PLASTIST VABAKS: Rokk-kontserdite uuest lagunevast joogitopsist saab kompostris lillemuld

"Kui kaubitsejad  näevad, et inimestel on tops käes, pakuvad nad, et valavad sinna juurde," lausus Tallinna lauluväljaku juht Urmo Saareoja. "Meil on  juba mitmel üritusel nõusid korduvalt kasutatud, oleme pakkunud võimalust, et rendid topsi ja pärast viid tagasi."

Pilt: Pixabay

PLASTIST VABAKS: Rokk-kontserdite uuest lagunevast joogitopsist saab kompostris lillemuld

Meelis Piller

"Kui kaubitsejad  näevad, et inimestel on tops käes, pakuvad nad, et valavad sinna juurde," lausus Tallinna lauluväljaku juht Urmo Saareoja. "Meil on  juba mitmel üritusel nõusid korduvalt kasutatud, oleme pakkunud võimalust, et rendid topsi ja pärast viid tagasi."

1. oktoobrist on Tallinnas korralatavatel avalikel üritustel keelatud toidu ja joogi serveerimine plasti sisaldavates ühekordsetes nõudes ning plastist söögiriistade kasutamine. Pealinn uuris, kas linna ettevõtted on selleks valmis. "Plasti sisaldavate ühekorranõude asemel on võimalik kasutada näiteks papist, puidust, bambusest, palmilehtedest, suhkruroost vm kompostitavast materjalist valmistatud ühekorranõusid ja -söögiriistu," ütles abilinnapea Kalle Klandorf. "Avalikel üritusel võib tagatisraha eest kasutusse anda korduskasutatavaid topse ja muid nõusid."

Korduvkasutatavatele ja biolagunevatele nõudele üleminek on keeruline, kuid tehtav. "See nõuab harjumist, üleminek võtab aega, aga see on lõpuks tehtav ja lahendatav. Kui vaadata ka üritusi, mis on toimunud väljaspool lauluväljakut, siis on ju lõpuks hakkama saadud. Samm on loogiline ja sellest räägiti päris pikalt ette," mainis Saareoja. "Paljud sel hooajal toimunud üritused järgisidki uusi reegleid. Näiteks oli plastiku hulk minimaalne laulu- ja tantsupeol. Ka väiksematel ja keskmise suurusega üritustel püüdsid korraldajad teadlikult plastikut vältida, et näha, kas üleminek on valutu või mitte."

Üritustel vastutab kõige eest naha ja karvadega korraldaja. "Kui korraldaja on andnud toitlustajatele võimaluse üritusel äri teha, siis peab ta jälgima, et kõik oleks korrektne ja vastaks seadusele," mainis  Saareoja.

Suurest juubelilaulupeost rohkemgi tootis prahti Bon Jovi kontsert, kus 60 000 külastaja kasutuses oli vähemalt 100 000 ühekordset topsi. Põhjus lihtne – tegu oli ju rock-kontserdiga, kus tarbiti karastusjooke ja õlut ning lõõgastuti. Samas tegeldi  laulupeol põhjalikult prügi sorteerimisega.

Pikematel üritustel toodetakse suuremas koguses prügi kui neil, mis kestavad vaid mõne tunni. Samas sõltub palju ka ilmast. Saareoja kinnitas, et keskkonnateadlikkus on inimestel tõusnud. "Sel hooajal kasutati isegi ühekordseid nõusid korduvalt," tähendas ta. "Ka kaubitsejad ise, nähes, et inimestel on tops käes, pakuvad, et valavad sinna juurde. Meil on olnud ka selline  võimalus, et rendid topsi ja pärast viid tagasi. Või on sorteerimine nii hästi korraldatud, et tarbijale ei teki ebamugavusi."

Tallinna maratoni korraldaja Mati Lilliallik väitis, et nemad pole oma üritusel kasutanud plastikust topse juba kümme aastat: "Nende asemel on kartongist topsid." Tallinna maraton on kuulunud juba kümme aastat rahvusvahelisse maratoniliitu ja seal on roheline maailmavaade jutuks olnud juba aastaid. Siiski kasutatakse plasttopse maailma maratonidel veel väga palju, eriti Aafrikas ja Aasias.

