Taavi Aas: Autod võiks südalinnas kolida maa alla

Kaubamaja lähistel võiks autoliiklus kolida maa alla, uuel peatänaval aga alluda jalakäijate reeglitele. Lisaks võiks eraarendajatele kehtida seadus, et 25-30% korteritest ehitatakse taskukohasteks üürikodudeks, leidsid eksperdid linnafoorumil "Millist linnasüdant soovime?".

Taavi Aas: Autod võiks südalinnas kolida maa alla

Triin Oja

Kaubamaja lähistel võiks autoliiklus kolida maa alla, uuel peatänaval aga alluda jalakäijate reeglitele. Lisaks võiks eraarendajatele kehtida seadus, et 25-30% korteritest ehitatakse taskukohasteks üürikodudeks, leidsid eksperdid linnafoorumil "Millist linnasüdant soovime?".

Kõik rohelised pealinnad sulgevad südalinna autodele

"Autoliiklus võiks liikuda kaubamaja juures ja Rävala pst maa alla, kuhu on tulemas ka suured maa-alused parklad," ütles tegevlinnapea Taavi Aas. "Viru bussiterminal võiks tulla aga maa peale Laikmaa tänavale – see annaks võimaluse siduda Tammsaare parki uusarenduspiirkondadega."

Aasa sõnul on linnal veel mitu ideed kaubamaja poole jääva piirkonna kohta. "Laikmaa ja Hobujaama tänavale tekiks uus ühistranspordi keskus," lausus ta. "Ühistranspordi koha pealt on veidi rohkem muutusi kui esmapilgul paistab, aga ma usun, et see on seda väärt."

Tallinna peaarhitekti Endrik Männi (pildil) sõnul on Tallinna peamised eesmärgid linna avamine merele, linnasüdame tihendamine ja korralike lokaalsete keskuste tekitamine. "Kesklinnast peaks saama koht, kus inimesed elavad, töötavad ja veedavad vaba aega," rääkis Mänd. "Kindlasti peaks tänavad muutma inimestele mugavaks, et nad viibiksid seal rohkem ja meeleldi."

Kõiki rohelise pealinna tiitli saanud linnu ühendab Aasa sõnul tõsiasi, et nad on tegelenud linnasüdame autodele sulgemisega. "On leebemaid lahendusi ja ka päris äkilisi lahendusi, nagu näiteks Ljubljanas, kus linnasüda on varahommikust õhtuni kõigile sõidukitele suletud," rääkis tegevlinnapea. "Kui vaadata jalakäijatele antud linnasüdame osa suurust, siis enamasti on see sama suur kui meie vanalinn. Selles mõttes oleme teistega võrdsed, kuid me pole tulemusega rahul ja tahaksime seda ala suurendada."

Linn kavatseb Männi sõnul jätkata ühistranspordi ja tänavavõrgu eelisarendamist. "Järgmisel aastal oleme valmis ka koppa maasse lööma peatänaval, mis on kesklinna kujundlikuks südameks," lausus ta.

 

Oslo kesklinna tasuline sissesõit pani inimesed bussiga sõitma

"Inimeste liikumisharjumuste muutmine pole lihtne, kuid see on võimalik," rääkis tehnikaülikooli logistikaprofessor Dago Antov (pildil) inimeste autodest bussi meelitamise kohta.

Antovi sõnul pani Oslos inimesi autost ühistransporti istuma autode tasuline sissesõit kesklinna. "Kui Oslo alustas tunnelite ehitamist, muutis see autoga kesklinna sõitmise tasuliseks, et koguda raha ehitustööks, mida riik ei andnud," selgitas Antov. "Siis selgus, et mõju on väga positiivne, inimesed jätsid autod koju, sõitsid ühistranspordiga. Kui tunnelid said valmis, otsustas Oslo jätkata tasulist sissesõitu ja pani saadud raha ühistranspordi arendamisse. Et see oleks kiirem ja mugavam."

Antovi sõnul toimib "Pargi ja reisi" süsteem väga hästi ja ka täiesti spontaanselt. "Ka Kristiine parkla on hommikuti autosid täis, aga mitte nende inimeste autosid, kes lähevad Prismasse endale hommikust kohvi ostma. Nad sõidavad tegelikult millegagi edasi. Ma tahan öelda, et tegelikult on see vaatamata sellele, et liikumisharjumuste muutmine ei ole lihtne, siiski võimalik," lausus Antov.

 

Peatänav tuleb laiade kõnniteede ja mugava ühistranspordiga

"Praegu on piirkond Narva maantee, Pärnu maantee, Liivalaia ja Pronksi tänava vahel pärit Viru ärikate ajast ja ajale jalgu jäänud," nentis linnaplaneerimise ameti arhitekt Jaak-Adam Looveer.

Tallinna uus rajatav peatänav on Looveeri sõnul kui kvaliteedimärk, mis muudab linnasüdame elavamaks ja inimsõbralikumaks. "Peatänava projektiga ütleb linn, et linnasüda on linnale oluline koht," lausus Looveer. "Ilma selleta ei hakka ümbritsevad kvartalid toimima. Praegu on piirkond Narva maantee, Pärnu maantee, Liivalaia ja Pronksi tänava vahel pärit Viru ärikate ajast ja ajale jalgu jäänud."

Muidugi loob peatänav ühenduse mere ja sadamaga, kuid see ulatub ka vanalinna, põimides nii ühte väga mitme eri ilmega paiga. "Soovime muuta peatänava Euroopa riigi pealinnale sobivamaks," kinnitas Looveer. "Muudame kõnniteed laiemaks ja loome jalgrattateid, et muuta see piirkond köitvaks ja inimsõbralikuks. Praegu on olukord peatänava paigas närune – paljudes kohtades pole isegi kõnniteid, ruumi jalakäijatele ega jalgratturitele. Lisaks on see segane ka ühistranspordile ja autodele."

