"Enampakkumistingimustega püütakse seadustada Eesti Energia AS-i soovi tagada endale vana - fikseeritud toetusmääraga - taastuvenergia toetusskeemi kohane toetus, kuigi õiglane oleks tuulepargi rajamisel kohaldada uut skeemi, kus toetuse määr kujuneb vähempakkumisel," ütles Tuuletehnoloogia liidu juhatuse liige Jaanus Tehver.

Eesti tuuletehnoloogia ettevõtteid ja arendajaid koondava Tuuletehnoloogia liidu hinnangul ei ole Tootsi tuulepargi enampakkumise vaidlustamise eesmärgiks taastuvenergia arengu takistamine nagu Eesti Elektritööstuse Liit on väitnud, vaid tööstuse arendamine õiglastel alustel. 

Tuuletehnoloogia liit toetab ettevõtjaid, kes on otsustanud Tootsi TP enampakkumise kohtus vaidlustada. “Enampakkumistingimustega püütakse seadustada Eesti Energia AS-i soovi tagada endale vana – fikseeritud toetusmääraga – taastuvenergia toetusskeemi kohane toetus, kuigi õiglane oleks tuulepargi rajamisel kohaldada uut skeemi, kus toetuse määr kujuneb vähempakkumisel. Sellel eesmärgil on enampakkumisteatesse sisse kirjutatud tingimus, et kinnistut müüakse pooleli oleva rajatisega. Tegelikkuses pooleliolevat rajatist ei eksisteeri, on vaid kaks turbakihi ärakraabitud lohukest. Trikk seisneb selles, et Eesti Energia ASi väitel rajasid nad selle nõndanimetatud rajatise enne 1. jaanuari 2017, mille tõttu neile kohalduks vana toetussüsteem, teistele pakkujatele aga mitte,” ütles Tuuletehnoloogia liidu juhatuse liige Jaanus Tehver.

“Meedias on püütud jätta mulje, et Tootsi enampakkumise vaidlustamine on ajendatud eraettevõtjate huvist soodsa toetusskeemi vastu, kuid tegelikult on asi vastupidine – riigiettevõte Eesti Energia AS püüab endale kindlustada toetust ja naudib ebaõiglaselt omandatud konkurentsieelist olukorras, kus Euroopa Liidu reeglite kohaselt tuleks projekt teostada vaba turu reeglite kohase toetuse vähempakkumise olukorras,” sõnas Tehver.

“Kuidas saab rääkida ausast konkurentsist, kui juba ette öeldakse avalikult välja, et Eesti Energia AS saab toetust ja teised mitte. Kui üks pakkuja teenib tänu juriidilise triki abil omandatud toetusõigusele sama tuulepargi pealt 2,5 korda suuremat tulu kui teised, siis ilmselgelt pole tegu võrdsete võimalustega enampakkumisega. Pakkumismenetluse varjus toimub tegelikult maa-ala mängimine Eesti Energia AS kätte, kusjuures viimane saab selle omandamisel arvestada kõigi elektritarbijate taskust tänase fikseeritud toetusmäära alusel laekuva rahaga,” selgitas Tehver.

Pargist huvitunud tuuleenergia arendajad pöördusid enne enampakkumist RMK ja keskkonnaministeeriumi poole, et pooleliolev ebaseadusliik rajatis võrdse kohtlemise ja õigluse huvides eemaldada, kuid RMK hinnangul oli tegevus seaduslik – see oli üks olulistest põhjustest, mille tõttu teised huvitatud osapooled otsustasid kohtusse pöörduda. Keskkonnaministeeriumi kantsler Andres Talijärv, olles samaaegselt RMK nõukogu esimees, kinnitas ministeeriumi nimel, et nõustub RMK seisukohaga.

Turuosalistele hinnangul tooks õiglase pakkumise võimaldamiseks asja selgust novembris saabuv Euroopa Komisjoni riigiabi luba taastuvenergia toetusele, kuid seda ei tahetud ära oodata. Selline segadust külvav ja tormakas käitumine riigi poolt ei ole Tuuletehnoloogia liidu hinnangul valdkonna arendamiseks mõistlik ega asjakohane, kuna veel augustis andis RMK nõukogu esimees Andres Talijärv avalikult teada, et otsuseid tehes peab ka EL-i reeglitega arvestama. Talijärv väitis samas kommentaaris veel, et: “Majandus- ja kommunikatsiooniminsteerium on läbirääkimisi pidamas, et saada selguse, millised on Eesti Energia perspektiivid ja mis selle maaga tulevikus üldse saada võib. Kui Eesti Energial ei peaks olema võimalik Tootsi Suursohu rajatava tuulepargi pealt praegu kehtiva seaduse alusel taastuvenergia toetust saada, siis on omaette küsimus, kuidas selle erastamisega edasi minna ja kas peaks enne uue taastuvenergia toetuse kehtestama.” 

