TALLINNA KESKKONNAHOID: kimalased ja liblikad elavad linnas paremini kui põldude vahel

Paljassaare linnukaitsealal võib kohata kuni 240 linnuliiki ja niitu hooldavaid mägiveiseid.

Pilt: Ilja Matusihis
Tallinn Keskkond

TALLINNA KESKKONNAHOID: kimalased ja liblikad elavad linnas paremini kui põldude vahel (1)

Erki Varma

"Praegu on Tallinnas 20 protsenti pindalast kaitse all. Meil peatuvad ja pesitsevad ohustatud linnuliigid, meil on linnukaitseala Paljassaares, kus võib kohata kuni 240 linnuliiki," ütles abilinnapea Kalle Klandorf, kelle sõnul on Tallinn suures osas oma elurikkuse säilitanud.

Erinevad tolmeldajad, kimalased ja liblikad, elavad abilinnapea kinnitusel Tallinnas isegi paremini kui linnast väljas põldude vahel. "Tallinnas on säilinud nende elupaigad ja Tallinnas kasutatakse vähem pestitsiide," rääkis Klandorf ja lisas, et Tallinnas on Putukaväil ja linna niitusid Paljassaarel ja Pirital hooldavad mägiveised.

Mis aga vajab abilinnapea hinnangul tähelepanu, on Tallinna rabad. "Tallinn on ilmselt ainus suurlinn Euroopas, mille territooriumil on rabad. Meil on kaks raba - Pääsküla ja Harku raba," rääkis Klandorf, kelle sõnul on nende ökoloogiline seisund kahjuks halvenenud. "Ühtpidi on hea, et väga palju inimesi külastab rabasid, kuid teistpidi - mida rohkem kasutatakse, seda rohkem ka kulub". Linnal ongi plaanis hakata tegelema rabade osalise taastamisega.

Konnad nõuavad tähelepanu

Lisaks vajavad Klandorfi hinnangul suuremat tähelepanu linnas elavad kahepaiksed, konnad ja veesisalikud, kuna nende arvukus langeb nii Tallinnas ja Eestis kui ka Euroopas laiemalt. "Vaja on alustada nende elu- ja paljunemiskohtade taastamist ja kaitsta nende rändeteid," leidis abilinnapea.

Tallinnas on palju tänavahaljastust ja rohealasid, mis vähendavad õhu- ja mürasaastet. Klandorfi sõnul ei tohiks inimesed ahjus jäätmeid kütta. "Mõnedes eramajade rajoonides kahjuks kasutatakse oma ahjusid ja pliite jäätmete hävitamiseks," muretses ta.

Loomulikult on Klandorfi kinnitusel vaja rajada veelgi rohkem jalgrattateid, et inimesed eelistaksid liigelda autovabalt. Sellega Tallinn tema sõnul ka tegeleb tõsiselt. Lisaks tuleb tegeleda ka randades vee puhtusega, sest Tallinna randadest on sinilipp vaid kahel, võiks alla olla kõigil.

Tallinn algatab keskkonnahoiu arengukava aastani 2030

"Teatavasti oli Tallinn üks neljast finalistist Euroopa Rohelise pealinna 2022 finaalis ning Tallinn on võtnud sihiks olla Euroopas eesrindlik roheline linn ja eeskujuks teistele,“ rääkis abilinnapea Kalle Klandorf keskkonnahoiu arengukava vajadust tutvustades.

Tallinna linnavalitsus esitas volikogule otsuse eelnõu, millega algatatakse Tallinna keskkonnahoiu arengukava aastateks 2022-2030 ja kehtestatakse arengukava koostamise lähteülesanne.

Klandorfi sõnul on keskkonnahoiu arengukava valdkondlik arengudokument, kus käsitletakse detailselt välisõhu ja veekaitse, müra, elurikkuse ja keskkonnateadlikkuse tegevusi.

"Keskkonnahoiu arengukava lähtub uuest arengustrateegiast "Tallinn 2035“ ja konkreetselt selle keskkonnahoiu valdkonnast. Kui linna arengustrateegia 2035 käsitleb keskkonnahoiu teemasid ja annab ette raamistiku, siis keskkonnahoiu arengukava annab täpsemad tegevused ja prioriteedid,“ tõdes Klandorf.

Hetkel ei ole tema sõnul linnal kehtivat arengudokumenti, mis käsitleks keskkonnahoiu valdkonda piisava detailsusega. "Keskkonnahoiu teemasid käsitleti keskkonnakaitse arengukavas aastateks 2013 – 2018 ja kehtib linna keskkonnastrateegia aastani 2030, kuid me soovime kirjeldada ja määratleda arengukavas täpsemaid tegevusi.“

Arengukava saab avalikuks tuleva aasta sügisel

Lähteülesandes määratakse kindlaks arengukava koostamise etapid ja tähtajad. Arengukava koostatakse 2020. aasta novembrist 2021. aasta juunini. Arengukava koostamise käigus selgitatakse välja analüüside vajadus ja tellitakse analüüsid, kirjeldatakse lähteolukord ning kaasatakse linna ametiasutused ja muud huvirühmad. Arengukava avalikustamine ja avalik arutelu toimub 2021. aasta augustis ja septembris.

"Seepärast peame arvestama ka Euroopa Liidus toimuvaga ja Euroopa Komisjoniga. Kuna 3/4 EL-i elanikest elab linnades, siis oodatakse, et linnavalitsused tagaksid elanikele võimalikult tervisliku elukeskkonna, kus on puhas õhk, puhas vesi, vähem müra, rohkem loodust ja et elanikud oleksid keskkonnateadlikud. Neid aspekte peetakse silmas ka keskkonnahoiu arengukava koostamisel.“

Euroopa Komisjon on välja tulnud Euroopa rohelise kokkuleppe ja elurikkuse strateegiaga aastani 2030. Mõlemad dokumendid resoneeruvad juba praegu uues Tallinna arengustrateegias 2035 ja neist juhindutakse ka keskkonnahoiu arengukava koostamisel.

 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...