"Aga suurematel maratonidel kasutatakse ikkagi eri variante," lausus Lilliallik. "Eks ka see papp ole veidi probleemne, aga kuidagi peab need tuhanded jooksjad ära jootma. Rahvasportlased on minu arust see edumeelne osa ühiskonnast, kes püüab vähem reostada."

Pakendimüüjad on valmis

"Meil on valikus päris palju joogi- ja toidunõusid, mida saab pesta ja korduvalt kasutada," ütles Priit Põder Pakendikeskusest. "Samuti on olemas komposteeruvad suhkruroost valmistatud ühekordsed taldrikud. Sortiment täieneb pidevalt vastavalt sellele, mida tootjad suudavad välja mõelda."

Kadunud pole ka nö klassikalised papist taldrikud ning kohvi- ja joogitopsid. "Mõned neist ei vastanud teatud normidele ja mõned ei lagune," tunnistas Põder. "Biolagunevaga on see teema, et kuidas neid komposteerida – see on praegu Eestis arengujärgus, komposteerimise suutlikkus on algfaasis."

Tallinna jäätmete taaskasutuskeskuses valmib kompost keskmiselt 3+3 nädalat, aga laguneva bioplasti komposteerimiseks on tarvis vähemalt 70 päeva ning seda keskuse praegune süsteem ei võimalda. Keskus ootab maaülikooli jt asutuste testide ja katsete tulemusi, mis peaks selgitama, kuidas need nõud kompostides tegelikult käituvad.

Eesti Keskkonnateenuste juhatuse liige Argo Luude väitis, et nende ettevõte on muudatuseks valmis. "Ühekordseid biolagunevaid nõusid komposteerida ja käidelda koos teiste biojäätmetega – need võimalused on meil juba ammu olemas," lisas ta.

Algus on juba tehtud

"Paljusid asju on raske asendada – topsid ja taldrikud peavad olema mingil määral vettpidavad ja kannatama teatud  temperatuuri," selgitas Põder. "Kõige keerulisemad on toiduainepakendid, mis peavad toote kaitstuse tagama kauem, säilima teatud aja ja kannatama transporti. Ühekordsed nõud ei ole selles mõttes probleem. Huvi biolagunevate toodete vastu on väga suur ning müüginumbrid kasvanud."

Endel Karma suurüritustele prügikonteinereid rentivast ettevõttest Kemmerling selgitas, et tellijale  lisandub kohustus jäätmeid veelgi hoolikamalt sorteerida. Sellega seoses muutub ka teenuse hind. "Enam ei saa  vaid segaolme mahutitega hakkama," tõdes ta.

Luude selgitas, mida see ürituse korraldajate jaoks tähendab. "Korraldaja peab tagama ühe kahest – kas tal on korduvkasutatavad nõud ehk rauast noad-kahvlid ja portselanist taldrikud, või siis peavad tal olema mingid komposteeritavad materjalid. Need komposteeritavad materjalid tuleb koguda koos biojäätmetega. Kui biojäätmed on eraldi kogutud, lähevadki need hiljem biojäätmekäitlusse, kas kompostitootmisse või  gaasitootmisse. Meil käitlusettevõtjana on väga lihtne – siin on biojäätme konteiner, selle viib ära biojäätme auto, mis läheb biojäätmete keskusesse, ja siin on pakendid, mille võtab pakendikogumisauto, mis viib selle pakendikeskusse jne."

Joogitootjad enam topse ei paku

Luude ütles, et kui asi on lahendatud mugavalt, viisakalt ja nutikalt, tulevad inimesed, nt ürituste külastajad sellega kaasa. "Eks me kõik ju valuta südant keskkonna pärast," mainis ta. "Viinis on jõuluturul süsteem, et kui ostad kuuma joogi, saad koos sellega ka kruusi, mille võid endale jätta. Aga seal on ka putka, kus makstakse kruusi eest tasutud raha tagasi. Ja see toimib."

Saku õlletehase müügidirektor Jaan Härms rääkis, et kui seni on tehas ostnud ise ühekordseid topse ja neid vastavalt kokkuleppele oma klientidele kas müünud või andnud poole hinnaga või lausa tasuta, siis nüüd, kus minnakse üle korduvkasutatavale plasttopsile, enam sellist asja ei tule. "Logodega topse meilt enam ei tule," ütles ta. "Ei ole välistatud, et mõni pakkuja pakub võimalust mingile arvule topsidele midagi peale trükkida või tellida eraldi logoga topsid. Meie oleme arvestanud, et suure tõenäosusega tulevad topsid ilma brändimata. Logod plastpakenditele ei ole prioriteet, kui seda mõistlikus vormis ei saa, siis seda ei tule.

