MIHHAIL KÕLVART: Kui hoiame eesti keelt, siis hoiame ka Eesti riiki!

"Mida rikkam on inimese maailmapilt, seda rikkalikum on ka tema sõnavara," lausub praegune Tallinna linnavolikogu esimees ja tulevane linnapea Mihhail Kõlvart, kes räägib intervjuus nii Tallinna päeva etteütlusest kui ka plaanidest linnapeana. "Etteütlusel osalemine annab võimaluse näidata üles lugupidamist eesti keele vastu," rõhutab ta. "Kui me ei hoia eesti keelt, siis me ei hoia ka Eesti riiki."

Pilt: Meelis Piller

MIHHAIL KÕLVART: Kui hoiame eesti keelt, siis hoiame ka Eesti riiki! (2)

Maarja-Liis Arujärv

"Mida rikkam on inimese maailmapilt, seda rikkalikum on ka tema sõnavara," lausub praegune Tallinna linnavolikogu esimees ja tulevane linnapea Mihhail Kõlvart, kes räägib intervjuus nii Tallinna päeva etteütlusest kui ka plaanidest linnapeana. "Etteütlusel osalemine annab võimaluse näidata üles lugupidamist eesti keele vastu," rõhutab ta. "Kui me ei hoia eesti keelt, siis me ei hoia ka Eesti riiki."

15. mail tähistatava Tallinna päeva üks olulisem üritus on suur eesti keele etteütlus. Kuna tänavu tähistab Tallinn lausa 800. sünnipäeva, siis kas on plaanis seda korraldada ka kuidagi eriliselt?


Juba eelmine aasta oli Eestile eriline, kui Eesti Vabariik tähistas  oma saja aasta juubelit. See aasta on samuti väga eriline, sest on kuulutatud eesti keele aastaks. Tänavu möödub sada aastat ajast, kui eesti keel seadustati meie maal riigikeelena. Samuti tähistame suvel suure juubelilaulupeoga 150 aasta möödumist esimesest eestikeelsest laulupeost.


Ma loodan, et meil Eestis on praegu kõigil ühine arusaam, et keel on kultuuri selgroog. Kui me ei hoia keelt, siis ei arene kultuur. Kui me ei toeta eesti kultuuri, seame ohtu ka eesti rahvuse. Kui ei ole enam eesti rahvust, siis ei ole ka Eesti riiki.


Et eesti keelt rohkem väärtustada, hakkas Tallinn juba 2013. aastast Tallinna päeval korraldama eesti keele etteütlust, kus tuntud kirjanikud nagu Andrus Kivirähk, Jan Kaus jt käisid Tallinna Ülikoolis oma raamatutest tekste ette lugemas. Kooliõpilased said oma keelevõimed proovile panna ning etteütlusest on kujunenud aastatega ilus traditsioon.


Eelmisel aastal viisime sündmuse läbi veidi suuremalt – Kosmose kinos, kuhu kutsusime esinema ka näiteks bändi Põhja-Tallinn. Ettevõtmise vastu valitses väga suur huvi, saal oli täis ja noored istusid lausa treppide peal. Tänavusel eesti keele aastal tahame asja ette võtta veelgi suurejoonelisemalt.


Kuidas on võimalik eesti keelele veel suuremat tähelepanu tõmmata?


Seekord toimub etteütlus Vabaduse väljakul ehk otse linna südames. Ja kui me juba korraldame etteütluse avalikus linnaruumis, siis tekkis mõte luua ka eraldi eesti keele tänav. Harju tänavast saab omamoodi keeletänav, kus on võimalik külastada raamatunäitust ja palju muud põnevat.


Lisaks etteütlusele saavad linnaelanikud osaleda veel mitmetel huvitavatel üritustel: eesti keele töötubades, seminaridel jne. Enne etteütlust korraldame tänavu huvilistele ka eesti keele tunde. Sügisel on plaanis korraldada esinduslik eesti keele konverents.

Soovime, et Tallinna avalik ruum muutuks justkui üheks suureks eesti keele õpikuks.

