PREFEKT: joogikohtade varasem sulgemine vähendaks kuritegevust

"Sauna 8 elanikud kolisid lärmi tõttu ära, jättes mulle mälestuseks kausta igasuguste kaebuste ja avaldustega ning ühe kohtuasja materjalid," ütles vanalinna elanik Tõnu Pullerits, kelle sõnul tuleks sealsetele baaridele päitsed pähe seada.

Pilt: Scanpix

PREFEKT: joogikohtade varasem sulgemine vähendaks kuritegevust (2)

Virkko Lepassalu

"Sauna 8 elanikud kolisid lärmi tõttu ära, jättes mulle mälestuseks kausta igasuguste kaebuste ja avaldustega ning ühe kohtuasja materjalid," ütles vanalinna elanik Tõnu Pullerits, kelle sõnul tuleks sealsetele baaridele päitsed pähe seada.

Politseis mõistetakse, et ilma baaridele seatud piiranguteta jäävad marsruuttaksode moodi vanalinna vahet sõitvad ja joobes isikuid minema vedavad patrullid igaveseks vaid tühja töö tegijaks. Vähendamaks joomisega seotud kuritegevust, soovitab Põhja prefekt Kristian Jaani piirata baaride lahtioleku aega. Peale Tallinna linnajuhtide toetavad seda ettepanekut vanalinna elanikud, keda on aastaid häirinud öised joomapeod.

"Viimase kahe aastaga on joobes isikute ja kaklustega seotud väljakutsete arv kasvanud kümnendiku ning vanalinnas veerandi võrra," rääkis Jaani 4. septembril Tallinna volikogu ees õiguskorrast ülevaadet andes. Prefekt lisas, et selle aasta seitsme kuuga on ligi kolmandik väljakutseid seotud alkoholi liigtarvitamisega seotud probleemidega. "Vanalinnas on selliseid väljakutseid üle poole," mainis ta. Seetõttu soovitabki politsei piirata Tallinna meelelahutusasutuste lahtiolekuaega.

Politseisse palju kõnesid

"Norras tehtud uuring näitab, et iga tunniga, mis baarid on kauem lahti, suureneb vägivaldsete kuritegude arv 16%," ütles prefekt Jaani Pealinnale. Veel ühe näitena tõi ta Amsterdami, kus  pikendati 2009. a baaride lahtiolekut ühe tunni võrra. See aga suurendas joobes päi tekkinud või tekitatud vigastuste arvu umbes 34%. Vastupidise näite võib tuua Austraaliast, New South Walesis paiknevast Newcastle’i linnast, kus vähendati joogikohtade lahtiolekut 1,5-2 tundi ja kuritegude arv vähenes seepeale 37%.

"Nii politsei, linn kui ka kohalikud elanikud on huvitatud, et vanalinn oleks turvaline," lausus Jaani. "Seetõttu oleme ühiselt leidnud, et asutuste lahtiolekuaegade piiramine võiks probleemile lahenduse tuua. Vastava otsuse saab vastu võtta ainult kohalik omavalitsus ise."
Statistikast selgub, et kogu Tallinna peale saab politsei ööpäeva jooksul keskmiselt 65 väljakutset. Sellest umbes 20 ehk ligikaudu kolmandik on seotud kakluse või joobes isikuga. Vanalinnast tulevatest väljakutsetest moodustavad aga kaklused või joobes isikud üle poole. Avaliku korra rikkumiste puhul on enim suurenenud just need, kus mängus purjus pea.

"Linn toetab Kristian Jaani ettepanekut," ütles abilinnapea Kalle Klandorf, kes aga ei soovinud asja pikemalt kommenteerida, sest linnavalitsus veel analüüsib edasisi samme. Seda, et prefektil on igati õigus ja baaride lahtiolekuaega võiks kärpida, toonitas aga vanalinna elanik ja Vanalinna Seltsi liige Tõnu Pullerits.

"Politseistatistikasse jõuab vaid väike osa väljakutsetest," ütles Pullerits. "Neil on A, B ja C kategooria väljakutsed. Kui on raskem väljakutse, paneb politsei elanike kaebused kohe kõrvale ja tegeleb sellega. Inimene ootab tund või kaks ega tea, kas temani jõutaksegi. Valdavalt helistataksegi häirimise pärast, ehk need C kategooria väljakutsed. Helistamisi on kuus kuni seitse korda rohkem kui menetluste algatamisi." Pulleritsu sõnul rikutakse vanalinnas korda massiliselt ning ulatuslikult, põhjuseid aga ei likvideerita.

