Tallinna linn tegi ettepaneku restaureerida riiklikult tähtsa kultuuriehitisena linnahall

Tallinna abilinnapea Andrei Novikov tegi riigikogu kultuurikomisjonile ettepaneku restaureerida järgmise riiklikult tähtsa kultuuriehitisena kultuurkapitali vahenditest Tallinna linnahall.

Pilt: Ilja Matusihis

Tallinna linn tegi ettepaneku restaureerida riiklikult tähtsa kultuuriehitisena linnahall

Toimetaja: Toomas Raag

Tallinna abilinnapea Andrei Novikov tegi riigikogu kultuurikomisjonile ettepaneku restaureerida järgmise riiklikult tähtsa kultuuriehitisena kultuurkapitali vahenditest Tallinna linnahall.

Abilinnapea märkis, et linnahalli restaureerimiseks on 2017. aastal koostatud muinsuskaitse eritingimused ning linnahalli ja ümbritseva ala jaoks detailplaneering, kirjutas ERR. 

"Tallinna linnahall on arhitekt Raine Karbi projekteeritud silmapaistev modernistliku paearhitektuuri näide ning omab märkimisväärset kultuurilist ning linnaruumilist tähtsust. Hoone interjööri kujundab suurejooneline kunstnik Enn Põldroosi kujundatud hiigelmõõtmetes gobelään, mis on teadaolevalt maailma suurim," selgitas Novikov.

Linnahalli hoonekompleks valmis 1980. aastal ning hoone rajamisel oli eesmärgiks säilitada merelt avanev vaade vanalinna siluetile.

"Kuna hoone rajamise ajal ei saanud kaotada sadamasse viivat raudteeharu, toimib hoone ka raudteesillana jalakäijatele. Hoone suletus ja muruga kaldpindadeks maskeeritud seinad tekitavad seose lähedal asuvate Rootsi-aegsete bastionidega. Tallinna linnahall pälvis biennaali Interarh-83 Grand Prix' ja Rahvusvahelise Arhitektide Liidu presidendi kuldmedali ja preemia ning 1984. aastal NSV Liidu riikliku preemia, mistõttu arvati linnahall ka muinsuskaitseobjektide nimekirja. Linnahall oli ainus nõukogude perioodil kerkinud mereäärne avalik objekt."

Riigikogu kultuurikomisjon otsustas eriolukorra ajal pikendada riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimetamiseks esitatavate ettepanekute tähtaega. Ettepanekuid objektide kohta, mille ehitamist või renoveerimist järgnevatel aastatel kultuurkapitali vahenditest toetada, oodatakse 31. augustini.

Kultuurkapitali seaduse kohaselt toetab kultuurkapitali nõukogu vastavalt riigikogu otsusega kinnitatud pingereale riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist. Üheaegselt toetatakse kuni kahte objekti. Kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks eraldatakse 60,6 protsenti kultuurkapitalile sihtotstarbeliselt laekuvast hasartmängumaksust, milleks 2019. aastal oli 8,3 miljonit eurot.

Viimati otsustas riigikogu 1996. aastal rahastada riiklikult tähtsate kultuuriehitistena KUMU, Eesti Rahva Muuseumi ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ehitamist.

Laadimine...Laadimine...