Samuti tekkis meil idee, et igal Tallinna päeva reklaamival plakatil oleks lisaks mingi kaunis eestikeelne sõna või mõte. Soovime, et Tallinna avalik ruum muutuks justkui üheks suureks eesti keele õpikuks. Ka ühistranspordis paiknevaid teleekraane tahame kasutada eesti keele tundide pidamiseks – et bussisõitja saaks sealt teada mõne uue huvitava sõna või keelereegli.


Plaanime ekraanidel keeleõpet pakkuda ka venekeelsetele inimestele – näiteks kui inimene sõidab ühistranspordiga ning õpib kahe-kolme nädalaga ära kolm-neli uut eestikeelset sõna, siis on ka see juba saavutus.


Ka etteütluse korraldusmeeskond on tänavu kasvanud, kaasasime programmi loomisse nii Tallinna Kirjanduskeskuse, Eesti Keele Instituudi kui ka Tallinna Ülikooli teadlased. Etteütluse teksti panevad kokku eesti keele õpetajad ning selle sisu on nagu ka varem seotud Tallinna linnaga.


Miks on eesti keelest rääkimine ja keele tähtsustamine nii oluline?


On tore, kui inimesed tulevad ühiselt kokku ja kirjutavad eestikeelset etteütlust. Aga see on mõnes mõttes ka demonstratsioon, mille kaudu saab näidata oma lugupidamist eesti keele vastu.

Keel on kogu inimese eksistentsi selgroog.

Mõte on selles, et ükskõik millega sa elus tegeled ja ükskõik kui vana oled, keel on mitte ainult suhtlemisvahend, vaid kogu inimese eksistentsi selgroog. Sellepärast on eesti keelest rääkimine nii oluline. Samamoodi on kohalikele venelastele tähtis nende emakeel – vene keel – ja kultuur. Ilma keeleta ei saa.


Me oleme ka eelmistel aastatel alati palunud etteütluse tekste ette lugema tuntud inimesi väga erinevatest valdkondadest. Tänavu on oma nõusoleku teksti ettelugejana andnud äsja maailmameistri tiitli võitnud sportlane Kelly Sild-aru ja muusik Reket. Idee on selles, et sa ei pruugi olla eriala poolest filoloog, ajakirjanik või kirjanik, kuid eesti keel on meile kõigile väga tähtis.


Meie siht on ka see, et etteütlusel osaleksid mitte ainult õpilased,  vaid ka täiskasvanud inimesed. Samuti osalevad üritusel alati vene koolide õpilased ja ka teiste rahvuste esindajad, kellele eesti keel ei ole emakeel.


Mis seisus on eesti keel täna ehk mis teda enim ohustab?


Esiteks maailm globaliseerub, mis tähendab, et inglise keele mõju järjest kasvab. Inglise keel hakkab ka juba kõrgkoolides eesti keelt välja tõrjuma, aga just akadeemiline keel hoiab keele taset ja arengut. Kui pole eestikeelset akadeemilist keelt, siis varem või hiljem hakkab keel vaesuma ning kaotama oma ilu ja rikkust.


Mulle tundub, et praegu on vähemaks jäänud suulisi eksameid, need on asendunud pigem testide süsteemiga. Mida rohkem on suulisi eksameid ja mida rohkem võimalust rääkida, seda parem.


Ja teine probleem seostub sellega, et inimesed loevad praegu palju vähem. Mida vähem inimene loeb, seda vaesem on tema keel. Me loeme küll palju uudiseid, aga lugeda tuleks just ilukirjandust, mis laiendab meie maailmapilti ja selle kaudu ka keeleaparaati. Mida laiem on inimese silmaring, mida rohkem näeb inimene eri seoseid ja seaduspärasusi, seda rikkam on tema keel. Asi pole üksnes keeruliste sõnade kasutamises, vaid selles, mismoodi näeb  inimene maailma ja kuidas suudab seda kirjeldada. Mida avaram on maailmapilt, seda rikkalikum on sõnavara.


Mida ja kui tihti sa ise loed?