"Meie seadusandlus on arenenud suunas, et ära on kaotatud tegevusload: meil ei ole võimalik minna ja võtta litsentsi ära," lisas vanalinlane. "Seadusest tulenevat võimalust, et politsei teostaks võetuse ehk siis võtaks lärmi puhul kõlarid ära, on Eestis mõned korrad rakendatud. Aga ega politsei seda ei taha. Mürapolitseid ju meil ei ole. Loomulikult ei eelda keegi, et vanalinnas peaks olema sama vaikne kui Musta- või Lasnamäel, ja mingit laadi taluvuse taset võiks siinsetelt elanikelt eeldada, aga see tase ei peaks olema niivõrd kõrge. Sauna 8 elanikud kolisid lärmi tõttu ära ja jätsid mulle mälestuseks kausta igasuguste kaebuste ja avaldustega ning ka ühe kohtuasja materjalid. Lootus, et politsei kutsumise kaudu see olukord kuidagi reguleerub, ei näi täituvat, juba kümme aastat on näha, et see ei tööta."

Liiga palju baare

Vanalinnas meelelahutuskohta pidava ettevõtja Rando Säinase sõnul on pilt sealkandis viimastel aastatel siiski paremaks läinud. "Ilmselgelt näitab seda kas või ettevõtete müügikäivete langus," ütles ta. "Vanalinnast on melu hajunud laiali rohkem Telliskivi suunas ja laotunud laiemale alale. Ööklubidestki võib märgata, et vanalinn pole enam tsentrum." Nii ööklubid kui baarid on tema sõnul praegu lahti kella 4-5 hommikul. Kui mingid piirangud kehtestada, siis tuleks need Säinase arvates võrdse konkurentsi huvides sisse viia kogu Tallinnas, mitte ainult vanalinnas.

Tallinna linnavalitsus on elanike kaitseks varem välja astunud, kehtestades vanalinna baarides kellaajalised alkomüügi piirangud. Näiteks nn Bermuda kolmnurga kõrtsides ehk Suur-Karja, Väike-Karja, Müürivahe ja Vana-Posti tänava piirkonnas on  alkomüük keelatud südaööst kella viieni hommikul (puhkepäevale eelneval ööl kella 1-5). Vanalinna Seltsi juhatuse liikme Toomas Oosalu sõnul jäid need piirangud aga hambutuks, sest kõrtsipidajad tõstsid oma tegevuse lihtsalt ühe juriidilise keha ehk firma nime alt teise alla. "Meie oleme ikkagi selle poolt, et piirata alkomüügi aega konkreetselt probleemsetes kohtades või konkreetses piirkonnas," märkis Oosalu. "Meelelahutusettevõtete survestamine ei anna midagi. Vanalinnas on iga 20 elaniku kohta üks meelelahutuskoht, seda kontsentratsiooni tuleks vähendada."

Kõige enam kutsutakse joobes inimestele kiirabi  kesklinnas

Tõenäoliselt on just meelelahutusasutused põhjus, miks Tallinna kesklinn paistab kiirabile silma keskmisest suurema arvu joobes patsientidega.

Kesklinn, mille sisse kuulub ka vanalinn, on keskmiselt 11,4% patsientidest alkoholijoobes, selgub Tallinna kiirabi statistikast.  Politseile tuleb seejuures kainenemiseks üle anda veidi üle kuue protsendi patsientidest.

Ühtlasi selgub, et ootuspäraselt esineb talviti joomaseid patsiente vähem kui suvel. Nii on veebruari reedetel joobes olnud üle 9%, aga augusti reedetel kaks korda rohkem ehk ligi 18% patsientidest. Üsna ilmselt viitab lõbustusasutuste panusele, et kiirabil kunagi töö ei lõpeks, asjaolu, et ühel augustikuu reede öösel kella 3-6 oli  joobes koguni 57,1% kõikidest kesklinnas kiirabi vajanud  inimestest.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...