Raamatukogu aitab eakatel end õnnelikuna tunda

Raamatukogudes saavad eakad oma mälu treenida, vestlustes osaleda, tuntud kirjanike, kunstnike, ajaloolastega kohtuda, lisaks ootavad neid arvutitöötoad, moenippide ja tuleohutuse õpetus jpm.

Raamatukogu aitab eakatel end õnnelikuna tunda

Juuli Nemvalts

Raamatukogudes saavad eakad oma mälu treenida, vestlustes osaleda, tuntud kirjanike, kunstnike, ajaloolastega kohtuda, lisaks ootavad neid arvutitöötoad, moenippide ja tuleohutuse õpetus jpm.

Nõmme raamatukogus kord kuus eakatele mälutreeningut tegev  Vaike Pähn ütles, et selline treening kuluks ära kõigile, kes soovivad suhelda teiste inimestega ja tunnevad, et vajavad natuke ka ajude gümnastikat.

Pika laua ümber olid istet võtnud väärikas eas prouad ja treening algas sellega, et kõik nad tutvustasid ennast. "Püüdke leida endaga seoses mingi väike lugu, mis aitaks kaaslastel teie nime hästi meelde jätta," juhendas Pähn kohaviibijaid, et nad ei piirduks ainult oma nime ütlemisega, sest nii ei jäävat see kellelegi meelde. Ja hakkasidki tulema lõbusad lood, mis kinnistasid kaaslaste nimed kohalolijate mällu. Siis algas peast arvutamise treening. Järjest tuli liita, lahutada, korrutada, jagada ja võtta arve ruutu. "Kas kõik jõudsid järele?" päris Pähn ja kordas igaks juhuks ülesannet. Seejärel tõusti püsti ja tehti mõned lihtsamad kehalised harjutused. Nii vaheldusid ka edaspidi peamurdmised väikese liigutamise ning koordinatsiooniharjutustega.

Kohtumiste ja õppimise paik

Siis jagati kohalolijatele lehed, mille peal rida kujundeid, ja tuli nuputada, mida on neil ühist. "Niisuguseid nuputamisülesandeid on meil palju, nad on koondatud väikestesse vihikutesse, mida meie MTÜ on välja andnud," selgitas Pähn, kes oli treeningtunniks paljundanud neist mõned ülesanded.

Muidugi võtab nende ülesannete lahendamine mõnel rohkem aega, teisel käib aga ruttu. Siiski oodati kõiki järele ja arutati ka lahenduste üle. Kiirematele olid juhendajal varuks ka keerulisemad lisaülesanded. Mõned ülesanded olid sõnadega mängimise teemal. Pidi valima tabelist sõna, mis ette antud sõnaga moodustaks uue mõiste.

Pähni sõnul on ta kindel, et sedalaadi harjutused, kui teha neid mitte ainult treeningtunnis, vaid ka kodus, aitavad kaasa mälu vormis püsimisele ning hoiavad ära selle kustumist.

On ju päris tavaline, et vananedes ei ole meie meelespidamine  enam nii hea, kuid Pähni sõnul saab igaüks ise unustamist  leevendada, kui niisuguseid harjutusi teeb ja ka inimestega suhtleb. Just suhtlemine on see, mis mälutreeningusse tulnud prouade ühise kinnituse kohaselt neid sinna meelitab. Saab võrrelda enda mälu vormi teistega ja kogeda, kas see, et mõni asi kohe meelde ei tule, on ka teistel inimestel nii.
Pähn soovitas kõigil teha oma kuuskümmend pluss vanematega kodus koos väikseid mälutreeninguid. "Hea on peast arvutamine, mõnede tuntud faktide meeldetuletamine ja mängud," selgitas ta. Kes asja vastu huvi tunnevad, võiksid otsida internetist niisuguste ülesannete kogumike "Särts" väljaandja MTÜ 65B koordinaate ja küsida neilt rohkem teavet mälutreeningute kohta.

"Praegune aeg nõuab kõigilt, ka seenioridelt, pidevat õppimist, et me igapäevaelu väljakutsetega võimalikulthästi toime tuleksime," ütles Tallinna keskraamatukogu direktor Kaie Holm. "Inimese vananemine sõltub paljuski sellest, milliseks ta ise oma vanaduspõlve kujundab ja kuidas vananemisega kaasnevate paratamatute muutustega kohaneb."