Kindlasti on peatänavale väga oluline ka ühistransport. "Me ei peaks vastandama eri liiklusviise üksteisele, vaid allutama nad jalakäijate reeglitele," nentis Looveer ja lisas, et ühistransport koondub peatänava keskele, mis on ka jalakäijatele parem ja turvalisem lahendus.

Praegu on peatänava projekt Looveeri sõnul eeltööd läbinud ning loodetavasti jõutakse projekteerimislepinguni. "Analüüsime praegu, kuidas olemasolev bussivõrk peatänaval toimiks," mainis ta.

 

Helsingi ehitab pooltühjad kontorid korteriteks

"Jätame vaid kaks või ühe alumise korruse kontoriteks, et hoida tänavad tegusad ja pakkuda tegutsemispaika väiksematele ettevõtetele," lausus Helsingi linnaarhitekt Marjaana Yläjääski, kelle sõnul kavatseb Helsingi ehitada korteripuuduse leevendamiseks paljud pooltühjadena seisvad kontorid ja linnaametid korteriteks.

Helsingi tahab linna planeerides arvestada mõistliku hinnaga korterite nappuse ja inimeste elutingimustega. 2050. aastaks võib Helsingi elanike arv tõusta 860 000 inimeseni ning kogu pealinna regiooni rahvaarv 1,3 miljonilt 2 miljonini. "Helsingi kesklinna laiendatakse põhja suunas, luuakse uusi trammiteid ja puiesteid, mis asendavad vähemalt osaliselt sõiduteid. Rattatee Baana juba ehitati vana raudtee peale," selgitas Yläjääski. Linnaarhitekti sõnul on linnakultuur, tehnoloogia areng ja majanduskasv andnud inimestele rohkem vaba aega, mida muu hulgas veedetakse ka tänavail. "Seda vaba aega peab kuidagi sisustama – Helsingis korraldatakse näiteks restoranipäeva, kus inimesed avavad tänavatel ja parkides omaenda pisikesed restoranid. Samalaadne ettevõtmine on ka koristuspäev, mil parkidest saavad kirbuturud, kus inimesed saavad oma asju müüa," lausus ta.

Inimeste liikumisharjumusi linnas mõjutavad arhitekti sõnul robotiseerumine ja jagamismajandus. "Soovime arendada eri transpordiviise ning seada kõige tähtsamale kohale jalakäijad, kellele järgnevad jalgratturid, ühistransport ja autoomanikud," rääkis Yläjääski. "Oleme arendanud jalakäijate osa linnast 1980ndatest, paljud alad on muutunud käidavamaks. Tahame jalakäijate alasid suurendada."

 

Harvardi teadur: Noored vajavad soodsaid kortereid

"Tallinnas maksab praegu keskmine üürikorter koos kodukuludega 800 eurot. Et igakuine kulutus jääks 30% juurde, peab pere sissetulek olema vähemalt 2600 eurot," rõhutas eestlasest arhitekt Andres Sevtšuk (pildil) Harvardi Ülikooli disainiteaduskonnast, kelle sõnul peaksid ka eraarendajad ehitama rohkem taskukohaseid kodusid.

"Tallinna munitsipaalelamud on lisanud linna taskukohase hinnaga elamispindu peredele, kes ei jaksa maksta tavalisi hindu," märkis Sevtšuk. "Kuid paljudes Euroopa linnades kehtib eraarendajatele seadus, mis käsib neil ehitada igast arendusest tavaliselt 20-30 protsenti taskukohaste hindadega kortereid ka kesklinna. Tallinnas võiks nendesse korteritesse kandideerida pered, kelle sissetulek on 50-70% linna või maakonna keskmisest sissetulekust. Üür peaks olema koos kommunaalkuludega 30% brutosissetulekust. Üürihinda korrigeeritakse igal aastal vastavalt pere sissetulekule, ja kui sissetulek ületab piirmäära, siis rakendub turuhind," selgitas Sevtšuk, lisades, et näiteks 1000-eurose kuusissetulekuga pere puhul ei tohiks üür koos kommunaalidega ületada 300 eurot.

Sevtšuk tõi näiteks Londoni, mille linnapea Sadiq Khani üks valimislubadus oli taskukohaste korterite piirmäära tõstmine praeguselt 35%-lt 50-ni. "Meil Tallinnas on see number praegu null, nii et peaksime mõtlema sarnaste lahenduste peale," ütles Harvardi teadur. "Produktiivsus langeb, kui inimesed peavad kulutama ebaproportsionaalselt suurt osa oma sissetulekust, et jõuda äärelinnas asuvatest taskukohastest elamispindadest kesklinnas asuvatesse töökohtadesse."

Tallinnas varjab Sevtšuki sõnul probleemi asjaolu, et enamik leibkondi omavad oma kodu. "Nende seas on veel palju nõukogudeaegseid kortereid, see taristu aga ei sobi uue põlvkonnale koduostjatele. Meid ootab ees tõsine elamispindade kalliduse probleem – kui vaadata Tallinna kesklinna üürihindu ja noorte perede, üliõpilaste ja üksikute noorte sissetulekuid, siis on need juba proportsioonist väljas. Nõudlus taskukohasemate korterite järele on olemas."

Sevtšuki sõnul toimiks pakutud lahendus Tallinnas väga edukalt, sest praegu on käimas elumajade aktiivne uusehitus.

Laadimine...Laadimine...