Uuenev palmimaja hoiab peagi taimi veelgi paremini soojas

"Botaanikaaeda ootavad järgmisel aastal ees viimaste aegade  suurimad ehitus- ja uuendustööd, milleks on linnaeelarve eelnõus ette nähtud peaaegu 9 miljonit eurot," ütles abilinnapea Kalle Klandorf. "Muude tööde hulgas algab botaanikaaia sümboliks kujunenud palmimaja remont."

Pilt: Urmas Kaldmaa

Uuenev palmimaja hoiab peagi taimi veelgi paremini soojas

Urmas Kaldmaa

"Botaanikaaeda ootavad järgmisel aastal ees viimaste aegade  suurimad ehitus- ja uuendustööd, milleks on linnaeelarve eelnõus ette nähtud peaaegu 9 miljonit eurot," ütles abilinnapea Kalle Klandorf. "Muude tööde hulgas algab botaanikaaia sümboliks kujunenud palmimaja remont."

Tallinna botaanikaaia kõrghooaeg on teadagi suvel, sügisel ja talvel valitseb seal suhteline vaikus. Tänavu siiski nii öelda saa, sest kogu botaanikaia territooriumil võib märgata suurte tööde alustamise märke.

Palmimaja ehitati 20 aastat tagasi ja vajab botaanikaaia haldus- ja tehnikaosakonna juhataja Urmo Sitsi hinnangul juba ammu hädasti remonti. "Eriti on oma aja ära elanud palmimaja torn," täpsustas Sitsi. "Näiteks loetakse seal kasutatud tihendite elueaks kümme aastat, kuid meil pole neid 20 aasta jooksul kordagi vahetatud. Torni katuseosa on ka sellisest plastist, mis muutub päikese ja vihma käes ajaga rabedaks. Kõike seda silmas pidades polegi ime, et torn ei pea enam korralikult vett ja kipub läbi tilkuma. Plasti soojapidavus on omakorda peaaegu olematu."

Uus ja täpsem kliimaautomaatika

Põhiline osa palmimaja tornist on kokku pandud kahekordsetest klaaspakettidest, mis on plastkattest vastupidavamad ja soojakindlamad, kuid ei vasta ikkagi tänapäeva nõudmistele. "Eks me kütame päris hoolega õhku," nentis Sitsi.

Vaatamata sellele, et taimed on palmimajas esikohal, pole see siiski ainult nende kasvatamise ja näitamise koht, vaid seal korraldatakse ka mitmesuguseid vähem või rohkem pidulikke sündmusi. Palmisaalis on isegi pulmapidu peetud. Ürituste korraldamine eeldab aga samuti teatud tingimuste tagamist, mida praegu pole seal võimalik lua. "Palmisaalis on praegu temperatuur umbes 16 kraadi," tõdes Sitsi. "Seal kasvavatele taimedele sobib selline temperatuur hästi, aga pidulike sündmuste puhul, kuhu daamid tulevad paljaste õlgadega, jääb 16 kraadist väheks. Kui me tahame külastajatele pakkuda tänapäevast keskkonda, on vaja investeerida."

Sitsi sõnul vahetatakse palmimaja fassaadi ja torniosa vanad klaaspaketid välja uute vastu, mis peavad oluliselt paremini sooja ja vett. Välja vahetatakse ka sisekliimat reguleeriv automaatika ja seadmestik, samuti kütteseadmed, ventilatsioon ja valgustus. Konverentsi- ja õppeklassiosa ning kohvik ehitatakse samuti ümber.

Sitsi andmeil kuulutatakse tänavu detsembris välja hange ehitaja leidmiseks ja jaanuaris loodetakse ehitajaga leping alla kirjutada. "Märtsi keskel tahame palmimaja ehitajale üle anda," mainis Sitsi. "Torniosa saab aga remontima hakata alles soojade ilmadega, sest meie taimed ei talu külma. Sügiseks, kui väljas külmaks läheb, peab saama palmimajale uue tornikiivri peale ja ka muidu maja valmis."

Botaanikaaed on appi kutsunud Tallinna tehnikaülikooli teadlasi jt tippspetsialiste. "Valgustuse ja sisekliima reguleerimise võimalused on aastate jooksul pika sammu edasi liikunud," tõdes Sitsi. "Botaanikaia palmisaali aastatetagune automaatika ei vasta päriselt sellele, mida nõuab tänapäev. Planeeritav automaatika tuleb palju moodsam ja täpsem ning suudab arvestada nii taimede kui ka inimeste vajadustega."

Herbaarium ja riietusruumid

Järgmisel aastal hakkab botaanikaaed ehitama ka majandushoonet, kuhu tulevad garaaž, töökoda, pesula, ladu, töötajate pesemis- ja riietusruumid ning kasvuhooned. Lisaks kolivad majandushoonesse raamatukogu, herbaarium ja teadurite tööruumid.

Korrastama ja puhastama hakatakse ka vetesüsteemi. Tiigid puhastatakse mudast, paekivist kraaviseinad laotakse uuesti, truubid ja sillad tehakse korda. Samuti vahetakse välja tänapäeva nõuetele jalgu jäänud regulaatorid, mis hoiavad tiikides vett õigel kõrgusel. Sitsi sõnul on vetesüsteemi rekonstrueerimise projekt valmis ja esimese etapi ehitaja leitud. Ehitus algab veel sel sügisel ja lõpeb tulevaseks suveks. Kogu vetesüsteem saab korda kahe aastaga.

Ka alpinaarium ja rosaarium tehakse korda ja alustatakse salikaariumi (pajuliste kollektsiooni) rajamist. Sitsi sõnul selgub detsembris alpinaariumi korrastaja.

Järgmisel aastal on kavas alustada kompostimisväljaku rajamist, mis on botaanikaaia jaoks uus ja väga vajalik asi. "Seal võiks olla kambriga töötlus, kus kompostimisel saadakse kätte 70-kraadine temperatuur, mis hävitab kompostis kõik haigused ja kahjurid," selgitas Sitsi. "Kompostimiskamber on kinnine punker, mille sisse botaanikaaia tegevuses tekkivad jäätmed suletakse ja töödeldakse. Teeme kompostimisväljaku rajamiseks koostööd maaülikooli spetsialistidega, kes aitavad üle Eesti hallata mitmeid kompostimisväljakuid ja kellel on nende rajamiseks seetõttu kogemusi."

Laadimine...Laadimine...