Ma püüan võimalusel lugeda alati ilukirjandust ja tavaliselt leian hea raamatu kellegi soovitusel. Praegu loen ma raamatut "Õiguse jõud", sinna on kogutud kokku Eesti poliitiku, õigusteadlase ja juristi Ants Piibu artiklid ning kõned. Mind ajendas seda raamatut kätte võtma tõsiasi, et selle on koostanud linnavolikogu liige Priidu Pärna. Lisaks huvitab mind ajalugu ning nimetatud raamat annab hea võimaluse mõista seda läbi ühe Eesti riigimehe mõtete.


Mis on sinu meelest eesti keeles kõige ilusam sõna? Ja kõige raskem?

Eestikeelne kõige ilusam ja raskem sõna on TÕDE.

Ma paneks need kaks küsimust kokku: eestikeelne kõige ilusam ja raskem sõna on TÕDE. Sellel sõnal on ilus kõla, aga samas kaalu ja konkreetsust. Tõde on väga tähendusrikas sõna, see on aluseks olulistele väärtustele, meie püüdlustele vabadusele ja selle hoidmisele. Tõde võib vahel olla ka väga raske.


Kuidas siis eesti keelt rohkem hoida? Ja kas Eestimaa venekeelsed elanikud ikka tahavad eesti keelt õppida?


Mulle tundub, et koolid teevad eesti keele heaks väga palju tööd. Seda mitte üksnes keeletundide, vaid ka huvitegevuse kaudu – lastega käiakse teatrites, muuseumides jne. Lapse keel areneb parimal moel siis, kui see on talle info- ja ka loomingu allikas. Kui keel annab sulle inspiratsiooni – ehk kui on, mida kirjeldada või kui on, millest rääkida. Lastele tuleb pakkuda keskkonda, mis rikastaks nende maailmapilti, tänu sellel muutub mitmekesisemaks ka keel.

Eesti ühiskonnas pole ammu sellist probleemi, et keegi ei soovi õppida eesti keelt.

Kui rääkida venekeelsetest elanikest, siis arvan, et Eesti ühiskonnas pole ammu sellist probleemi, et keegi ei soovi õppida eesti keelt. Kõik lapsevanemad saavad aru, et eesti keelt on vaja.


Kui avatakse järjekordsed eesti keele kursused MISA programmi raames, siis 15 minutiga on kõik kohad täis. Pigem ei suuda avalik sektor praegu piisavalt kiiresti luua keeleõppeks küllaldasel määral võimalusi. Inimeste soovi taha asi ei jää.


Mu seisukoht on ka see, et kohalikud venelased ei ole mingil juhul oht eesti keelele ja kultuurile.


Mis vene koole puudutab, siis neile oleks vaja luua rohkem võimalusi mitteformaal-seks õppeks, teha keelelaagreid, keelekohvikuid, ühisüritusi jne. Meil on taoline pilootprogramm kolmes Tallinna vene koolis ja see töötab väga hästi. Vene lapsed käivad eesti koolides külas, tekivad sõprussuhted – see kõik on väga tähtis. Mida rohkem loome inimeste vahel vahetuid kontakte, seda parem.


Neljapäeval saab pärast linnavolikogu hääletust sinust Tallinna uus linnapea. Mida tähendab sulle Tallinn, mis teeb selle eriliseks?


Esimesed asjad, mis tulevad silme ette, kui ütled Tallinn, on vanalinn ja meri. Eelkõige on Tallinn aga minu jaoks inimesed, kes siin elavad. Tallinna linnavõimu kohustus on luua selline linnaruum, mis vastaks inimeste ootustele ja vajadustele. See on keeruline, sest ühest küljest tuleb säilitada nii ajaloolisi kui ka  keskkondlikke väärtusi, teisest küljest arendada nüüdisaegset linnasüsteemi. Need eesmärgid on tihti üksteisega vastuolus, kui rääkida näiteks linnaplaneerimisest või liikluskorraldusest. Me peame kogu aeg otsustama, mis on tähtsam – kas keskkonna täielik säilitamine endisel kujul või siis edasiminek.


