"Radar": prügifirma suurpõleng paljastas ohtlikud rikkumised

Poolteist nädalat tagasi lahtise leegi ja süsimusta paksu suitsusambaga põlenud Ragn Sellsi Tallinnas asuvas jäätmekütuse tehases toimus juba pikemat aega ohutusnõuete eiramine, paljastas Kanal2 uuriv saade "Radar".

Pilt: Scanpix

"Radar": prügifirma suurpõleng paljastas ohtlikud rikkumised (1)

Poolteist nädalat tagasi lahtise leegi ja süsimusta paksu suitsusambaga põlenud Ragn Sellsi Tallinnas asuvas jäätmekütuse tehases toimus juba pikemat aega ohutusnõuete eiramine, paljastas Kanal2 uuriv saade "Radar".

Kui meedia kajastas sellel päeval põlengut kui tavalist tulekahju, siis tegelikult juhtus tuleõnnetus Ragn Sellsi jäätmekütuse tehases, mis alustas täisvõimsusel tööd 2012. aastal ja võib aastas läbi lasta üle 150 000 tonni jäätmeid. See on pool Eestis tekkivate olmejäätmete koguhulgast, vahendas BNS "Radarit".

Praegune tooraine on siin aga ehitusjäätmed ja põlenud osa ongi see pool majast, mille kaudu jäätmed sorteerimisele tuuakse. Kütuse tootmisel segatakse neid jäätmeid ka ohtlike jäätmetega, näiteks vana õliga, tõi "Radar" esile.

Ohtlike jäätmetega tegeletakse tehases laiemalt – teisel pool sama hoonet asub prügifirma ohtlike jäätmete hoidla, kuid igasuguseid tünne ja anumaid, kus sees erinevaid naftaproduktide jääke, värve ja silikoone, on laiali prügifirma territoorimi erinevates otstes. See on "Radari" kinnitusel kõhedusttekitav pilt.

"Need tünnid on seal mingisugune viie-kuue meetri kaugusel tulekoldest, ma pakun välja," näitab Ragn-Sellsi naaberkinnistul logistikakeskust pidava AR Agentuuri AS-i juht Margus Iskül, kui "Radar" seisis temaga nende logistikakeskuse katusel ja üleaedse juures toimunud kahjutule jälgi uuris.

Haisupilv ja tolmupilv

Tagantjärele on välja tulnud, et pika ajalooga ja aastas üle 26 miljoni euro käivet tegev Ragn-Sells on juba pikka aega neile väljastatud keskkonnaloa ja ohutuse nõuetele läbi sõrmede vaadanud, märkis "Radar".

Samal ajal on logistikafirma juht Iskül juba aastaid püüdnud sellele keskkonnainspektorite tähelepanu juhtida. Esmajärjekorras on teda häirinud nende kinnistule laienevad otsesed prügifirma tegevusest tulenevad mõjud. "Ühest otsast tuleb haisupilv ja teisest otsast tuleb tolmupilv," räägib Iskül naabri mõjudest.

Ta meenutas, et kui tehast omal ajal ehitama hakati, küsiti ka nende kui naabri nõusolekut. "Siis maaliti sellest ettevõtmisest selline ilus pilt, et õhk on värske, nagu Lahemaa rahvuspargis ja tehases on sees alarõhk, uksed on kinni ja mingisugust lõhna ei ole," ütles ta.

Reaalsus kujunes aga pisut teistsuguseks. "Viimastel aastatel on uksed pärani lahti – sealt tuleb ka see hais," märgib Iskül.

Kuid haisu kõrval hakkas naabrit veelgi rohkem häirima teine tegur - massiivne puidutolm, mis jõuab nii nende territooriumile, maja katusele kui akende ja ventilatsioonisüsteemi kaudu otse kontorilauale. Nimelt purustab Ragn Sells enda kinnistu ühes nurgas puidujäätmeid, peamiselt katkisi kaubaaluseid. "Kui ma võtan nagu kirjutuslaua või aknalaua ja sinna saab näpuga joonistada, siis see ei ole nagu… Ma neid nõudeid ei tea, aga selline talupojamõistus ütleb, et see ei saa olla mingite nõuetega vastavuses, kui meil mingi 70 inimest hingab seda sisse ka," rääkis Iskül.

Nende muredega ongi Iskül juba aastaid keskkonnametnike poole pöördunud ja inspekotrid on ka kohal käinud. "Siis tullakse kohale, lõhna on loomulikult raske mõõta. Lõhna osas ei ole ma mingit tagasisidet saanud. Mis puudutab puidu purustamist - kuna selles keskkonnakompleksloas on kirjas, et kasutusel on vihmuti, siis inspektor tuleb kohale, vaatab, et vihmuti on küljes seal purustil, kõik vastab loale ja lahkub," rääkis Iskül.

