"Kuigi praeguses olukorras on palgaootused alla tulnud, siis erinevused meeste ja naiste palgaootuses on ikka suured – kui mehed soovivad keskmiselt 1700 eurot kätte teenida, siis naised vaid 1300 eurot. Seega võib prognoosida, et lõhe ei kao kuhugi ka tegelikes palkades," rääkis Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder.
TeamCreator partner Annika Melsas ütles, et naiste palgaootus on meeste omast väiksem. “Suure tõenäosusega on see fakt palgalõhe põhjuseks, sest töötasu on tihti läbirääkimiste küsimus,” märkis ta.
Melsase sõnutsi on hetkel palgaootused väiksemad nii naiste kui ka meeste hulgas. “See muidugi käib nende kohta, kelle palgad pole varasemalt olnud ülemäära väikesed. Inimesed on välja arvestanud, mis summaga on võimalik hakkama saada ja sellest väiksema palgaga nõus ei olda,” kinnitas ta. Melsase sõnul ollakse koroona tõttu hetkel üpris ratsionaalsed, sest mõistetakse olukorra tõsidust majanduses. “Seega ei usu, et praegune olukord palgalõhet veel suuremaks käristab,” arvas Melsas.
Palgaanalüütik: palgalõhe võib jääda saladuseks
Seeder ütles, et palgalõhe hindamisel on üks küsimus see, et kui detailseks me võrdluses minna saame – kas meil on selleks piisavalt andmeid. “Sisuliselt peaksime leidma piisaval hulgal sarnase erialase hariduse ja kogemusega mehi ning naisi, kes töötavad sarnastes ettevõtetes tegevusala, töötajate arvu, majandusnäitajate ja asukoha järgi ning kelle töökorraldus ja töötulemused on sarnased. Need on kõik tegurid, mis mõjutavad töötasu. Kuna nii detailseid andmeid tavaliselt ei ole, siis võibki palgalõhe jääda seletamata, sest andmeid ei ole piisavalt,” tõi ta välja olulise murekoha.
Seeder jätkas, et teine teema palgalõhe puhul on see, kuidas me töid väärtustame ja sellest lähtuvalt ka tasustame. “Kas me hindame kõrgemalt näiteks mootorsõiduki mehhaanikut või lasteaia kasvatajat, õmblejat või autojuhti. Kuidagi on juhtunud nii, et madalama palgaga tegevusaladel ja ametikohtadel töötavad sagedamini naised. Miks see nii on – kas naised liiguvad madalama palgaga sektoritesse või ei suuda endale suuremat palka küsida – seda on raske öelda,” osutas Seeder mõtlemapanevale probleemile.
Üks tegur, mis võib palgalõhet mõjutada, on meeste ja naiste erinev käitumine tööturul. Siin tõi Seeder välja sageli korratud fakti, et naised on sageli lojaalsemad ja ei ole nii altid töökohta vahetama kui mehed. “Samas näeme, et sarnase erialase hariduse ja kogemusega inimestest teenivad rohkem need, kes on hiljuti töökohta vahetanud ning kes on tööturul aktiivsemad,” märkis Seeder. Ta viitas oma küsitluse tulemustele, kust nähtub ka seda, et naised hindavad märksa kõrgemalt töökorralduse paindlikkust ning töö- ja isikliku elu ühitamise võimalusi, mis võib töötingimuste läbirääkimistel suurema palganumbri üles kaaluda.
Eestis on naiste tööhõive kõrgel tasemel
Kui me võrdleme palgalõhet riikide lõikes, siis tuleks Seedri sõnul ka arvestada, et Eestis on naiste tööhõive olnud suhteliselt kõrge ning samas ei ole osaajaga töötamist väga palju. “Näiteks Lõuna-Euroopa riikides on naiste tööhõive märksa madalam. Kõrgema palgaga riikides, kus naiste tööhõive on suhteliselt kõrge, töötatakse sagedamini osalise tööajaga,” juhtis ta tähelepanu olulisele asjaolule.
Ta vaatles registreeritud töötute arvu, mis jaguneb meeste ja naiste osas üsna sarnaselt – aprilli seisuga oli registreeritud töötute seas 24 882 naist ja 23 658 meest. Viimase ameti järgi oli rohkem töötuks jäänuid lihttööliste, oskus- ja käsitööliste ning teenindus- ja müügitöötajate seas, kelle töötasud on reeglina madalamad.
Mehed soovivad kuus 1700 eurot kätte saada
Palkade ühtlustumist Seeder ei julgenud prognoosida. “Lähiajal mõjutab palkade kujunemist ilmselt see, kuidas inimesed tööturul käituvad, kas julgetakse töökohta vahetada ning millise palgaga ollakse valmis tööle minema,” avaldas ta arvamust tuleviku osas.