Kõige lihtsam näide siinkohal on Reidi tee. Igal aastal kasvab autode arv Tallinnas umbes 5% võrra. Kui meil säilib vana liiklussüsteem, siis kümne aasta pärast linn põhimõtteliselt seisab. Peame juba praegu mõtlema, kuidas muuta linnaruumi nii, et inimesed pääseksid ka tulevikus võimalikult kiiresti ja mugavalt liikuma, ning mõtlema siin väljaspool harjunud raamidest.


Kõik suuremad muutused sünnivad tavaliselt läbi suure valu ja vastasseisude. Öise alkoholimüügi keelamise vastu Tallinnas protestisid oponendid teravalt, tasuta ühistransporti peeti ulmeks, Reidi tee ehitust saatsid protestid jne.


Me peame ette kujutama üldist linnapilti – kuidas arendatakse näiteks kinnisvara Tallinnas või kuhu me soovime üldse jõuda 10-20 aasta pärast. Küsimus pole vaid linnaplaneerimises, vaid ka linna teenuste pakkumise süsteemis. Kui kusagile ehitatakse maju, siis tuleb sinna rajada koole ja lasteaedu. Seal, kus liiguvad inimesed, tuleb ehitada turvalisi teid, ning peame elanikele looma võimalikult rohelise elukeskkonna.

 

Lapsevanem ei peaks jooksma kabinetist kabinetti, vaid lapsed saaksid kiiresti abi.

Kui räägime lastest, siis haridussüsteem peab muutuma ning arvestama tõsiasjaga, et iga aastaga kasvab meie ühiskonnas erivajadustega laste arv. Me ei ole praegu selleks piisavalt valmistunud. Hariduse ja sotsiaalvaldkonna vahel on vaja arendada suuremat koostööd ja sünergiat, et lapsevanem ei peaks jooksma kabinetist kabinetti, vaid lapsed saaksid kiiresti abi.


Mis tunnetega asud linnapea toolile – kas oled ka juba varem mõeldud selle töö tegemise peale?


Olen jah juba varem mõelnud sellele, kas ma saaksin linnapea tööga hakkama. See töö tähendab eelkõige väga suurt vastutust. Pean väga lugu ametist lahkuvast linnapeast Taavi Aasast, juba sellest ajast, kui töötasime linnavalitsuses kõrvuti kabinettides. Minu peamine eesmärk on hoida sama taset, aga kindlasti tuleb mõelda ka arengu peale.


Vaatamata sellele, et olen suuremate teemadega kursis, on minu jaoks alati tähtis püüda aru saada töö detailidest. Kui töötasin abilinnapeana, siis tahtsin endale teema alati lõpuni selgeks teha ja alles siis otsustada. Nüüd tuleb neid detaile, millega peab end kurssi viima, üha juurde. Aga tahan sellega tegeleda, sest muul moel ma ei oska tähtsaid otsuseid langetada. Mind ootab seega ees eelkõige väga suur ettevalmistustöö.


Ja ma kujutan ette, et seoses minu tulekuga linnapeaks tekivad mõnedel inimestel ka väga suured hirmud.


Pärast Erast Hiatsintovit (linnapea aastal 1905 – toim) olen ma esimene venekeelne linnapea, see võib tekitada pingeid ning aus oleks seda ilmselt tunnistada. Minu eesmärk on aga kindlasti töötada kõigi linnaelanike heaks sõltumata sellest, mis on minu või nende emakeel.


Mis valdkonnas sa veel linnas kiiremat arengut näha sooviksid?


Kindlasti tuleks korrastada kommunaalvaldkonda, et meil ei tekiks selliseid probleeme tänavate, nii sõidu- kui ka kõnniteede  puhastamisega, nagu oli linnas viimasel talvel. Linn tegi tol hetkel kõik võimaliku, aga olukord näitas, et süsteem pole ideaalne. Näiteks praegu on igal linnaosal leping oma teehooldusfirmaga, samal ajal on ka kommunaalametil tihti sama firmaga oma lepingud. Ma leian, et süsteem peab olema ühtne. Kui on vaja teenuse osutajat karmilt trahvida, siis tuleb seda teha. Ja kui on vaja muuta riigihanke tingimusi rangemaks, siis on ka seda vaja teha. Peab olema selge ülevaade, kuidas töö käib mitte ainult igas linnaosas, vaid ka igal konkreetsel tänaval.