Inspektsioon on ettepanekud teinud

Keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo juht Neeme Kass ütles, et on probleemiga kursis, kuid seni pole ühtegi keskkonnaloa rikkumist lõhna ja tolmu teemal tuvastatud, aga oma ettepanekud on nad Ragn-Sellsile teinud. "Me oleme ikkagi leidnud, et nad peaksid rakendama täiendavaid meetmeid – see oli meil eelmise kontrolli tulemusena tegelikult välja toodud," ütles ta tolmu kohta.

Ent lõhna osas - kui uksed on lahti, siis alarõhku ju tekkida ei saa. Näitame Kassile fotot, millel tehase lahtised uksed näha. "Siin mingit alarõhku ma küll ei näe hetkel," märkis ka tema. Ehk keskkonnaloas on selgelt kirjast, et pidevalt on kasutusel alarõhuga süsteem, mis halva prügihaisu levikut peaks takistama.

Ragn-Sellsi juht Rain Vääna aga vaidles "Radarile" vastu ja ütleb, et see nõue neile praegu ei kehti. Tema sõnul sai alarõhuga süsteem paigaldatud olme- ja biojäätmetest kütuse tootmise jaoks. Praegu on nad aga tootnud kütust ehitusjäätmetest ja seal sellist lõhna ei olegi, mida peaks alla suruma ja filtritega kinni püüdma. "Kui me hakkaks seal jälle suuremahuliselt käitlema olmejäätmeid ja biojäätmeid, siis kindlasti uksed peavad kinni olema, siis tekib alarõhk ja siis see biofilter, mis meil on paigaldatud, võtab selle lõhna teema ära," ütles ta.

Tolmu kohta ütles Vääna, et nad teevad kõike loa järgi ja on isegi rohkem teinud - paigaldanud niisutussüsteemi, mis tolmu vähendab. Tema sõnul on probleem hoopis selles, et neil on kiuslik naaber, kes pidevalt nende peale kaebab. "On erinevaid naabreid. Tema on võtnud endale eesmägiks kahjustada meie äri," ütles ta.

Prügi meelitab kajakaparved kohale

Samas lisab "Radar", et lahtine prügi kujutab ohtu lennuliiklusele - näiteks otse üle tee mõnesaja meetri kaugusel Tallinna lennujaam. Ka lennujaamale on Ragn-Sellsi tegevusel otsene ja ohtlik mõju. "Mingisugune aasta-poolteist tagasi nad on tulnud mõttele jäätmeid, vist ehitusjäätmeid, hakata lageda taeva all hoiustama. Kui ma nüüd siin eelmisel suvel Keskkonnainspektsiooni helistasin sellel teemal ja küsisin, et kuulge, siin on prügimägi minu hinnangul tekkinud ja sadu kajakaid lendab siin, siis mul on meeles, et vastus oli, et kas te tahate kurta, et teil lendavad kajakad? Ma ütlsein, et jah, ma tahtsin kurta, et meil lendavad kajakad. Peale selle mul sellel teemal jõud rauges – ma rohkem ei hakanud nende kajakate teemal siin eelmisel aastal kuskile pöörduma," meenutas Iskül.

"Aga nüüd siin mõned nädalad tagasi, kui kajakate parv jälle paarisajapealiseks muutus, käisin meie maja katusel, puhastasime seda. Ja siis mõtlesin, et kuidas see lennujaamale mõjub?" lisas ta.

Iskül teavitas olukorrast lennujaama ja seal hakkas igal juhul kohe tuluke põlema.

AS-i Tallinna Lennujaam lennuohutuse juht Hannus Vard ütles, et ohutuse seisukohast on lindude tõrjumine nende üks suuremaid muresid. Linnud on õhusõidukitele ohtlikud. "Kuna õhusõidukitel maandumisel ja õhkutõusul on väga suured kiirused. Kui lind satub mootorisse, siis mootori purunemine võib väga fataalsete tagajärgedega lõppeda," rääkis ta.

Maailmas on palju näiteid sellest, et olukord, kus lind lennuki mootorisse lendab, pole naljaasi. Vard saadab Radarile ka mõned fotod Tallinnas aset leidnud juhtumitest, kus rikutud lennukeid näha ja ütles, et õnneks midagi väga hullu seni juhtunud ei ole. Küll aga on viimase aasta jooksul Tallinna lennujaamas linnuintsidentide arv suurenenud. "Oluliselt kasvanud eelmise aasta statistika põhjal on just kajakate osakaal," ütles ta.

Täpsemalt - kui veel 2016. aasta juulist detsembrini oli lennukite ja lindude kokkupõrkeid Tallinnas 32, siis 2017. aasta juulist detsembrini 49. Seejuures kajakatega seotud juhtumeid oli 15 asemel 20. Umbes samal ajal ehk 2017. aasta keskel tekkis Ragn-Sellsi platsi peale ka lahtine prügimägi, kus just kajakatele meeldib maiustamas käia.

