Mupo paneb restoranid jäätmeid sorteerima

Raekoja platsil ja selle ümbruses asub 25-30 söögikohta, kust niriseb tänavatele haisvaid solgiojasid – see võib kaasa tuua kuni 20 000-eurose trahvi.

Pilt: Albert Truuväärt

Mupo paneb restoranid jäätmeid sorteerima (1)

Urmas Kaldmaa

Raekoja platsil ja selle ümbruses asub 25-30 söögikohta, kust niriseb tänavatele haisvaid solgiojasid – see võib kaasa tuua kuni 20 000-eurose trahvi.

Juba mitmendat aastat on linna kommunaalametil, mupol ja ka jäätmevedajatel mure, et vanalinna restoranide, baaride jt söögikohtade juures ilmuvad tänavatele haisvad solgiojad ja -lombid. Eelmisel esmaspäeval käis Eesti Keskkonnateenuste prügivedajatega kaasas ka mupo patrull, et juhtumitele piir panna. "Selgitasime koos mupoga, milliste vedelaid jäätmeid üle andvate söögikohtadega on vanalinnas kõige rohkem probleeme," ütles keskkonnateenuste juhatuse liige Argo Luude.

Elanikud pahased

Mupo peainspektori Jaanus Kivi sõnul kontrollisid nad peamiselt Raekoja platsil ja selle ümbruses 25-30 restorani, baari ja muud söögikohta ja leidsid, et umbes pooltes neist ei olnud asjad korras. "Üldiselt seisnevad rikkumised selles, et jäätmeid ei sorteerita liigiti ega panda vastava jäätmeliigi mahutisse, vaid kõik kokku olmejäätmete mahutisse," nentis Kivi.

Probleeme tekitavad eelkõige halvaks läinud toiduained, supid, kastmed jms. Kui prügiauto pressib olmejäätmete hulka valatud vedelad ained kokku, siis ühel hetkel purskub mahutist välja solgijuga. Prügivedajad rääkisid mupo patrullile, et mõnikord on selline juga pursanud 10-15 meetri kaugusele. Alati ei pursku vedelik olmeprügi kokkupressimisel välja, vaid jääb auto jäätmemahuti põhja ja hakkab sealt aegamisi tänavale nõrguma.

Seetõttu nõutaksegi kõigilt söögikohtadelt eraldi biojäätmete mahutit, et biojäätmeid saaks ka eraldi ära vedada.

Nimetuks jääda soovinud kesklinna söögikoha omanik ütles, et ta on jäätmehoolduseeskirjadega kursis ja peab biolagunevate jäätmete eraldi kogumist vajalikuks, kuid esitatud nõudmisi on tal raske, kui mitte võimatu täita. "Meie sisehoovi mahub tegelikult ainult üks konteiner," selgitas omanik. "Teine, biojäätmete mahuti jääb paratamatult majaelanikele ette. Elanikud ei soovi sisehoovis mahutit ka sellepärast, et sealt hakkab levima halba haisu nende teisel ja kolmandal korrusel asuvatesse korteritesse."

Ei viitsi eraldi panna

Kivi sõnul ei sorteeri paljud söögikohad oma prügi lihtsalt seepärast, et ühte konteinerisse on neid mugavam ja odavam panna. Mõned restoranipidajad jälle ütlevad, et nad ei teadnud, et jäätmeid tuleb eraldi sorteerida, kolmandad vabandavad, et nad ei olnud piisavalt tähelepanelikud ega instrueerinud oma töötajaid. Kui paar aastat tagasi puudusid rikkujatel enamasti biojäätmete konteinerid üldse, siis nüüd on need küll olemas, kuid prügi lihtsalt ei sordita.

Mupol pole õigust jäätmehoolduseeskirjade vastu eksinud firmasid ega isikuid avalikustada, küll aga võetakse nad väärteomenetluse korras vastutusele. Seda enam, et juba varem on mupo paljudes söögikohtades kohal käinud ja puudustele tähelepanu juhtinud.

Eraisikule saab jäätmehoolduseeskirja rikkumise eest määrata kuni 800 ja firmale kuni 20 000 eurot trahvi. Kivi sõnul pole antud juhul nii karmi karistust põhjust määrata, kuid mingi karistuse rikkujad kindlasti saavad. "Juriidiliste isikute puhul ongi minimaalne trahv 100 eurot ja eks me esimest korda eksijatele teemegi miinimumilähedase trahvi," selgitas Kivi. "Korduvalt eksinute puhul oleneb trahvi suurus konkreetse juhtumi asjaoludest."

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...