõik see võtab lihtsalt aega," lisab ta.

Näiteks Tallinna Sadama Porto Franco ehitusplaanid peaks kenaks mereäärseks asumiks muutma Admiraliteedi basseini ümbruse. Praegu püüab ettevõte selle arendusosakonna juhataja Hele-Mai Metsali sõnul kujundada A- ja D-terminali ümbruse inimsõbralikumaks, et tulevikus oleks võimalik mugavalt jalutada Kadriorust Kalamajja. Sadama loodekaile on projekteerimisel uus kruiisisadam. "Sinna on tulevikus avalikkusele juurdepääs, esimesel korrusel on sadama teenindusala ja teisel korrusel  promenaad loodetipuni välja," selgitab linna peaarhitekt Endrik Mänd. "Praegu on üks Admiraliteedi basseini jahisadama pooltest suletud. Üle basseini on aga kavandatud jalakäijate tõstesild, mida ehitatakse ehk juba järgmisel aastal. Seegi parandab jalakäijate liikumisvõimalusi."

Teisel pool linnahalli meelitavad loomeinimesi ja kontserdikülastajaid vanast katlamajast ümber ehitatud Kultuurikatel ja moodsa kunsti muuseum. Kalarannas arendustööd juba käivad. Kalasadama juurest vesilennukite angaaride juurde viib mõne aasta eest rajatud Kalaranna tänav. Inimesed on seal hästi omaks võtnud ka linna kalaturu. "Kalasadama piirkond juba toimib," nendib Fjuk.

Vesilennukite angaarid ja vanade laevade väljapanek on meremuuseumi osana tõeline külastusmagnet – seegi on linna merele avanud. Paiga jaoks on aga veel ka tulevikuplaane "Kui riik hakkab ehitama keskkonnamaja, saab välja ehitatud ka terve Kalaranna ala," lausub Mänd.

Lennusadama kõrvale rajatav keskkonnamaja koondab tulevikus ühe katuse alla loodusmuuseumi ning büroohoone, kuhu on planeeritud keskkonnaministeerium, keskkonnaameti, keskkonnainspektsiooni, keskkonnaagentuuri ja keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse Tallinna struktuuriüksused.

Sealt edasi liikudes jõuame Noblessneri kvartalisse. Seal kujuneb välja mõnus elamurajoon, kus juba korraldatakse üritusi ning  tegutseb virtuaalelamuskeskus. "Noblessneri piirkond oli esimene taoline arendus, kus alguses ei olnud küll fookuses meri, aga hiljem tuli merele avatus," selgitab Fjuk. "Meeruse sadam on tohutult suur ala, kuhu tulevad elamud, ja need ehitatakse kohe mere äärde."

Kui liikuda Noblessnerist piki rannikut edasi, ootab tõepoolest paik, mis on veel linnarahvale suletud – Paljassaare sadam. "Paljassaare sadamas on detailplaneering menetluses, aga tegevus on veidi peatunud," selgitab Fjuk. "Nimelt asub seal paar tootmisettevõtet, mille sanitaartsoon on väga suur, sest neilt võib tulla mürgiseid heitmeid."

Fjuki sõnul on linnal Paljassaare sadama alal, nagu paljudes muudeski paikades mere ääres, keeruline suuri muudatusi teha, sest paljud mereäärsed kinnistud kuuluvad eraomanikele. "Aga  linnal on kavas osta ära Paljassaare sadamakai, et teha sinna promenaad. Soovime anda piirkonnale uue hingamise. Selle ostu tulemusena tahame olla kindlad, et seal ei hakka üks hetk tuksuma kaubasadama tegevus. Kõik need muutused võtavad aega, aga kui nendega ollakse ühel pool, võib sellest tulevikus saada väga atraktiivne paik. Linnal on selge soov, et mereäärne ala oleks linnaelanikele avatud ja suletud tsoone jääks minimaalselt"