Vard ise koos lennuameti esindajate ja keskkonnainspektoritega käis olukorda mõned nädalad tagasi uurimas ja selgitas, et selline lahtine prügilasu nende värvas on juba seadusega keelatud. Lennundusseadus ütleb, et lennuväli on piiratud kaitsevööndiga, mis ulatub 500 meetri kaugusele lennuraja telgjoonest ja avatud jäätmekäitluskohta sinna rajada ei tohi.

"Konkreetne prügi, kus seda hoitakse lahtiselt, jääb selle 500 meetri sisse ja me kõik veendusime, et paljud kajakaparved seal toituvad ja puhkehetkedel, kuna see on lennurajale nii lähedal, nad tulevad meie haljasaladele puhkama. See on meie jaoks probleemiks ja väga suure riskiga seotud," rääkis Vard.

Arusaam reeglitest erineb

Kui vaadata uuesti peale ka Ragn-Sellsile välja antud keskkonnaloale, siis on näha, et luba lahtise taeva all jäätmeid hoida on neil olemas. Ent sellisel juhul peavad jäätmed olema kokkupressitud või pallitatud. Ja seejuures kaetud. Seda kinnitas "Radarile" ka keskkonnalubade väljaandmisega tegeleva Keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja Reet Siilaberg. "Kuidagi peab olema tagatud see, et seal need jäätmed ei lendu. Jah, need on loa nõudes väga konkreetselt välja öeldud, et tegelikult ei tohi ladustada niimoodi lahtiselt," selgitas ta.

Ragn-Sellsi juht Vääna aga ütles, et "Radar" on eksiteel. Tema väidab, et on loast kuidagi teisiti aru saanud - kiletatult või katuse all peavad nad hoidma ainult olmeprügi, mis sisaldab biojäätmeid. Neil on seal aga ehitusjäätmete mägi.

Ragn-Sellsi naaberfirma juht Iskül pani kõige eelneva kõrval tähele tünne, mis panid teda kõiki oma seniseid muresid ja riske ümber hindama - ta näitas Radarile enda maja katuselt Ragn-Sellsi puidupurstamise platsi suunas. "Mis seal platsi taganurgas toimub, see tuli mulle ausalt öeldes üllatusena. Seal hoiustatakse ohtlike jäätmeid, mulle tundub, samal platsil puiduga," rääkis ta.

Iskül tegi ka põlengu ajal fotosid. Igasuguseid ohtlike jäätmete tünne on Ragn-Sellsi territooriumil lageda taeva all küll ja veel. "Siin on näha, et sellel platsil 5-6 meetri kaugusel on suured IBC konteinerid, mingisugused 200-liitrised vaadid mingite vedelikega täpselt samas kohas, kus põleb. Siin on täitsa majale vastu seina, siit lendasid paneelid ära – jumala abiga see siin kaasa ei läinud," hindas ta.

Must suits viitas ohtlike jäätmete põlemisele

Tekib küsimus, kas tuleohutuse ja keskkonnanõuded on sellise ladustamise puhul täidetud? Põlengu paksu musta suitsusammast hinnates võib tegelikult üsna kindel olla, et põles ka mingi osa ohtlikest jäätmetest.

Päästeameti ohutuskontrolli büroo nõunik Ants Aguraiuja ei osanud "Radarile" kinnitada, kas põlesid ka ohtlikud jäätmed ja ütles, et tema teada põlesid vaid ehitusjäätmed ja tuli sai ka neist alguse. "Purunes tõenäoliselt ehitusvahu pudel, mis siis selle sädeme tekitas ja selle tulekahju tekitas," märkis ta.

Rada näitas Aguraiujale Isküli fotosid, kuid nende kohta ta arvamust avaldada ei soovinud. "Seda peaks kohapeal hindama, et mis olukord seal on ja mis aineid seal konkreetselt hoitakse," ütles ta.

Siiski lubas Aguraijuja, et nüüd minnakse neid ohtlike jäätmete tünne seal platsi peal kindlasti varem vaatama.

Keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo juht Kass ütleb, et nemad tegid viimati põhjaliku kontrolli aasta eest. Toona suuremaid probleeme silma ei jäänud.

Kass rääkis, et nende kontrollimise ressursid on piiratud ja tegelikult lasub ka keskkonnaluba omaval ettevõttel endal vastutus seda järgida. Igal juhul Radari neljapäevane külaskäik inspektsiooni pani tegutsema - juba järgmisel päeval läks Kass ise olukorda kontrollima ja tuvastas, et tünnides lahtise taeva all on erinevad naftaproduktide jäägid ja kemikaalid.

Olukord kvalifitseerus Kassi sõnul tõsise rikkumisena keskkonnakompleksloa tingimuste mittetäitmisel ja ka ohtlike jäätmete käitlemise nõuete rikkumisel.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...