Pea iga neljas Tallinnast väljarännanud Eesti kodanik tuleb tagasi

"Teiste Eesti piirkondadega võrreldes on väljaränne Tallinnast aktiivsem. See on aga lihtsasti seletatav, kuna pealinn on välimaalastele peamine sihtkoht ning suur osa välismaalasi tulebki Eestisse lühikeseks perioodiks," selgitas statistikaameti juhtivanalüütik Alis Tammur. 

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv

Pea iga neljas Tallinnast väljarännanud Eesti kodanik tuleb tagasi

Toimetaja: Sandra Lepik

"Teiste Eesti piirkondadega võrreldes on väljaränne Tallinnast aktiivsem. See on aga lihtsasti seletatav, kuna pealinn on välimaalastele peamine sihtkoht ning suur osa välismaalasi tulebki Eestisse lühikeseks perioodiks," selgitas statistikaameti juhtivanalüütik Alis Tammur. 

Statistikaamet tõi hiljuti ühes oma blogiloos välja, et kuigi Tallinna rahvaarv kasvab nii sise- kui ka välisrände tõttu, on viimase nelja aastaga (20152018) pealinnast välismaale läinud 21 185 inimest. Mis põhjusel see märkimisväärne hulk inimesi võõrsile läks ja kui palju neist tagasi tuli?

Inimesed vahetavad elu jooksul mitu korda elukohta

"Pikema aja vältel võivad ühed ja samad inimesed olla samas piirkonnas korduvalt nii sisse- kui väljarändajad," rääkis Tammur Statistikablogis, et sageli reisitakse ajutiselt välisriiki, et teises keskkonnas õppida või töötada, uusi oskusi ja teadmisi koguda.

Tallinnast nelja aasta jooksul lahkunud inimestest on praeguseks 16% (3400) Eestisse tagasi tulnud. Lahkunutest 19% (3900) olid Tallinnasse tulnud lühikeseks ajaks ning peagi lahkunud. "Väike osa rändajatest on aga pärast esimest pealinnast äraminekut jõudnud tagasi tulla ja juba uuesti lahkuda."

Väljarändajad jagunevad kolmeks: ajutised lahkujad ja saabujad ning pikemaks ajaks välismaale kolijad. 2015. aastal lahkunutest tulid kolme järgmise aasta jooksul tagasi 28%, 2016. aastal lahkunutest aga järgnenud kahe aasta jooksul 25% ja 2017. aastal lahkunutest tuli aasta pärast tagasi 16%.

"Aastate 2015 ja 2018 väljarändajate sisserännete analüüs näitas, et inimeste hulk, kes jäävad välismaale pikemaks ajaks, on tunduvalt väiksem, kui esialgu arvata võis," selgitas Tammur. "Väljarändajatest kokku ligi 60% lähevad või tulevad tagasi juba kahe aasta pärast ja kolmveerand välisrännetest kestab kuni kolm aastat."

Rände juures on aga veel üks oluline näitaja, mida analüüsides eristada: oma ja teiste riikide kodanike liikumised. Nende kahe rühma rändesuundumused võivad ühiskondlike või majanduslike protsesside tõttu olla erineva suuna ja intensiivsusega.

Eemale mõneks aastaks

Kõigist Tallinnast väljarännanutest aastatel 2015 –2018 oli Eesti kodanikke 53%. Teiste kodakondsuste hulgas olid enam esindatud Vene (8%), Soome (6%), Saksa ja Ukraina kodanikud (kumbagi 3%).

"Suur osa välisrändest kujutab endast seega mõneaastast viibimist teises riigis. Nelja aasta jooksul on pea iga neljas Tallinnast väljarännanud Eesti kodanik tagasi tulnud, välismaalastest on pealinna naasnud iga kümnes," märkis Tammur. 

"Teiste Eesti piirkondadega võrreldes on väljaränne Tallinnast aktiivsem. See on aga lihtsasti seletatav, kuna pealinn on välimaalastele peamine sihtkoht ning suur osa välismaalasi tulebki Eestisse lühikeseks perioodiks," kinnitas Tammur. "Kui võrrelda erinevatest Eesti piirkondadest väljarände intensiivsust kodakondsuse järgi, on meie kodanike väljaränne ühtlane," lisas Tammur, et väljaränne on aktiivsem maakondadest, kus elab palju teiste riikide kodanikke.

Laadimine...Laadimine...