Samas Paljassaare tipu poole liikudes ootab ees üks linlast lemmikrandu – Pikakari supelrand, kus on ka palli- ja piknikuplatsid ning välitrenažöörid. Sealt edasi tuleb kaunis loodus rannaniitude ja linnukaitsealaga, kus inimesed pääsevad samuti mõnusalt jalutama.
Ka Kopli liinide taastamine toob mere äärde mõnusa elupaiga koos kõige vajalikuga, samuti maalilised mereäärsed tänavad. Stroomi rand on juba ammu kenasti välja ehitatud ja pakub linlasele mõnusat lõõgastumispaika.

Ilus jalutuspaik paneelmaja elanikule

Stroomi rannast Rocca al Mare poole viib aga üle roostiku kena rannapromenaadi lõik, mis inimesi mere äärde jalutama ja rattaga sõitma meelitab.

Linna ammune eemärk ongi, et piki mereäärt kulgeks terve linna rannajoone pikkuselt promenaad, kus oleks ka jalgratta ja rulluiskudega mõnus liikuda. See viiks siis Merivälja muuli juurest Rocca al Mareni välja.

Pirital on promenaad juba ammuilma olemas, praegu ühendatakse seda rajatava Reidi tee abil kesklinnaga. Mereäärsetes paikades, mida arendavad eraomanikud, on seadnud linn kohustuse, et ka nemad peavad promenaadilõigu rajama.  

Linnahalli juurest viib edasi kultuurikilomeeter, mis praegu jätkub hiljuti rajatud Kalaranna tänava kõnni- ja kergliiklusteena. Noblessneri arendajatel on samuti kohustus oma alale promenaadijupp rajada.

"Lõpetamata linna" projekti vedasid EKA professor Andres Alver, emeriitprofessor Veljo Kaasik ja arhitektuuribüroo Kavakava arhitektid Indrek Peil ning Siiri Valner.

Mere äärde viivad tänavad ka vanal raudteetammil

Mõnusasti mere äärde jõudmist hakkab mõjutama ka kavandatav uus peatänav, samuti lähiaastail ehitama hakatav sadamasse viiv trammiteeharu.

Mere äärde kujunevad uued tänavad, millel peavad olema ka ühendused olemasolevate tänavate ja linnasüdamega. "Seniste tänavate mere äärde viivad pikendused seoksid eri objekte ning seoksid mereäärset piirkonda linnaelanike ja turistide ellu," ütles arhitekt Indrek Peil. "Kui vanalinna ja Kalamaja tänavate pikendused jõuavad mereni, saab sadama äärne tulevikulinn Porto Franco rohkem seotud kesklinnaga, et ta poleks nagu võõrkeha, vaid oleks ühtne linnaruum."

Peili arvates võiks kasutada vana ajaloolist teed, mis viis sadamasse. See omakorda säilitaks sidet vanalinnaga, mille juurde vanasti sadam kuuluski. "Just tänavate koridorid ja pargid võimaldaksid vaated vanalinnale ja sihid paika jätta," rõhutas ta.

Linna peaarhitekt Endrik Mänd selgitas, et koos Reidi teega saavad ka sellega risti olevad tänavad välja ehitatud. "Eeldame, et Reidi teega kasvab oluliselt piirkonna üldine väljaehitus, mis muudab ümbruskonna atraktiivsemaks," mainis Mänd.

Mõnusasti mere äärde jõudmist hakkab mõjutama ka kavandatav uus peatänav, samuti lähiaastail ehitama hakatav sadamasse viiv trammiteeharu.

Nunne tänavalt ja Balti jaamast peaks mõnusasti mere äärde ja rannapromenaadile viima peamiselt jalakäijatele ja ratturitele mugavaks muudetav Vana-Kalamaja tänav.

