TAAVI AAS: Linna lehtede toimetused olgu vabad, mina ei sekku

"Toimetuse töö peaks olema vaba, sinna ei tohiks sekkuda," sõnastas Tallinna  linnapea Taavi Aas täna oma seisukoha linna- või vallalehtede kohta. Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjonis analüüsiti täna nimelt, kas ja kuivõrd on õigustatud Riigikontrolli etteheited, nagu teeniksid väljaanded kohati võimulolijate huve.

Pilt: Svetlana Aleksejeva

TAAVI AAS: Linna lehtede toimetused olgu vabad, mina ei sekku

Virkko Lepassalu

"Toimetuse töö peaks olema vaba, sinna ei tohiks sekkuda," sõnastas Tallinna  linnapea Taavi Aas täna oma seisukoha linna- või vallalehtede kohta. Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjonis analüüsiti täna nimelt, kas ja kuivõrd on õigustatud Riigikontrolli etteheited, nagu teeniksid väljaanded kohati võimulolijate huve.

Peamiselt taunis Riigikontroll äsja valminud raportis poliitiliste konkurentide tasakaalustamatut kritiseerimist ja valimiste eel omavalitsusjuhtide edusammude kajastamist. Istungile, rahvasaadikutega aru pidama olid kutsutud Tallinna kui Eesti suurima omavalitsuse linnapea Taavi Aas, Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Jüri Võigemast  ja Eesti Ajalehtede Liidu tegevjuht Mart Raudsaar. Riigikontrolli esindasid peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen ja vanemaudiitor Tambet Drell.

Kas ajakirjandus või teavitamine?

Peamiselt keskendus arutelu kolme punkti ümber: kas omavalitsus võiks anda välja n-ö täismõõtmelisi ehk ajakirjandusliku sisuga ajalehti, nagu seda on Pealinn ja Stolitsa, või peaks omavalitsus piirduma vaid n-ö kuiva teavitustegevusega.  Lisaks mõtiskleti, kas seadusandlust tuleks kuidagi muuta, kui praegune olukord ei peaks asjaosalisi ehk omavalitsusi, riiklikke järelevalveorganeid ja rahvaesindajaid rahuldama. Riigikontroll mingeid otseseid seaduserikkumisi kümnekonna auditis negatiivses plaanis ära märgitud omavalitsuse nn teavitustegevuses nimelt ei leidnud. Kolmandaks vaagiti, et kui peaks tõhustama sisekontrolli ehk omavalitsusjuhtide järelevalvet omavalitsuse väljaannete üle, siis kuidas seda teha.

Veel oli põgusalt jutuks kohalike väljaannete kulu katmine, tuues nad reklaamiturule. Kuid see küsimus ammendus ruttu, sest Tallinna avalike suhete juhi Ain Saarna sõnul käsitleksid teised väljaanded seda turu solkimisena.

"Minu jaoks on kõige olulisem küsimus, et kui kontrollimehhanismid, siis millised," ütles Taavi Aas. "Mina pole vajalikuks pidanud sekkuda Tallinna lehtede töösse, ma tõepoolest ei tee seda."

Tema sõnul on Riigikontrolli auditis õigesti viidatud, et küsimus on Tallinna juhtide seisukohalt loomevabaduse küsimusega. "Ühelt poolt olen nõus, et peaksid olema mängureeglid, aga kuidas seda teha nii, et see ei muutuks tsensuuriks, mul ettekujutus puudub," märkis Aas.  "Toimetuse töö peaks olema vaba, sinna ei tohiks sekkuda."

Aasa arvates võiks väljaanne tasakaalus püsida poliitiliste konkurentide mõtete või sõnumite avaldamise kaudu, kuid see ei sõltu alati toimetusest.

Sõna võtma ei saa sundida

"Meie poliitilised  konkurendid on hakanud kirjutama, sotsid on väga tublid, aga kui mõnes erakonnas on võetud seisukoht, et kaastööd ei tehta, siis meie ei saa sundida," nentis Aas. Ta ei olnud nõus mitme etteheitega, mis Riigikontroll oli toonud linnalehe puhul esile näitena konkurendi halvustamisest: kasvõi ametiühingujuhi ütlus, et Reformierakonna kõrval mõjub ka tigu täkuna, oli pärit hoopis teisest väljaandest ja Pealinnas vaid tsiteeriti seda.

Riigikontrolli väitel esines taunitavaid juhtumeid, kus oli tegemist poliitmõjutamisega, kokku üheksas omavalitsuses, 14-s valla või linna infolehes ja 118 artiklis-karikatuuril.  

"Me ei tohiks teha seda, et paneme inimesed kabuhirmus kartma, et ma ei tohi esineda, mu pilt ei tohi olla kuskil 3-6 kuud enne valimisi," ütles Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Jüri Võigemast . Tema sõnul on aga mitme valla tegelasest, näiteks Jan treist Viimsis, seoses nende väidetava n-ö patustamisega loodud Riigikontrolli auditis väljateenimatult negatiivne kuvand. Võigemasti arvates peituks väljapääs, kuidas vältida maksuraha rakendamist kohaliku meedia kaudu valimisvankri ette, volikogude saadikutele korraldavates meediakoolitustes, kuid need peaksid toimuma mitte ühekordselt, vaid süsteemselt.

Seaduserikkumisi Riigikontroll ei leidnud  

Ajalehtede Liidu tegevjuhi Mart Raudsaare arvates aga ei piisa omavalitsuste väljaannete puhul vaid eneseregulatsioonist: "Probleem on läinud pidevalt suuremaks. See probleem on väikestes kohtades, kogukonna tasandil isegi suurem." Ajalehtede Liit näeks omavalitsuste meediat seega vaid kui teavitustegevust ehk siis ilma ajakirjandusliku sisuta, sest näiteks Tallinna linna juhtide tegevust kajastatakse n-ö tavameedias Raudsaare sõnul niikuinii. Samuti jäi tema sõnavõtust kõlama, et peaks sekkuma otsustavamalt ehk seadusandluse kaudu, sest asjatu oleks oodata pikalt n-ö demokraatia arenemist.

Riigikontrolli töötajate esinemine piirdus istungil auditi järeldustest lühiülevaate andmisega.

"Probleemiilmingutes selget vastuolu seadusega ei ole," nentis vanemaudiitor Tambet Drell. "Seadustikku pole vaja täiendada, vaja on ära proovida teised viisid."  Ta viitas, et Riigikontroll soovitab kõikidele valla- ja linnavalitsustele töötada välja endi väljaandeid puudutav reeglistik. Samuti ka praktilised suunised nende reeglite sisustamiseks. Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen märkis samuti, et sellest jääb üksi väheks, kui lihtsalt püütakse omavalitsuse väljaandes poliitoponendile rohkem sõna anda.

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni juhi Aivar Sõerdi sõnul kavatseb komisjon teema arutelu juurde tagasi tulla. Siis mõeldakse, kas on tarvis kohalikku meediat puudutavat seadusandlust täiendada või muuta.

 

Laadimine...Laadimine...