Holmi sõnul on rahvaraamatukogu roll alati olnud võimaluste loomine õppimiseks ja enesearendamiseks. "Eakatele tegevushommikuid korraldades aitab raamatukogu kaasa vanemaealiste paremale elule. Kuna ühiskond on muutunud, siis peame ka meie nende muutustega kaasa minema. Raamatukogu eesmärk on pakkuda eakatele uusi võimalusi olla sotsiaalselt aktiivsed, omandada teadmisi ning oskusi, olla kaasatud ja suhelda omaealistega," rääkis ta.

Eestis kasvab seenioride arv iga aastaga. Holm toonitas, et seepärast on oluline, et eakad oleks ühiskonda kaasatud ja sotsiaalselt aktiivsed. "Loodame ka, et seeniorid avastavad tegevushommikute kaudu raamatukogu kui endale mitmekülgselt kasuliku koha – siin saavad nad kasutada raamatukoguteenuseid, millest neile on abi igapäevatoimetustes, näiteks koolitused, IT-seadmete kasutamine, digiturvalisus jms. Nad saavad tulla kodust välja, kindlasse ja turvalisse keskkonda. Lisaks saavad sõlmida uusi tutvusi ning suhelda omaealistega."

Raamatukogu tegevushommikute osalejateks on seeniorid alates 60. eluaastast, kes on tegevustes ise tegijad, õppijad ja kogemuste jagajad. Seeniorid on ka altimad vabatahtlikuna raamatukogus kaasa lööma, et kogukonda panustada.

Keskraamatukogu töötaja Leelo Ainsoo selgitas, et kõige paremini töötavad mälutreeningud, kuna need toovad saali täis ja panevad inimesed omavahel suhtlema. Inimesed, kes üks kord käinud, kutsuvad järgmisel korral kaasa ka sõbrad. Pensionär Leili Kütneri sõnul oleneb eakast endast, kas ta on valmis raamatukogu üritustel võõrastega suhtlema või mitte. "Mina eelistan suhtlemist raamatukogu töötajatega, üritusel esinejaga, ja kellegagi, kelle olen endaga kaasa kutsunud. Kutsun alati kedagi kaasa. Mitte enda ebakindluse pärast, vaid kui olen veendunud, et üritus on meie eas inimestele huvitav," rääkis Kütner.

Tänavu toimuvad iganädalased eakate üritused neljas raamatukogus, millest kolm on keskraamatukogu haruraamatukogud.

Valikute rohkus

Ainsoo sõnul on osalejatele rohkelt rõõmu valmistanud ka põlvkondadevaheline mälumäng, kus osalevad seenioride ja  kooliõpilaste võistkonnad. "Käis mõnus peamurdmine, sest pooled küsimused olid eelmisest sajandist, pooled tänapäevast," lisas ta.

Ka julgustas Ainsoo seeniore tulema raamatukokku  vabatahtlikuks. Kas või selleks, et lüüa kaasa ürituste korraldamises või et raamatuid kärudest riiulitele tagasi panna. "Huvilistel tuleks endast teada anda neile sobivas raamatukogus. Tegevust leidub kõigile ja vabatahtlikest on väga suur abi," kinnitas ta.

Pensionär Leili Kütner, kes on ka keskraamatukogus vabatahtlikuna tööl, ütles, et teeb seda meelsasti, sest nii on põhjust kodust välja tulla. "Minul isiklikult on mugav bussiühendus Mustamäelt keskraamatukokku. Muidugi annab vabatahtlik töö võimaluse ennast kasuliku ja vajalikuna tunda," ütles ta. "Lisaks saab raamatusõbralike inimeste hulgas viibida ja – mis ei ole sugugi vähetähtis – uute raamatutega kursis olla."

Erilisi nõudeid Ainsool osalejatele ei ole. "Meie suurim soov on, et seenior oleks õnnelik, tuleks siia ning suhtleks teistega. Näiteks käis meil üks eakas meesterahavas, kes oli suur matkasõber. Ta oli valmis hiljem ise ka esinema ning rääkis väga põnevalt Jaapanist," selgitas Ainsoo. "Meil on ka väike arvutiklass, kus kõigil seenioridel on võimalik õppida arvutit tundma ja omandada praktilisi teadmisi. Võib-olla paljud eakad ei tea, aga see võimalus on kõigis raamatukogudes, näiteks meie peamajas on lugemissaalis arvutikoolitused."

Kord kuus laupäeva hommikuti ootavad seeniore mänguhommikud. Pirita raamatukogus ja keskraamatukogu peamajas saavad nad mängida lauamänge, malet, kabet, bridži ja arvutimänge.

