Torude vahetamiseks kohale tulnud ekspert aitab ühistus tülisid ära hoida

"Ükski korteriomanik torude vahetusel takistusi teha ei tohi," ütles paljudes korteriühistutes tegutsev Raimo Jõgeva. "See on kohustus – ta peab tagama juurdepääsu. Kortermaja küttesüsteem, kanalisatsioon ja veetorustikud on kaasomandi osa."

Pilt: Scanpix

Torude vahetamiseks kohale tulnud ekspert aitab ühistus tülisid ära hoida (2)

Kai Maran

"Ükski korteriomanik torude vahetusel takistusi teha ei tohi," ütles paljudes korteriühistutes tegutsev Raimo Jõgeva. "See on kohustus – ta peab tagama juurdepääsu. Kortermaja küttesüsteem, kanalisatsioon ja veetorustikud on kaasomandi osa."

Väike-Õismäel vahetab soojusettevõte Utilitas kahe aasta jooksul välja mitukümmend aastat vanad kaugküttetorud. Kokku läbeb vahetusse 8 km soojustorusid, millest ligi 5 km asub maa all õues ja 3 km hoonetes, valdavalt elamute keldrites.

Tänavu on kavas tööd mitmes etapis novembri lõpuni. "Töö käib piirkondade kaupa, pikk programm on ühistutega kooskõlastatud," rääkis Õismäe tee 113 korteriühistu juhatuse liige Jaak Vihmand. "Meie maja on neljase majadekomplekti ühes otsas. Esimesest majast tuleb toru sisse ja läheb siis läbi ridamisi asuvate majade keldrite kaudu edasi läbi nelja maja, nagu magistraal omal ajal rajatigi. Maju katlamajaga ühendavaid magistraaltorusid uuendatakse majasiseste ühendusteni."

"Torude vahetamine aitab ennetada avariisid," lisas Haabersti linnaosa vanem Andre Hanimägi.

Elanikel õigus rahanumbreid teada

Kui aga elanikud tahavad ka terves majas soojatorud välja vahetada, tuleb ühistus kõigepealt üksmeelele jõuda. "Kui poolthääled jäävad üldkoosolekul vähemusse, siis otsust vastu ei võeta. Mis tähendab, et avariid ja kindlustusjuhtumid jätkuvad," lausus  Jõgeva.  

Iga majaelaniku kõhklusi tuleb siiski tõsiselt võtta. "Tuleb teha head selgitustööd," nentis Jõgeva. "Kui keegi esitab küsimusi, ei tasu üleõla vastata, et sa nagunii asja ei jaga, parem ära päri! Kui vaja, tuleb spetsialistid ka koosolekule kutsuda. Sel juhul on tulemus parim ja rahvas läheb kaasa!"

Kui rahanumbrid selged, on ees ootava remondi üle otsustada lihtsam. "Kõigepealt tuleb võtta orienteeruvad hinnapakkumised ja viia need üldkoosolekule," lausus Jõgeva. "Inimesed tahavad ju enne lõplikku jah-sõna andmist teada, mis see maksma läheb ja palju remondifondi osa ruutmeetri kohta suureneb. Siis saab hakata projekte tellima ja hankega tegelema, et õige remontija valida. Kindlasti tasub tutvuda ka valitava firma viimaste töödega, siis pole eksimust karta!"

Küttekulusid aitavad ühistul Vihmandi sõnul kokku hoida ka soojaregulaatorid tubades. "Nii saab üleliigse sooja maha keerata," selgitas Vihmand. "See on eriti oluline päikesepoolses korteris. Toasooja kokkuhoiuks pole tingimata vaja kahetorusüsteemi välja ehitada. Regulaatoreid saab kasutada ühetorusüsteemiski, kui radiaatorist möödavoolutoru olemas. Kui regulaator paneb toas radiaatori kinni, siis möödavoolutoru kaudu toimib üldine ringlus edasi. Nii saavad teised majaelanikud oma toasooja ikka soovitud koguses kätte. Majasisest torustikku pole meil olnud veel vaja vahetada, kuid ühetorusüsteemi kasutades varustasime radiaatorid kvaliteetsete regulaatoritega. Need ajavad väga hästi asja ära!

USA-s ja Kanadas 308 vee-ettevõtte välisvõrkude andmete alusel läbi viidud uuringud näitavad, et metalltorude keskmine eluiga on 50 aastat. Meie tehnikaülikooli teadlaste analüüsist selgus, et metalltorude eluiga on vanemates paneelmajades lõpule jõudmas, soojatorud kipuvad üha enam läbi roostetama.

Metalltorude eluiga 50 aastat

"Kodukindlustuse praktikast on näha, et viimase kümne aastaga on torulekete arv kahekordistunud," ütles Eesti kindlustusseltside liidu kahjuennetuse valdkonna juht Ülli Reimets, soovitades suvel ette võtta torude vahetus. "Iga inimene saab torude eest ka ise hoolitseda, kui ta näiteks ei plaadi vannitoas torustikku kinni ega riputa torude külge raskeid esemeid. Talvel ei tohi jätta keldris aknaid lahti, sest külm õhk ja niiskus võivad torusid kahjustada. Samuti tuleks suvel vältida niiskust."