Peili sõnul tekitab raudtee linna barjääri. "Raudteetammi külge on tekkinud ajapikku teised suletud piirkonnad nagu vanglad ja surnuaiad," rääkis ta. Samas on linn kasutuseta jäänud raudteeharusid jalutamiseks ja rattasõiduks või suisa tänavateks ümber kujundanud. Nii asub kunagi läbi linnahalli kangialuse sadamasse viinud raudteetammil kultuurikilomeetri lõik ja uus Kalaranna tänav. Balti jaama hakkab Stroomi rannaga ühendama kergliiklustee, mis kulgeb piki Kopli kaubajaama serva üle Ristiku silla, mööda vana raudteetammi, üle Sõle tänava Merimetsa ja Stroomi rannani.

Paar aastat tagasi valmis raudteetammil rattatee, mis viib Ehitajate teelt Stroomi rannani.

Jalakäijatega arvestav kesklinn kujuneks kohvikute ja kohtumiste paigaks

Jalakäijatele kesklinnas autode ees eelise andmine ei kaotaks äridelt kliente, vaid tooks neid juurde – ka mujal maailmas on hästi popid just kohvikuid ja ärisid täis jalutustänavad

Sügisest alates uuris kunstiakadeemia alamprojekti "Kompaktne kesklinn" raames ka, milline võiks olla Tallinna linnakeskus. Arhitekt Indrek Peil nentis, et autod võtavad linnaelanike arvelt  ebaproportsionaalselt palju ruumi. "Seal, kus kõik distantsid on käe-jala juures, ei mahu auto ära," lausus ta. "See on nagu suur diivan, mis enamjaolt tühjana linnaruumis seisab, kesklinnas saaks sõita mugavalt jalgrattaga või käia jalgsi. Usun, et tuleviku kesklinnas on rohkem liikumist jalgrattaga, millega on mugav sõita 6-8 kilomeetrit ja jõuda kesklinna eri piirkondadesse."

Kunstiakadeemia professor Andres Alver lisas, et kui vaadata muid linnu, on need paratamatult autodest umbes. "Tallinn ehk isegi vähem, aga tegelikult on see kõik alles ootel," selgitas ta. "Samas ei ole meil nii palju raha, et suunata autod maa alla."

Tegelikult lubab värske planeering panna Kaubamaja juures just autod maa alla liikuma, et jalakäijatel oleks maa peal eelis. Inimestele eelise andmine autode arvelt looks vastupidi kardetule kesklinna mugavust juurde. Mujal Euroopas on väga popid just jalakäijatele mõeldud äritänavad, nagu meil on juba Rotermanni kvartalis ja vanalinnas. Alveri sõnul võikski kesklinn olla pigem kohtumiste paik, kus me veedame oma aega. "Entertainment on see, mida inimene vajab," märkis ta. "Mida teeb kahe lapsega pere nädalavahetusel, kuidas ta veedab ega kevad-talvel? Et pääseda trööstitust kodusest elust, kus pereisa õlut juues telekast jalgpalli vaatab, võiks hoopis linna minna, aga kohe kerkib küsimus: mida teha ja kuhu minna. Prantslastel on hästi välja kujunenud ringipatseerimise komme kui linnaruumi aktiivne ära kasutamise võimalus."

Seda rolli peakski lähitulevikus hakkama täitma ühistransporti ja jalakäijaid-rattureid eelistav uus peatänav. Autodest vabaneval alal, nt laiadel kõnniteedel saaks avada välikohvikuid ja rohkelt poekesi, mis möödajalutajaid sisse kiikama kutsuvad. Alver lisas, et Tallinna keskpunktiks võikski lugeda Vabaduse platsi, Viru väljaku ja Rotermanni keskuse vahelist ala. "See on kõige elavama liiklusega, seal on rohkem inimesi liikumas, meie teatrid asuvad ka selles piirkonnas," selgitas ta. "Need paigad saavad peatänavaga uue hingamise."


Laadimine...Laadimine...