TALLINNA KODANIKUD: Lauri Laats: kasutatavad meetmed on hakanud mõjuma

Mihkel Raua debatisaates "Tallinna kodanikud" olid teemaks koroonaviiruse mõju majandusele nii globaalsel kui ka lokaalsel tasandil ning esimese pooleteise nädala e-kooli kogemus.

Tallinn Meedia

TALLINNA KODANIKUD: Lauri Laats: kasutatavad meetmed on hakanud mõjuma

Õnne Puhk

"Inimesed oleks järgmisena hakanud kogunema ka kaubanduskeskustesse," selgitas Tallinna Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats, miks tehti otsus keskused sulgeda. "Ükski piirang ei tule kergelt. Kahe nädala pärast vaadatakse meetmed üle ning võibolla läheb olukord paremaks.

Eileõhtuses Mihkel Raua jutusaates "Tallinna kodanikud" olid teemaks koroonaviiruse mõju majandusele nii globaalsel kui ka lokaalsel tasandil ning esimese pooleteise nädala e-kooli kogemus.

Saates arutasid Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits ning Tallinna Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats, miks oli oluline sulgeda kaubanduskeskused ja mida see endaga kaasa toob.

Kaubanduskeskused lähevad kinni reedest, 27. märtsist – lahti jäävad toidupoed ja apteegid ning eraldi sissekäiguga kauplused.

Pärnits ütles, et see ei olnud hea otsus. "Asi tehti ära seal, kus probleemi ei olnud," ütles ta.

"Selle meetme eesmärk oli inimeste kogunemisi vähendada, aga see tuli liiga hilja," ütles ta. "Jah, kolm nädalat tagasi oli keskustes palju rahvast, nüüd uhub seal tuul. See keeld täitis oma eesmärki poolikult – lahti jäid ehituspoed ja aiapoed."

Pärnits tõi näiteks Haabersti, kus ühel pool teed on Rocca al Mare keskus, mis läheb kinni ja teisel pool teed K-Rauta – üks on kinni ja teine on lahti ning inimene, kes näiteks enne oleks ostnud oma teleka Rocca al Mare Euronicsist, läheb ja ostab selle nüüd K-Rautast.

"Ostjad surutakse väiksematesse ruumidesse oma ostmisi tegema," tõi ta välja.

Laats: kaalul on majandus ja inimelud

Laats selgitas, miks selline otsus tehti.

Kui paar nädalat tagasi suleti kinod ja teatrid, pandi kinni piirid ja koolid, siis inimestel tekkis palju vaba aega – hakati külastama mänguväljakuid ja kaubanduskeskusi, ütles Laatsi.

"Me nägime ette, et see moment tuleb," selgitas ta, "ühe nädalaga täitusid mänguväljakud ja Viru raba – inimesed oleks järgmisena läinud ka kaubanduskeskusesse."

"Ükski piirang ei tule kergelt," rõhutas ta, et kahe nädala pärast vaadatakse meetmed üle ning võibolla läheb olukord paremaks.

"Praegune situatsioon on kõigile raske – kaalul on majandus ja inimelud ning seda, kas need otsused on olnud õiged või valed, seda näitab aeg, kui viirus on võidetud. "Eestis pole veel väga palju inimesi, kes on nakatunud, sest kasutatavad meetmed on hakanud mõjuma."

Laatsi lisas, et Tallinn on väga suur tööandja ning kui midagi suletakse, siis ka linna eelarve väheneb, aga linn teeb otsuseid, mis aitavad tavaolukorra võimalikult kiiresti taastada.

"Kogu sotsiaalsüsteem toimib," ütles ta ning lisas, et ettevõtjatele tuleb appi ka riik oma meetmetega.

Ligi: kriisi pikkus määrab majanduse ellujäämise

Mihkel Raud tõi saate alguses välja prognoosi, et sügiseks on kriisi tõttu töö kaotanud 65 000 inimest ning uuris riigikogu liikmelt Jürgen Ligilt, Magnetic MRO juhilt ja konkursi "Parim juht 2019" finalistilt Risto Mäeotsalt ning riigikogu majanduskomisjoni esimehelt Sven Sesterilt, mida tähendab Eesti Panga prognoos, et majanduslangus tuleb suurem kui 6%, kui kriis leeveneb mai alguses, aga võib olla 14%, kui leevenemine tuleb alles augustis.

Jürgen Ligi ütles, et võrreldes eelmise majanduskriisiga jääb majanduse kukkumine lühemaks kui kaks aastat.

