TEHNIKAÜLIKOOL JA HAIGLA ÜHENDAVAD JÕUD! Tallinn võib saada oma ülikoolihaigla

Südamearst professor Margus Viigimaa selgitas, et tänapäeva meditsiin on väga suuresti tehnoloogia ja tulevikumeditsiin on tehnoloogia edasiarendus.

Pilt: Albert Truuväärt
Tervis Haridus Tallinn

TEHNIKAÜLIKOOL JA HAIGLA ÜHENDAVAD JÕUD! Tallinn võib saada oma ülikoolihaigla

Erki Varma

"Kui kunagi Tallinnas on aeg moodustada regionaalhaigla baasil ülikoolihaigla, siis loomulikult on tehnikaülikool olemas ja me valmistume selleks," kinnitas Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land tehnikaülikooli ja regionaalhaigla esimest ühiskonverentsi avades. "Kui viia kokku arstid ja teadlased, siis me saaksime väga hea sümbioosi ja midagi koos ära teha."

Land nentis, et esmapilgul võib tunduda pisut kummaline, et koostööd teevad haigla ja tehnikaülikool, mis loodi 102 aastat tagasi selleks, et koolitada Eesti riigile insenere. "Aga tänapäeva tehnikaülikoolid ei ole enam ainult inseneriülikoolid, vaid laiemalt tehnoloogia ja innovatsiooni edendajad," rääkis Land, kelle hinnangul on aja jooksul muutunud ka haiglad ja meditsiin laiemalt.

Tallinna Tehnikaülikool ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) on Landi sõnul teinud koostööd juba päris pikka aega. "Täpsemalt pea 15 aastat, kui loodi Tehnomeedikum ja see koostöö on läbi erinevate vormide jätkunud läbi nende aastate," rääkis Land.

Tema kinnitusel soodustab koostööd muu hulgas ka asjaolu, et haigla ja ülikool asuvad Tallinnas Mustamäel üksteisele lähedal. "Me asume kahe kilomeetri kaugusel üksteisest. Mõlemal on päris suur campus ja nendes majades on päris palju inimesi," selgitas Land.

Muutunud on nii haigla kui ülikool

Tehnikaülikoolis on ligikaudu 900 akadeemilist töötajat, õppejõudu ja teadlast, kes osalevad õppetöös ja teevad teadus- ja arendustööd ning loovad innovatsiooni. Regionaalhaiglas on aga üle 500 arsti. "Kui viia kokku arstid ja teadlased, siis me saaksime väga hea sümbioosi ja midagi koos ära teha," avaldas Land arvamust.

Rektori hinnangul võiks haigla ja ülikooli ühine eesmärk olla vähendada regionaalhaigla abi vajavate patsientide arvu. "Igal aastal käib regionaalhaiglast läbi üle 100 000 patsiendi, neid võiks olla tunduvalt vähem," leidis Land.

Tema sõnul valmistab tehnikaülikool juba praegu ette paljusid inimesi, kes töötavad haiglates arstide kõrval ja aitavad patsiente. "Meil on tervishoiutehnoloogiate magistriõppekava, kuid sisulist koostööd tehakse ka mitmetes instituutides," lausus ta.

"Regionaalhaigla on kindlasti sellise tasemega haigla juba päris pikka aega, kus on väga keerukad ravivõtted, ravimeetodid ja tehnoloogiad," sõnas Land, kelle sõnul on regionaalhaigla kindlasti võrreldav heade Euroopa ülikoolihaiglatega. Kui regionaalhaigla peaks kunagi tõepoolest soovima ülikoolihaiglaks saada, siis on tehnikaülikool Landi kinnitusel selleks valmis.

Koostöö mitte üksnes tehnoloogia vallas

"Tõsi on see, et regionaalhaigla üheks strateegiaks on olla õppiv ja õpetav haigla," tunnistas PERHi juhatuse esimees Agris Peedu. "Meie probleemiks on loomulikult see, et meie kõrval vahetult ei ole ülikooli, nii nagu on Tartu Ülikooli Kliinikumil, aga samas me nende aastatega oleme tunnetanud tehnikaülikooli tuge."

Peedu avaldas lootust, et see koostöö jätkub aastakümneid ja et see saab olema üha tugevam ja sügavam. Erinevaid koostööpunkte tehnikaülikooliga on tema kinnitusel rohkem kui vaid tehnoloogia vallas. "Mul on väga hea meel, et meie arstid, meie õed, meie meditsiinitehnika insenerid leiavad tee ikkagi Tallinna Tehnikaülikooli ja tagavad meile ka selle, et teadushuvilisi on ka meie majas üha rohkem ja rohkem."

Peedu sõnul on regionaalhaiglas ligikaudu 50 inimest, kes on tänaseks päevaks doktorikraadiga. Nendest neli kaitsesid doktorikraadi käesoleval aastal ja nendest omakorda kaks tegid seda Tallinna Tehnikaülikoolis.

"Üks väga oluline moment, milles Tallinna Tehnikaülikool on meile olnud juba viimased kolm aastat väga tugevaks partneriks, on meie juhtide arendamine," rääkis Peedu. "Nii et me ei saa seda abi või tuge mitte ainult inseneriteadusest, vaid ka kõikidest muudest valdkondadest, millega tehnikaülikool tegeleb."

Tehnikaülikoolid avavad arstiteaduskondi

Südamearst professor Margus Viigimaa selgitas, et tänapäeva meditsiin on väga suuresti tehnoloogia ja tulevikumeditsiin on tehnoloogia edasiarendus. "Kui ma tulin Tallinna 16 aastat tagasi, siis leidsin Tallinna Tehnikaülikooli näol akadeemilise kodu ja hakkasime tegelema ateroskleroosi varajase diagnostika küsimustega," meenutas Viigimaa.

Viigimaa sõnul hakati haigla ja tehnikaülikooli koostöös välja töötama diagnostikaseadet, mille kliinilised uuringud toimusid Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ning need toimuvad veel praegugi. "Algul olid need seadmed sellised eksperimentaalsed ja natukene primitiivsed, aga me järjest täiustasime neid," rääkis Viigimaa, kelle kinnitusel on aastatega koostöövaldkondi järjest juurde tekkinud.

"Viimasena siis geeniandmetel põhinev südame-veresoonkonna haiguste personaliseeritud ennetuse kliiniline randomiseeritud uuring," ütles Viigimaa. "Pikk nimetus, aga see on personaalmeditsiin ehk täppismeditsiin ja siin on väga hästi põimunud kaks Eesti juhtivat ülikooli, Tartu Ülikool ja TalTech ning Eesti kõige suuremad haiglad, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum ja Eesti Geenivaramu."

Viigimaa hinnangul näitab see väga hästi, kuidas meie ülikoolid ja haiglad saavad teha koostööd. "See on Eesti suur võimalus."

Meditsiini tulevik ongi Viigimaa sõnul selles, et tipphaiglad ja tippülikoolid ei pea omavahel mitte ainult koostööd tegem, vaid mõnes mõttes isegi kokku sulanduma. "Osade maailma tehnikaülikoolide juures juba ongi arstiteaduskonnad ja see ongi tuleviks," kinnitas Viigimaa.

 

Laadimine...Laadimine...