Härmsi sõnul on oluline, kuidas korduvkasutatavaid topse pestakse, desinfitseeritakse ja transporditakse. "Meile on oluline, et tarbijatele oleks kõik arusaadav ja mugav – et ei oleks järjekorrad pikemad või saadavus kehvem ja joogi kvaliteet ei muutuks. Kui nõud on korduvkasutatavad, siis peab tarbija saama igal hetkel puhta pakendi."

Eesti Pandipakendi tegevjuht Kaupo Karba selgitas, et korduvkasutatavate plasttopside pesemiseks kasutatakse tööstuslikku nõudepesumasinat, mis hoolitseb, et plasti pesemisel ja kuivatamisel ei jääks veepiisku. See ei ole Karba sõnul nii lihtne kui näiteks tavalisi klaasist või muudest materjalidest nõusid pestes.

Korduvkasutatav tops peab sõltuvalt kasutusintensiivsusest vastu  50-100 ringi. Karba sõnul hakkab mingil hetkel pigem väljanägemine rolli mängima. Ka tavalised joogiklaasid muutuvad  pärast paarisadat pesukorda triibuliseks. "Alguses oli päris suur mure, et kuidas olukorda lahendada," meenutas Karba. "Aga lõpks lahenes kõik hästi. Kui külaline tahab uut topsi, siis ta selle ka saab. Kindlasti ei saa müügipunkt külastajale öelda, et panen samasse topsi hoopis teistsuguse joogi."

Võimalus trükkida korduvkasutatavatele topsidele joogitootja logod on Karba sõnul testimisel. Topsile saab trükkida ajutise logo, mis 80-kraadise pesuga maha tuleb. "Käivad testimised, et saada logo topsile nii, et see ei jääks käe külge," mainis Karba.

Mida jäätmetest tehakse?

Eestis toodetakse plastiklaudu, mis ei karda niiskust, päikest ega külma ning mis on kasutusel näiteks Tallinna-Tartu maantee müratõkete ehituses, ka tehakse neist pargipinke.

Plasti ümbertöötlemine on Eesti keskkonnateenuste juhatuse liikme Argo Luude sõnul märkimisväärselt keerulisem kui biojäätmete ümbertöötlemine. "Biojääde on üldjuhul orgaanika, seal väga palju variatsioone ei ole," selgitas ta. "Plaste on aga tagasihoidlikulgi hinnangul eri koostisega tuhat või paar. Ja probleem seisneb see, et konteineris on kõik segamini, kuigi tavainimesele võib tunduda, et plast on plast, ehk ainult värvi vahe. Tegelikkuses on vahe väga suur."

Luude täpsustas, et kui toota eri plastjäätmetest helbeid või graanuleid ja neist hiljem mingeid muid tooteid, siis ei pruugi need üldse kokku hakata või ei saada vajalikke kvaliteediparameetreid.

Eestis tekitab probleeme seegi, et kuigi meile võib tunduda, et toodame tohutu suures koguses plastikjäätmeid, siis tegelikkuses on see ühe korraliku tehase tööshoidmiseks äärmiselt väike maht.

Enamus Eestis kogutud klaasjäätmeid lähevad Järvakandis asuvasse klaasitehasesse, kus toodetakse pudeleid ja purke.

Papp- ja paberjäätmed suunatakse Räpina paberivabrikusse, kus mitusada aastat vanade seadmetega neist uusi asju tehakse. Ülejäänud paber läheb Eestist välja – Leetu, Soome jm Euroopasse.

"Kui biojäätmed visatakse paberikonteinerisse, võib terve konteineri sisu rikutud saada," nentis Luude. "Kui seal on ketšupit või vedelikku vms, siis see imbub paberi ja papi sisse. Sama lugu on ohtlike jäätmetega – kui panna need kokku muude jäätmetega, loetakse kogu konteineri sisu ohtlikeks jäätmeteks ja seda tuleb ka vastavalt käidelda."

Laadimine...Laadimine...