"Me ei teadnud viirusele reageerida riigina ja seepärast on majanduse sulgumise määr tagantjärele karmim kui mõne teise stsenaariumi järgi oleks olnud," ütles ta. "Aga kui kriis sügisesse sisse läheb, siis on see kuni vaimse terviseni välja ühiskonnale väga laastav."

Mäeots ütles, et mujal maailmas mängivad ettevõtjad läbi erinevaid stsenaariume, arvestades sellega, mis on see x päevade arv, mil viirust pole veel tuvastatud.

"Meil on praegu juba piisavalt statistikat maailmas, et hakata seda stsenaariumi endale joonistama," ütles Mäeots.

Raud küsis Sesterilt, kes osales saates Skype’i teel, millal tuleb see päev x, kui viirus kontrolli alla saadakse.

Sester ütles, et põhimõtteliselt on tegu kahe erineva kriisiga: kui kümme aastat tagasi oli majandus üle kuumenenud, siis praegu on kõne all inimelud.

Ta rõhutas, et haigestumiste arv maailmas on eskaleeruv: "Kui 100 000 haigestunut eskaleerus 67 päevaga ja 200 000 nädalaga, siis 400 000 haigestumiseni oleme jõudnud viimase kahe päevaga ning järgmine sada tuhat haigestunut tuleb juurde juba poole päevaga."

Ka majandusmeetmete paketid on nüüd teistsugused ning riigid panustavad sellesse, et hoida kriisi võimalikult pehmena. "Kui kümme aastat tagasi tegid kõik riigid kärpeid, siis nüüd näeme olukorda, kus riigid suurendavad kulusid erinevatesse majandusmeetmetesse."

Ligi ütles, et ta on valitsuse tegevusega enam-vähem rahul, kuigi on olnud probleeme, mille kallal õiendada. "Kukkumise kiirus ja sügavus on see, kus ei hakka maju ehitama, vaid kus tuleb teha kiireid rahasüste ja tuld kustutada," ütles ta.

 "Meil ei ole valuuta probleemi ning valuuta devalveerimise probleemi ja laenuturg ei ole kokku kukkunud – kriisi pikkus määrab, kas me jääme ellu," rõhutas Ligi.

Mäeots ütles, et praegu tuleks valdkonniti paika panna, millised on halvimad stsenaariumid.

Sults: e-õppe juures on kõige keerulisem keskkondade rohkus

Raud ütles, et koroona ei ole jätnud puutumata ühtki eluvaldkonda ja üks neist on haridus: koolid jäävad e-õppele vähemalt aprilli lõpuni. Kuidas e-õpe kulgeb, rääkisid Eesti lastevanemate liidu juhatuse esimees Aivar Haller ning Tallinna kunstigümnaasiumi direktor Mari-Liis Sults.

Haller ütles, et kui vaadata, et kriisid on igapäevane nähtus inimkonna ajaloos ning haridus ja haritus on valmisolek suure elumuutustega toimetulekuks, siis meie tänast olukorda võib võrrelda puberteediga.

"Mulle tundub, et meie ühiskond on puberteedis tervikuna ja me pole selleks valmis, aga ma täna ütlen, et me kohaneme sellega kiiresti," ütles ta. "Meie lapsed on ekraanipõlvkond ja nad saavad seal paremini hakkama kui meie, nende vanemad ja õpetajad," lisas ta.

Sults ütles, et e-õppe juures on praegu kõige keerulisem erinevate keskkondade rohkus.

Ta ütles, et lastel muudaks e-õppe lihtsamaks see, kui õpetajad teeksid videosissejuhatusi. "Kui selline abi oleks olemas, siis saaksid lapsed iseseisvalt paremini hakkama," ütles ta.

Ka Haller kinnitas, et lapsevanemate arvates on e-õppe peamine probleem keskkondade rohkus. "Ka valmisolek on koolidel väga erinev," lisas ta.

Sults lisas ka, et kool on sotsiaalne asutus, kus suur roll on suhtlemisel, millest e-õppes puudust tuntakse.

Samas on paljud koolis probleemsed lapsed üllatanud õpetajaid sellega, et saadavad oma ülesanded esimesena ära, sest nad saavad kodus rahulikult õppida ja oma asju teha.

Debatisaade "Tallinna kodanikud" on TV3 eetris kolmapäeviti kell 22.30 ja kordus TV6 pühapäeval kell 10.30.

Laadimine...Laadimine...