Mupo juht: kaitseväe kogemus olgu kriisireservi vabatahtlikel kohustuslik

"Kui sa tuled lennujaamas lennukilt maha, siis on kaks varianti, sa kas näed politseid või mitte. Kui sa politseid näed, siis võid mõelda, et see riik on hästi turvaline või teine variant on see, et sa ei näe politseid ja mõtled, et see riik on nii turvaline, et ei peagi olema politseid," selgitas Toompere.

Pilt: Albert Truuväärt
Krimi Tallinn Eesti Politsei

Mupo juht: kaitseväe kogemus olgu kriisireservi vabatahtlikel kohustuslik (3)

Jaanika Valk

"Endise politseihariduse juhina tean, et on suur vahe nendel poistel, kes olid kaitseväeteenistuse läbinud, võrreldes nendega, kes ei olnud. Sealt õpitakse päris palju," ütles Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja Aivar Toompere. Tema hinnangul ei peaks reservi kuuluvate vabatahtlike ettevalmistus olema tingimata põhjalikum kui praegustel abipolitseinikel, kuid oluline on pidevalt läbi viia täienduskoolitusi.

Siseministeerium saatis kooskõlastusringile politsei ja piirivalve seaduse, abipolitseinike seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis näeb ette politsei ja piirivalve vabatahtliku kriisireservi loomise.

Toompere sõnul peaks riigil kriisireserv kindlasti olemas olema. "Iga struktuur, mis juurde luuakse, tuleb politseitööle kasuks," sõnas ta. Tema hinnangul on Eesti läinud rohkem seda teed, et politseid ei pea olema näha, kuid ta peab olema väljakutse kaugusel ning peab olema suutlikkus võimalikult kiiresti reageerida. "Kõik struktuurid, mis on mõeldud just välitööle ja elanike teenindamiseks, on ainult positiivsed."

Politseinik ei saa kunagi valmis

Toompere sõnul võiks reservi kuulumise üks tingimustest olla kaitseväeteenistuse läbimine. "Endise politseihariduse juhina tean, et on suur vahe nendel poistel, kes olid kaitseväeteenistuse läbinud, võrreldes nendega, kes ei olnud. Sealt õpitakse päris palju," nentis Toompere. "Lisaks on Eestis üsna populaarne vabatahtlik tegevus ning sinna alla võiksid kuuluda ka kaitseliitlased," lisas ta. Ennast peab Toompere pensionäriks ning reservi võiksid kuuluda peamiselt noored inimesed, kuid vajadusel oleks ta ka ise nõus oma panuse andma.

Munitsipaalpolitsei juhi sõnul ei peaks reservi kuuluvate vabatahtlike ettevalmistus olema tingimata põhjalikum kui praegustel abipolitseinikel, kuid oluline on pidevalt läbi viia täienduskoolitusi. "Esmakoolitusel ehitatakse valmis vundament, mille peale hakatakse kasvatama koolitusi. See on järjepidev töö. Politseiametnik õpib kogu elu ja ei saa kunagi valmis."

Tavainimesele võib politsei nähtavuse suurenemine turvalisust pakkuda, kuid see ei pruugi alati nii olla. "Kui sa tuled lennujaamas lennukilt maha, siis on kaks varianti, sa kas näed politseid või mitte. Kui sa politseid näed, siis võid mõelda, et see riik on hästi turvaline või teine variant on see, et sa ei näe politseid ja mõtled, et see riik on nii turvaline, et ei peagi olema politseid," lisas Toompere.

"Politsei ja piirivalve kriisireservi hakkaksid kuuluma kriisireservi abipolitseinikud ja koosseisuvälised politseiametnikud," ütles siseminister Mart Helme. "Kriisireservi mehitamine vabatahtlikega võimaldab kriisi ajal eelneva kokkuleppe alusel kaasata senisest tõhusamini abipolitseinikke."
Helme sõnul on Eestis praegu umbes 1100 abipolitseinikku, neist ligi 450 olid kaasatud ka eriolukorra lahendamisse. "Abipolitseinike kaasamisega kriisireservi mitmekesistame siseturvalisuse vabatahtlike kaasalöömise võimalusi veelgi," lisas siseminister.

Paranevad abipolitseinike sotsiaalsed garantiid

Eelnõu kohaselt peab politsei ja piirivalve kriisireservi valitud inimene läbima abipolitseiniku või politseiniku baasõppe ja kriisireservi erialase õppe suunaga piirivalvele, objektikaitsele või massiohjele. "Baasõppe osas plaanime võimaldada ka erisusi, näiteks saab kasutada varasemat õpi- ja töökogemust," ütles korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Eimar Veldre ning lisas, et üks kord kalendriaastas tuleb läbida ka täiendusõpe.

Seadusemuudatusega tugevdatakse ka abipolitseinike kriisiajal kaasamist ja nende sotsiaalseid garantiisid. Veldre sõnul oleks abipolitseinikel väljaõppes osalemise ajaks võimalik saada tööandjalt tasustamata lisapuhkust kuni 30 kalendripäeva ühe kalendriaasta jooksul ning eelnõu kohaselt võidakse teatud juhtudel maksta kriisireservis olevale isikule lisapuhkuse eest toetust, mille aluseks võetakse kriisireservis oleva isiku keskmine palk.

Lisaks võimaldab eelnõu abipolitseinikele, kes osalevad kriisi ajal näiteks riigi julgeoleku tagamises, riigikaitses ja massilise korratuse ärahoidmises või lõpetamises, kuni 30 kalendripäeva tasustamata lisapuhkust põhitööandja juures. Politsei- ja piirivalveamet maksaks abipolitseinikule selle aja eest toetust, korvamaks saamata jäävat sissetulekut ja ennetamaks toimetulekuraskusi.

Lisaks võrdsustataks abipolitseiniku hukkumise või vigastuse hüvitised politseiametnike ja teiste vabatahtlike samasuguste hüvitistega.

Seaduseelnõu saadeti kooskõlastamiseks kaitseministeeriumile, rahandusministeeriumile, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, politsei- ja piirivalveametile, kaitsepolitseiametile ja Eesti abipolitseinike kogule.

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...