Kui kindlustusseltside liidu andmeil põhjustasid 2008. aastal veetorustike lekked üle Eesti 2226 kahjujuhtumit, siis aastal 2017 juba 5060. Jõgeva sõnul on tõesti vaja torusid vahetada. "Korduvad avariid annavad signaali, et vananenud võib olla kogu maja veetorustik," rääkis Jõgeva. "Eriti kui on teada, et torustik on olnud kasutusel rohkem kui mitukümmend aastat ja avariisid on ette tulnud eri kortereis. Alustada tuleks auditeerimisega kas spetsialisti või oma äranägemise järgi, ja kui selgub, et torud on tõesti amortiseerunud, tuleks need trepikodades korraga välja vahetada."

TalTechi uurimisrühma juhi Ivar Annuse sõnul tuleb kindlasti reageerida, kui vesi on muutunud kehvemaks või torud kahtlaseks. "Korrosioonist annab märku vee punakas või must värv, mikrobioloogilisest tegevusest ebameeldiv maitse ja lõhn," ütles Annus. "Roostetamise toimel võivad tekkida torudele punakaspruunid või sinakad laigud. Torude probleemidele võivad viidata ka süsteemi rõhu vähenemine, läbilaskevõime järsk muutus, vibratsioon ja müra torudes." 

Torude vahetamise graafik Õismäel

• I etapp: Õismäe tee 116, 118, 120, 122, 134, 151, 153, 155a hoonete vahel aprillist maini.

• II etapp: Õismäe tee 113, 113a, 115, 115a, 117,  119, 121 juures ja keldrites aprillist maini. Ajutised soojustorud on plaanis maha võtta septembris.

• III etapp: Õismäe tee 2, 150, 185, 187, 189, 193, 195, 197, 199, 201, 203, Ehitajate tee 120, 122, 150 vahel ja keldrites aprillist maini. Hoonevälised tööd lõpevad mais. Tööd 185, 187, 189, 193, 195, 197, 199, 201, 203 keldrites lõpevad juunis.

• IV etapp: Paldiski mnt 155, 157, 159, 161, 163, 165, 167, 169, 171, Õismäe tee 112a, 112, 114, 116, 118, 120, 122, 124, 126, 128, 139, 141, 413, 145, 147, 149, 151, 153, 155, 157 ümbruses ja keldrites juunis ja juulis.

• V etapp: Paldiski mnt 173, 175, 177, 179, 181, Õismäe tee 90, 92, 94, 96, 98, 100, 102, 104, 106, 108, 110, 133, 135, 137 hoonete ümbruses ja keldrites. Põhitööde teostamise orienteeruv aeg juunist augustini.

• VI etapp: Paldiski mnt 183, 185, 187, 189, 191, 193, 195, 197, Õismäe tee 68, 78, 80, 82, 84, 86, 72, 74, 76, 78, 111, 123, 125, 127, 129, 131 ümber ja keldrites juunis ja augustis.

• VII etapp: Õismäe tee 134, 173, 173a, 179 ümbruses augustis ja septembris.

• VIII etapp: Õismäe tee 132, 136, 138, 140, 142, 144 juures ning keldrites septembris ja oktoobris, v. a Õismäe tee 132 Haabersti vene gümnaasiumiga ühendatud torustik, mis valmib juulis.

• IX etapp: Õismäe tee 18, 20, 22, 24, 148, 150, 150a ümber ning keldrites oktoobrist novembrini, v. a hoonega Õismäe tee 22 ühendatud torustik, mis ehitatakse juulis.

Juunis saab taotleda korterelamute korrastustoetust

Taotluste vastuvõtmine algab 11. juunil. Võrreldes eelmise aastaga on kasvanud toetuse maht ning muutunud taotlemisprotsess.
"Sel aastal kasvas toetuse hulk võrreldes eelmise aastaga 11 miljoni euro võrra ning sellest saab hinnanguliselt abi umbes 80 korterelamut," ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas. "Ühelt poolt aitab toetus hooneid korda teha ja neid järjest säästlikumaks muuta, teisest küljest loodame, et see aitab riigis tegutsevaid ehitusettevõtteid oludes, kus kriisi tulemusena uusi tellimusi varasemas mahus peale ei tule."

Kui varem valiti toetuse saajad välja taotluse esitamise järjekorra alusel, siis seekordses taotlusvoorus pannakse taotlejad pingeritta, mille aluseks on remonditava hoone energiasäästu maht.  Lisaks sellele KredExi toetusele eraldab riik korter- ja väikeelamute remondiks veel 73 miljonit eurot, mis on kriisiabipaketi osa. Kriisiabi saajad valitakse eelprojekti ning taotluste esitamise järjekorra alusel ja abi saavad ka korteriühistud, mille hoonetes on vaja remontida üksikuid hooneosi. Kokku toetab riik tänavu korterelamute korrastamist 100 miljoni euroga.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...