 

 

 

Fakte uuest linnapeast


• Mihhail Kõlvart asus abilinnapeana aastal 2011 juhtima Tallinna hariduse, kultuuri ja spordi valdkonda.


• 2017. aastal asus Kõlvart tööle Tallinna linnavolikogu esimehena.


• 2017. oktoobris võitis Kõlvart Tallinna kohalikud valimised 24 712 häälega, olles Eestis enim hääli saanud poliitik.


• Kõlvart sündis korealannast ema, filoloogiadoktor Liidia Kõlvarti ja eestlasest isa Ülo Kõlvarti lapsena 24. novembril 1977. aastal Kasahstanis. Kolmeaastasena kolis ta koos vanematega Eestisse.


• Kõlvart on olnud terve elu nii sportlane kui ka treener, kes  saavutanud korduvalt auhinnalisi kohti nii Eesti kui ka rahvusvahelistel poksi-, taekwondo- ja kikkpoksivõistlustel, sealhulgas hõbemedali III võitluskunstide maailmamängudel. Tal on taekwondo's must vöö.


• Kõlvart lõpetas 2000. aastal rahvusvahelise sotsiaalteaduste rakendusliku kõrgkooli LEXõiguse erialal ja 2004. aastal Kõrgkooli "I Studium" majandusõiguse erialal. Ta on olnud õppejõud.

 

 

 

Kelly Sildaru näitab oma meistriklassi ka etteütluse ettelugejana


• Tallinna päeva etteütlusele saavad kõik keelehuvilised end registreerida alates 29. aprillist Tallinna kodulehe kaudu.


• Tänavu loeb etteütluse teksti ette Kelly Sildaru. Varasematel aastatel on oma teksti dikteerinud mitmed tuntud kirjanikud nagu Andrus Kivirähk, Jan Kaus, Ilmar Tomusk ning Eduard Vilde näitleja Peeter Kaljumäe kehastuses.


• Kodulehel saab registreerida ka teistele Tallinna päevaga seotud üritustele, näiteks saab enne etteütlust osaleda keeletundides, mis toimuvad Gustav Adolfi gümnaasiumi Kotzebue majas (Vana-Kalamaja 9). Tundide eesmärk on värskendada õigekirjaalaseid teadmisi. Ühe tunni maht on 60 min ja tunde on kolm. 24. aprillil kell 18 toimub esimene tund, mis räägib suurest ja väikesest algustähest, 2. mail kell 18 algav teine tund käsitleb kirjavahemärgistuse probleemkohti, 9. mail kell 18 toimuva kolmanda tunni teema on numbrite ja lühendite õigekiri, ne- ja line-liiteliste sõnade kokku- ja lahkukirjutus


• Mullu osales Tallinna päeva etteütlusel 350 inimest ning tuntud lauljad nagu Jaanus Saks, Jüri Pootsmann, Maia Vahtramäe, Metsakutsu jt juhtisid tutvustavates videotes tähelepanu eesti keele õigele kasutamisele.


• Tallinna päev 15. mail tuletab meelde Tallinnale Lübecki linnaõiguse andmist 1248. aastal. Sellega võeti Tallinn vastu Euroopa linnade liitu. Esimest korda peeti Tallinna päeva 2002. aastal. Päeva korraldamise peaeesmärk on tõsta tallinlastes oma kodulinna tunnet. Tavapäraselt avatakse päev Raekoja platsil, kus avasõnad ütleb Tallinna heerold Jüri Kuuskemaa ning päeva avab linnapea. Vanalinnas leiab aset mitmekesine kultuuriprogramm, väiksemaid üritusi toimub ka mujal linnas.


• Tallinna päeva etteütluse traditsioon, kus ühiselt pannakse proovile oma kirjakeele oskus ja õpitakse alati midagi uut, sai alguse 2013. a. Tänavugi on võimalik kohtuda tuntud kirjanikega.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...