“Kas see on aus konkurents, kui enampakkumise otsustamisel lähtutakse üksnes Eesti Energia perspektiividest? Tuuletehnoloogia liidu hinnangul mitte,” ütles Tehver.

Poliitika ja ettevõtte ärihuvid põimuvad

Liit on seisukohal, et kohalik omavalitsus kohtles Eesti Energia ASi ja teisi huvitatud osapooli projekteerimistingimuste ja ehituslubade andmisel ebavõrdselt, mis annab enampakkumisel Eesti Energiale ebaproportsionaalse eelise. Otsus ja ehitusloa andmine otsustati Vändra Vallavalitsuse istungil, kus esimese päevakorra punktina otsustati load väljastada Eesti Energiale ja järgmiste punktidega keelduda teistele huvilistele lubade väljaandmisest. Keelduti põhjusel, et Eesti Energia AS-ile olid load juba antud ja teiste ettevõtete argumente ei kaalutudki.

Tuuletehnoloogia liit toetab avalikku enampakkumist, kuid tingimused peavad olema kõigile võrdsed. “Väljakuulutatud enampakkumine on paraku avalik ja õiglane vaid eemalt vaatajale, kõik asjaosalised teavad aga väga hästi, kuidas tegelikult mängitakse ühte väravasse,” sõnas Tehver.

“Kõik see tegevus tuleks panna selgesse konteksti – riik on teatanud, et soovib viia Enefit Taastuvenergia börsile, kuid selleks tuleb teha IPO võimalikult atraktiivseks vahendeid valimata. Enefit Taastuvenergia saaks tuuleenergia valdkonnas Tootsi tuulepargi rajamise tulemusena 54% turust, mis tõstab ettevõtte väärtuse võrreldes praegusega uuele tasemele,” selgitas Tehver.

Tootsi tuulepark annaks tehnoloogiaettevõttele võimaluse rajada referentspark

Tuuletehnoloogia liit ei nõustu ka väidetega, et eraettevõtjad on huvitatud status quo säilitamisest põhjusel, et säilitada kõrged toetused. “Väide, et otsus vaidlustatakse vaid toetuste pärast, ei ole õige. Keskne probleem on ikkagi selles, et riik on Ida-Virumaal jõuliselt peatanud eraettevõtete tuuleparkide projektid, mis ei võimalda tuuletehnoloogia ettevõtetel rajada innovaatilise kodumaise tehnoloogiaga referentsparke, et seejärel alustada tuulikute eksporti,” ütles Tehver. Liidu hinnangul on põhiküsimus, kas strateegilisele olulist lisandväärtust loovale tööstusharule – tuuletehnoloogia tööstusele – antakse eluõigust või lämmatab riik selle juba eos.

Kui vaadata, milline lahendus oleks Eesti riigile kõige tulutoovam, siis see ei oleks Eesti Energia ASi välismaa tuulikutega rajatav park. Tootsi teemaplaneeringus on kirjas, et sellisel juhul loodaks juurde kuni üks töökoht iga MW võimsusühiku kohta, seevastu kodumaise tehnoloogiaga tuulikute tootmine ja püstitamine annaks juurde kuus korda rohkem töökohti, mis looks Eesti majandusse kuni 900 töökohta, võimaldades ühtlasi alustada Eleon multimegavatt-tuulikute seeriatootmist.

Tuuletehnoloogia Liit on tuuletehnoloogia arendajate ja tuuleenergia tootjate ühing, mille ettevõtteid ühendab visioon, et läbi tehnoloogia edasiarendamise ning innovatsiooni on võimalik tuuleenergia lähiajal muuta fossiilsetele kütustele majanduslikult konkurentsivõimeliseks alternatiiviks. Tuuletehnoloogia Liidu liikmeskond hõlmab 75,4% töötavatest ning elektrivõrguga liitumislepingu sõlminud tuuleenergia tootmisvõimsustest Eestis.