Tule põnevate inimestega kohtuma!


• 31. maini 2020 ootab keskraamatukogu kõiki inimesi vanuses 60+ osalema projektis "Õnnelik seenior raamatukogus". Kavas on mälutreeningud, vestlusringid, kohtumised tuntud kirjanike, kunstnike, ajaloolaste jt. Töötoad õpetavad loovkirjutamist, ristsõnade kootamist ja lahendamist, tule- ja liiklusohutust, moenippe, IT-seadmete kasutamist jm. Samuti on kavas põlvkondadevaheline mälumäng.

• Sündmused toimuvad Tallinna keskraamatukogus (Estonia pst 8), Nõmme raamatukogus (Raudtee 68), Pirita raamatukogus (Metsavahi tee 19) ja Sääse raamatukogus (Sõpruse puiestee 186). Loe lähemalt: https://60pluss.postimees.ee/6763517/keskraamatukogus-alustab-eakatele-moeldud-uritustesari

Spetsiaalne vihik aitab eakatel kodus oma mälu vormis hoida

Kui räägitakse tegevusest, mis aitab kodustes tingimustes vaimu terava hoida, siis tavaliselt mõeldakse ristsõnu, kuid neist ei pruugi piisata. 

Eesti ristsõnad on aga tihtipeale sarnase sisuga ning pakuvad kogenud lahendajale vähe väljakutset. Seetõttu oleks tarvis oma ajule pakkuda mitmekesisemat toitu – ülesandeid, mis aitavad korras hoida lühimälu ja aitavad mõnu tunda pikaajalise mälu tööst, arendavad verbaalset võimekust ja loogilist mõtlemist, tõstavad tähelepanuvõimet ja keskendumist. Selliseid võimeid arendabki töövihik "Särts".

Nii nagu väga vähesed suudavad olla füüsilise koormuse saavutamisel enda ranged tagantsundijad, nii on ka mälutreeninguga. Seetõttu on lihtsam ühineda mõne mälutreeningu grupiga. Mälutreener, kes on väljaõppe saanud vanemas eas inimestega töötamiseks, pakub tunnis vaheldusrikast ja lõbusat mõttetööd, suhtlemisvõimalusi ja koordinatsiooniharjutusi ning tagab, et see tõsine tegevus oleks võimalikult rõõmus ja elevusttekitav.

Vanas eas ajutervise parandamiseks, säilitamiseks või allakäigu aeglustamiseks töötavad samad võtted mis lastegi arendamisel. Ainult et vana inimene ei ole laps. Tal on pikk elukogemus, mälestused ja teadmised, mis on olulised ja mille kasutamine pakub rõõmu. Ülesanded vihikus käsitlevad teemasid, mis kõnetavad vanemaid eesti mehi ja naisi. Selline lähenemine teeb kogumiku unikaalseks teiste sarnaste seas.

Soovitus ka pereliikmetele: vihikul on rebitavad lehed, mille ühel poolel on tekstiga ja teisel poolel joonisega ülesanne. Võtke vihik või siis mõned lehed sellest, tehke need koos läbi ja rääkige igal võimalikul hetkel asjadest, mis ülesanne meelde toob või küsimusi tekitab. Vihik aitab leida ühiseid jututeemasid, annab põhjuse rääkida olulistest asjadest ning meenutada kunagisi emotsioone. Siin ei kehti ütlemine: pikk jutt s..t jutt, vaid vastupidi, mida rohkem arutamist, seda paremini olete ülesannet täitnud! Viimastel lehtedel on antud ka õiged vastused, aga jälle – kõige parem on, kui jõuate tulemuseni spikrit kasutamata. Tähtis pole teadmine, vaid ühine arutelu, mille juures vastusel – olgu see õige või väär – on kaunistav roll.

Ole IT-vaatlik!

Eesti raamatukoguhoidjate ühing koos riigi infosüsteemi ametiga korraldab 20. novembril nõuandepäeva "Ole IT-vaatlik!".

Kohalikust raamatukogust saab nõu teemadel nagu tugevad paroolid, seadmete uuendamine, failide varukoopiate tegemine, privaatsus sotsiaalmeedias, õngitsuskirjade äratundmine jm turvalisust puudutav. Kuigi kampaania on suunatud eelkõige vanemaealistele, on kohalikes raamatukogudes võimalik abi küsida kõigil. Tallinnast osalevad keskraamatukogu ja selle harukogud, rahvusraamatukogu ja tehnikaülikooli raamatukogu.

Laadimine...Laadimine...