Ta viitas taas küsitluste tulemustele, mis näitavad, et palgaootus sõltub saadavast palgast ja meeste palgaootus on tavaliselt naiste omast kõrgem. “Kuigi praeguses olukorras on palgaootused alla tulnud, siis erinevused meeste ja naiste palgaootuses on ikka suured – kui mehed soovivad keskmiselt 1700 eurot kätte teenida, siis naised vaid 1300 eurot. Seega võib prognoosida, et lõhe ei kao kuhugi ka tegelikes palkades,” ütles palgaspetsialist.
Kriis mõjutab palgalõhet
Tartu Ülikooli majandusteadlane Jaan Masso ütles, et praegune majanduskriis kindlasti mõjutab lisaks üldisele palgakasvu pidurdumisele ka palkade ebavõrdsust, sealhulgas soolist palgalõhet. “Siiski tuleks olla ettevaatlik ootustega, et kriisiaegsed arengud toovad kindlasti kaasa ka pikaajalised muutused,” osutas ta. Masso tõi näiteks eelmise majanduskriisi, mil sooline palgalõhe vähenes seoses meeste domineeritud harude, ehituse aga ka töötleva tööstuse, suure langusega, kuid see mõju oli ajutise iseloomuga.
Tema sõnutsi eelneva kriisi kogemus osundab siiski, et erinevate töötajate rühmade suhtelise olukorra seisukohalt on oluline, millised majandusharud on kriisist enim mõjutatud. “Kuivõrd seekord on saanud vähemalt kriisi esimeses staadiumis just paljud teenindussektori harud tugevalt mõjutatud, siis on ka väga tõenäoline eriti naiste olukorra halvenemine tööjõuturul,” sõnas ta. Siiski peab Masso hinnangul arvestama ka siinkohal muutustega tööjõus struktuuris, millised töötajad jäävad suurema tõenäosusega töötuks, ja seetõttu isegi võimaliku palgalõhe vähenemist (nt kui töötuks jäävad suurema tõenäosusega madalapalgalised naised) ei pruugi olla õige lugeda positiivseks arenguks.
Palgalõhe võib ajutiselt kasvada
Masso osutas, et teisalt võib kriisi tõttu majanduse summaarne palgalõhe ajutiselt kasvada, sest kriisiperioodil on kahanenud rohkem madala palgalõhega sektorid nagu transport, hotellid ja restoranid. “Seoses COVID-19 kriisiga on räägitud võimalikust muutustest globaalsetes väärtusahelates ja tootmise naasmisest Euroopasse,” ütles ta.
Masso selgitas, et see on ka oluline palkade kontekstis, sest paljudes teadustöödes on näidatud globaliseerumise, nt eksportimise või välisinvesteeringute, soolist palgalõhet suurendavat olulist mõju, mida ka uurime käimasoleva Euroopa Liidu poolt rahastatava InWeGe projekti raames. “Niisiis on palkade ebavõrdsuse, sealhulgas soolise palgalõhe, muutumisel oluline roll arengutes globaalses tootmise integratsioonis. Siiski tuleb viimase juures arvestada, et võimaliku deglobaliseerumise mõjud ei pea olema täpselt vastupidised globaliseerumise mõjudega,” ütles teadlane.
Eesti palgalõhe on suurim Euroopa Liidus
Eesti paistab silma suure soolise palgalõhega. Siinne palgaerinevus kujuneb 35 protsendi ulatuses ettevõtte tasandil, selgub Tartu Ülikooli majandusteadlaste uuringust.
Eesti sooline palgalõhe on Eurostati andmetel Euroopa Liidu suurim. Kaks kolmandikku sellest lõhest pole seletatav tavapäraste teguritega nagu inimese vanus, ametiala või ettevõtte tegevusvaldkond. Seetõttu uurisid Tartu Ülikooli majandusteadlased soolist palgalõhet ettevõtte sees toimuva vaatepunktist.
Statistikaameti esialgsetel andmetel esines 2018. aasta oktoobris palgalõhe kõikidel tegevusaladel. Kõige suurem oli see finants- ja kindlustustegevuses (32,2%), kõige väiksem aga veonduse ja laonduse tegevusalal (1,9%).
Naistöötajate brutotunnitasu oli 2018. aasta oktoobris 18,7% madalam kui meestöötajatel. Võrreldes 2017. aasta sama ajaga vähenes sooline palgalõhe 2,2 protsendipunkti.
Palgalõhe vähenes kõige enam kutse-, teadus- ja tehnikategevuses – 6,3 protsendipunkti. Mitmel tegevusalal palgalõhe aga suurenes, kõige rohkem muudes teenindavates tegevustes (sh organisatsioonide tegevus, kodutarvete parandus, iluteenindus).
