Tallinna Linnaarhiiv saab homme 135-aastaseks

Tallinna Linnaarhiiv on vanim arhiiv Eestis - järjepidevalt tegutsenud institutsiooni asutamiseks peetakse esimese linnaarhivaari Theodor Schiemanni ametisse nimetamist 1. oktoobril (vkj) 1883.

Pilt: Albert Truuväärt/ arhiivi direktor Küllo Arjakas

Tallinna Linnaarhiiv saab homme 135-aastaseks

Toimetaja: Moonika Tuul

Tallinna Linnaarhiiv on vanim arhiiv Eestis - järjepidevalt tegutsenud institutsiooni asutamiseks peetakse esimese linnaarhivaari Theodor Schiemanni ametisse nimetamist 1. oktoobril (vkj) 1883.

Reedel, 12. oktoobril tähistab Tallinna Linnaarhiiv raekojas oma 135. sünnipäeva.

135. aastapäeva tähistamise raames toimub linnaarhiivis (Tolli tn 4) kell 10.30 – 13.30 seminar "Allikapublikatsioon eile, täna, homme" (töökeel: saksa) ning algusega kell 15.30 pidulik koosviibimine raekojas.

Seminaril esinevad ettekannetega Brandenburgi Liidumaa Arhiivi direktor prof Klaus Neitmann ja Berliini Vaba Ülikooli prof emeritus Matthias Thumser ning Anu Mänd, Tiina Kala ja Kristi Viiding.

Nii seminaril kui ka raekojas esitletakse Liivi-, Eesti- ja Kuramaa ürikuteraamatu 13. köidet (Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch). Ürikute raamatuseeria väljaandmist tuleb pidada Baltikumi vanema ajaloo osas kõige monumentaalsemaks ettevõtmiseks, selle esimene köide ilmus aastal 1853. Ajalooallikate publitseerimisega tegeleti tulemusrikkalt kuni I maailmasõja puhkemiseni.

Tallinna Linnaarhiiv on vanim arhiiv Eestis - järjepidevalt tegutsenud institutsiooni asutamiseks peetakse esimese linnaarhivaari Theodor Schiemanni ametisse nimetamist 1. oktoobril (vkj) 1883. Schiemann töötas raekojas ja ta alustas säilinud dokumentatsiooni süstemaatilise korrastamisega. Schiemann koostas ka esimese linnarhivaari tööjuhendi ja arhiivi kasutamise eeskirjad. Selle tööga jätkati I maailmasõja järel. Aga 13. köitest õnnestus kevadel 1941 Tartus teha vaid üksikud proovi-poognad, mis praegu on bibliofiilsed haruldused.

Ürikuteraamatu väljaandmise jätkamine muutus uuesti aktuaalseks 1980. aastatel. Seda tööd on mitu aastakümmet juhtinud prof Klaus Neitmann ja prof Matthias Thumser, rahaliselt on toetanud Saksa riik.

Liivi- Eesti- ja Kuramaa ürikuteraamatu 13. köide ilmus Saksamaal 2018. aasta kevadel. Kogumikus on 844 dokumenti ja neist ligi pooled pärinevad Tallinna Linnaarhiivist.

Käesoleval aastal ilmunud ürikuteraamatu 13. köide katab aastaid 1472–1479 ja peaks hõlmama kogu neist aastatest säilinud Liivimaad puudutava olulise kirjaliku materjali. Välja on jäetud maaomandisse puutuvad mõisaürikud, ametiraamatud, arveraamatud ja õigustekstid, so spetsiifilised dokumendiliigid, mis avaldatakse iseseisvalt. Ürikuteraamatust leiab dokumendi regesti (sisu lühikokkuvõtte), transkriptsiooni ja registrid, mis teevad selle väljaande lihtsalt kasutatavaks. Eesti ja Läti keskaja ajaloo edasiseks uurimiseks asendamatut baasi on selle kogumikuga märgatavalt laiendatud.

Laadimine...Laadimine...